1-07-5692\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-5692

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 15.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-5692

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Sirle Melk

Tõlk Nadežda Paukson

Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Sergei Gintoft’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Sergei Gintoft (ik 38005280242; viibib Ämari Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Gintoft tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Ämari Vangla esitas 07.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Gintoft’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Sergei Gintoft tunnistati süüdi Harju Maakohtu 27.01.2005.aasta otsusega KarS § 331 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 suurendati 13.10.2003.aasta Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 2 aastat 11 kuud 9 päeva. Liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud 9 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus on 27.01.2005.a ja lõpp 06.05.2008.a.

Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 06.05.2008.a.

Sergei Gintoft on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vanglas koostatud individuaalne täitmiskava, millest tulenevalt soovitatakse kinnipeetaval õppida ja osaleda elektrikute kursustel. Nõustamist esialgu ei planeerita. Lõpetas vanglas 8.klassi. Töötas ajavahemikul 16.03.- 22.08.2006 OÜ Edipsose puidutsehhis puussepana. Vanglas hetkel ei õpi ega tööta. Kutsehariduse omandamise kohta vanglas märked puuduvad. Kinnipeetav suhtub ITK täitmisesse minimaalselt. Sergei Gintoft on kriminaalkorras karistatud 6 korda, reaalset vangistust kannab 3.korda. Kinnipeetava suhtes on kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava poolt loetakse ohustatuks eelkõige kinnipeetav ise, kuna narkootiliste ainete tarvitamise tõttu kahjustab ta enda tervist. Ohustatud võib olla ka juhuslik isik seoses varavastaste kuritegude võimaliku sooritamisega.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Sergei Gintoft sobib kriminaalhooldusele määramiseks.

Sergei Gintoft taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Prokurör ei toeta taotlust. Ta on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ka vangistuses viibib ta mitmendat korda. Vangistuses on ta jätkanud kuritegude toimepanemistteda on juba ühel korral karistatud vanglas narkootikumide tarvitamise eest ning praegusel hetkel on tal menetluses veel kaks kriminaalasja samalaadsete kuritegude toimepanemise kohta. Seega võib asuda seisukohale, et S.Gintoft ei ole teinud endale järeldusi varasematest karistustest ega ole saanud aru vangistuse eesmärgist. Järelikult esineb reaalne oht, et ka vabanemisel hakkab S.Gintoft toime panema uusi kuritegusid. Seega ei pea tema ennetähtaegset vabastamist otstarbekaks.

Kohus, ära kuulanud Sergei Gintoft’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Sergei Gintoft tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Sergei Gintoft’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Sergei Gintoft’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Sergei Gintoft kannab karistust erinevate kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Sergei Gintoft’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Sergei Gintoft ei oma, on aeg, mil Sergei Gintoft on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Sergei Gintoft peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Sergei Gintoft ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Sergei Gintoft’i suhtes koostatud iseloomustuses, kuid Sergei Gintoft’i ennetähtaegset vabastamist toetab kriminaalhooldaja. Sergei Gintoft on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, ka vangistuses viibib ta mitmendat korda. Vangistuses on ta jätkanud kuritegude toimepanemistteda on juba ühel korral karistatud vanglas narkootikumide tarvitamise eest ning praegusel hetkel on tal menetluses veel kaks kriminaalasja samalaadsete kuritegude toimepanemise kohta. Seega võib asuda seisukohale, et S.Gintoft ei ole teinud endale järeldusi varasematest karistustest ega ole saanud aru vangistuse eesmärgist. Järelikult esineb reaalne oht, et ka vabanemisel hakkab S.Gintoft toime panema uusi kuritegusid

Suureks takistuseks Sergei Gintoft’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Sergei Gintoft’il kandmata üle 11 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 06.05.2008.a) ning Sergei Gintoft’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Sergei Gintoft’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik