1-06-5880\17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.mai 2007.a. Tartu, Taru kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-5880 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi D.J-i (D.J) süüdistus KarS § 263 p 1,2,4 järgi ja E.R-i (E.R) süüdistus KarS § 263 p 1,2,4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ene Timmi Süüdistatav D.J

tõkend: elukohast lahkumise keeld; karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud 34-l korral; Kaitsja riigi poolt määratud korras vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello Süüdistatav E.R

tõkend: elukohast lahkumise keeld; karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, väärteokorras karistatud 6-l korral; Kaitsja kokkuleppel vandeadvokaat Arri Tooming

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada D.J KarS § 263 p 1,2,4 järgi ja mõista karistuseks 1 ( üks) aasta vangistust.

KarS § 68 alusel arvata D.J-i eelvangistuses viibitud aeg 16.-17.01.2007.a.,s.o. 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11

2 (üksteist (kakskümmend kaheksa ) kuud ja 28 ) päeva vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult

täitmisele, kui D.J

ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on D.J kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

Määrata D.J katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdi tunnistada E.R KarS § 263 p 1,2,4 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust – 6 kuud (kuus)

vangistust - Tartu Maakohtu 28.aprilli 2004.a. kohtuotsusega

mõistetud karistuse

ärakandmata osa - 6 kuud vangistust - võrra ja mõista E.R-ile (kuud) liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 ) aasta vangistust. (üks

KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada E.R-ile mõistetud 1 aasta pikkune (ühe) vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 730 (seitsesada

kolmkümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 24

(kahekümne nelja) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata E.R üldkasuliku töö tegemise ajaks Harju Maakohtu

Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja

poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tõkend-elukohast lahkumise keeld- tühistada süüdimõistetute osas kohtuotsuse jõustumisel.

3 Tsiviilhagid: Rahuldada T.T. i tsiviilhagi ja välja mõista solidaarselt D.J-ilt ja E.R-ilt T.T. i kasuks 6 210 (kuus tuhat kakssada kümme) krooni.

Rahuldada P.S. tsiviilhagi ja välja mõista D.J-ilt P.S. kasuks 275.- (kakssada seitsekümmend viis) krooni.

KrMS §-de 175 lg 1 p 2,4,9,10; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 ja 189 lg 2 alusel mõista D.J-ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni; määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu summas 4 814 ( neli tuhat kaheksasada neliteist) krooni 40 senti; ekspertiisitasu summas 1 437 ( tuhat nelisada kolmkümmend seitse) krooni 50 senti; postikulu 366 (kolmsada kuuskümmend kuus) krooni 30 senti.

KrMS §-de 175 lg 1 p 2,4,9,10; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 ja 189 lg 2 alusel mõista E.R-ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni; määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu summas 1 062.- (tuhat kuuskümmend kaks) krooni, ekspertiisitasu summas 1 437 ( tuhat nelisada kolmkümmend seitse) krooni 50 senti; postikulu 366 (kolmsada kuuskümmend kuus) krooni 30 senti. Süüdimõistetutel tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti

Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049874 ning selgitus: „Süüdimõistetu nimi, 1-06-5880, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellat

sioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

Kokkuleppe sisu D.J süüdistatakse selles, et tema rikkus avalikku korda sellega, et viibides 30.04.2004 kella 23.15-23.20 paiku Tartus Küüni tänaval Barclay pargi ees tülitas koos E.R-iga noorte seltskonda, kelle hulgas olid

A.J. , L.A. ja T.T. , seejärel lõi E.R A.J. ile rusikaga vastu põske ja keha

piirkonda. L.A. püüdis peksmist takistada astudes A.J. i ja E.R-i vahele, kuid E.R haaras tal käsivarrest kinni ja tiris eemale. Seejärel lõi E.R A.J. i

pikali ja lõi teda 4-5 korda rusikaga. T.T. püüdes peksmist takistada haaras E.R

puusadest kinni, mille peale D.J lõi T.T. it 3-4 korda rusikaga näkku ja ühe korra jalaga näkku.

D.J rikkus avalikku korda sellega, et 09.10.2004 kella 7.50 paiku Tartus lõi muusika valju mängimise pärast, mis häiris naabrite rahu, X korteris viibivaid isikuid korrale

4

kutsuma tulnud P.S. jalaga selga, rusikaga näkku ja seejärel trepikojas tõukas P.S. trepist alla.

Sellega pani D.J toime KarS § 263 p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku kord kaitsvale isikule ja grupi poolt.

Tsiviilhagi on esitanud: T.T. summas 6210.- kr., P.S. summas 275.- kr. Asitõendeid ja salvestised puuduvad. Arestitud vara – puudub.

Karistuse liik ja määr: prokurör nõuab D.J-ile karistuseks KarS § 263 p 1,2,4 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.01 – 17.01.2007 so 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks määrata D.J-ile 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jätta tingimisi vangistus süüdlase suhtes kohaldamata, kui süüdimõistetu ei

pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded ja kohustused. Süüdimõistetu kohustub:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

E.R-i süüdistatakse selles, et tema rikkus avalikku korda sellega, et viibides 30.04.2004 kella 23.15-23.20 paiku Tartus Küüni tänaval Barclay pargi ees tülitas koos D.J-iga noorte seltskonda, kelle hulgas olid

A.J. , L.A. ja T.T. , seejärel lõi E.R A.J. ile rusikaga vastu põske ja keha

piirkonda. L.A. püüdis peksmist takistada astudes A.J. i ja E.R-i vahele, kuid E.R haaras tal käsivarrest kinni ja tiris eemale. Seejärel lõi E.R A.J. i

pikali ja lõi teda 4-5 korda rusikaga. T.T. püüdes peksmist takistada haaras E.R

puusadest kinni, mille peale D.J lõi T.T. it 3-4 korda rusikaga näkku ja ühe korra jalaga näkku.

Sellega pani E.R toime KarS § 263 p 1, 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku kord kaitsvale isikule ja grupi poolt.

Tsiviilhagi on esitanud: T.T. summas 6210.- kr. Asitõendeid ja salvestised puuduvad. Arestitud vara – puudub.

Karistuse liik ja määr: prokurör nõuab E.R-ile karistuseks KarS § 263 p 1,2,4 sätestatud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel liita nimetatud karistusele talle Tartu Maakohtu 28.04.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud võrra ja liitkaristusena määrata talle 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada E.R-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 730 tundi kahekümne nelja kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning KarS § 69 lg 4 ja § 75 alusel kohustada teda üldkasuliku töö tegemise aja jooksul

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

5

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et D.J-i ja E.R-i, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de

239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et D.J ja E.R on sõlminud

kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse D.J süüdi tunnistada KarS § 263 p 1,2,4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendite alusel on põhjendatud E.R

süüdi tunnistada KarS § 263 p 1,2,4 järgi ja asendada talle mõistetud karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas

Kohus on seisukohal, et T.T. i ja P.S. tsiviilhagid on tõendatud ja põhjendatud. T.T. ile väljamõistetav summa tuleb VÕS § 65 lõikest 2 tulenevalt välja mõista solidaarselt D.J-ilt ja E.R-ilt. P.S. tsiviilhagi tuleb välja mõista D.J-ilt.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu

Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna

sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-

le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 5 400.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks

süüdimõistetutelt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi poolt määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu ja ekspertiisitasu ning postikulu.

Kohtunik