1-07-5119\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-5119

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 03.mai 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-5119

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Kati Miitra

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Vitali Mjalin’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Vitali Mjalin (ik 38005250326; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Vitali Mjalin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 25.04.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Mjalin’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Vitali Mjalin tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 11.04.2002.aasta otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi 6 aastat vangistust. § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3 aastat vangistust. § 202-5 lg 1 alusel 4 kuud vangistust. § 40 lg 1 alusel lõplikuks karistuseks 6 aastat vangistust. 11.11.2002.Tallinna Linnakohtu määruse alusel vabastati Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistusest KrK § 202-5 lg 1 järgi. KarS § 64 alusel lõplik karistus 6 aastat vangistust.

Karistuse kandmise algus on 11.11.2001.a ja lõpp 11.11.2007.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 11.11.2005.a.

Vitali Mjalin on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Murru Vanglasse saabus 13.06.2002.aastal Tallinna Vanglast. Lõpetas Rummu Erikutsekooli keevitaja erialal. Töölerakendamist ei leidnud. ITK-s määratud tingimisi täidab. Teistega suhtleb ettevaatlikult, ta ei seo end liigsete kohustustega. Vanglatöötajatega suhtleb viisakalt. Ta hindab suhete korda ja konkreetsust. Vajadusel kaitseb visalt oma seisukohti. Ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Oma süüd tunnistab. Ametiisikutesse ja kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Distsiplinaarkorra rikkumisi on olnud 8 korral. Isiku puhul ei ole märgatavad või välja kujunenud ohtlikkuse tunnused, mis võiks edaspidi ohustada ühiskonda, ametnikke või teda ennast. Kohtulikult karistatud ühel korral, röövimise ja avaliku varguse eest.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Vitali Mjalin ei sobi kriminaalhooldusele. Kinnipeetaval puudub elukoht ning seega ei ole tal võimalik täita KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõuet. Kinnipeetaval on võimalus vanglas kasutada aega eluasemega seotud küsimuses selgusele jõudmiseks, vajadusel pöörduda Kristiine sotsiaalhoolekande osakonna poole täiendava informatsiooni saamiseks. Samuti on kinnipeetaval otstarbekas teha avaldus elamisloa pikendamiseks(mille kehtivus lõppes 07.07.2005).

Vitali Mjalin taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Prokurör ei toeta taotlust. Isik on ühel korral kriminaalkorras karistatud ning kannab seda hetkel vanglas. Kuid kuna Vitali Mjalin’il puudub vabaduses kindal elukoht ei näe prokurör seaduslikku võimalust teda ennetähtaegselt vabastada ning seega ei toeta taotlust.

Kohus, ära kuulanud Vitali Mjalin’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Vitali Mjalin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Vitali Mjalin’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Vitali Mjalin’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Vitali Mjalin kannab karistust varavastaste kuritegude eest. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Vitali Mjalin’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 8 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Vitali Mjalin ei oma, on aeg, mil Vitali Mjalin on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Vitali Mjalin peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Vitali Mjalin ei ole aru saanud oma kuriteotõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Vitali Mjalin’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Vitali Mjalin’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.

Suureks takistuseks Vitali Mjalin’i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka eluja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Vitali Mjalin’il kandmata üle 5 kuu vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 11.11.2007.a) ning Vitali Mjalin’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Vitali Mjalin’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik