1-07-1023\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-1023

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-1023 (06231401127) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi T.T süüdistus KarS § 424 järgi Lühimenetlus Prokurör Kadi Ruus Süüdistatav T.T

Ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht K OÜ, elukoht: XXX

Varasem karistatus: Harju Maakohtu 15.09.2006 otsusega KarS § 275 järgi rahaline karistus 10 000 krooni kriminaalkorras karistatud veel 2 korral, karistatus kustunud, väärteokorras karistatud 8 korda. Kaitsja Advokaat Kristina Suvalova RESOLUTSIOON

1. T.T süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada T.T-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta T.T-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 2 (kaks) kuud T.T suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et T.T temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

2

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada T.T järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas XXX

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada T.T-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.04.2007.

6. T.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

7. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada T.T suhtes lisakaristust, võttes T.T-lt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolm) kuuks.

8. KarS § 55 lg 1 sätete kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja

lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale ning lisakaristuse tähtaeg hakkab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb kohtu määratud lisakaristuse tähtaja möödumisel.

9. T.T-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1221 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti,

mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas,

viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „T.T, 1-07-1023, kaitsjatasu“. 10. T.T-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX SEB

Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXXXX Hansapangas, viitenumbriga XXXXXXXXXX, märkides selgitusena: „T.T, 1-07-1023, sundraha“.

11. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

12. Kohtuotsuse jõustumisel edastada kohtuotsuse ärakiri Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

T.T on kohtu alla antud selles, et tema, olles 28.10.2002 karistatud Pärnu

Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 7419

alusel rahatrahviga 15 000 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust, taas 30.07.2006

kell 23.40 juhtis Tallinnas, Pärnu maantee 186 maja juures mootorsõidukit XXX, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis.

3 Seega T.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav T.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• Koopia Pärnu Politseiprefektuuri Patrullija liiklusjärelevalve talituse

politseijuhtivinspektori Imre Veberi 28.10.2002 otsusest, millest nähtuvalt karistati T.T LS § 74 19 alusel rahatrahviga 15 000 krooni. (t/l 2)

• 30.07.2006 kell 23.55 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta

indikaatorvahendiga nähtub, et T.T tuvastati alkoholijoove, millise

tuvastamise tulemusega T.T nõustus ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 7)

• Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtuvalt oli T.T keskmiseks päevasissetulekuks 2005 aastal 26 krooni. (t/l 14)

• Andmed T.T suhtes alustatud täitemenetlustest T.T vastu. (t/l 15-16)

• ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 31.10.2006 koostatud kahtlustatava T.T seletas kahtlustatav, et 30.07.2006 õhtul kella 22.00 ajal hakkas tarvitama alkoholi, jõi ära

umbes 2-3 pitsi viina. Helistas vend ja kutsus appi, sest talle olevat peksa antud. Istus

kasutuses olevasse sõidukisse XXX registreerimismärgiga XXX ning enne juhtima

asumist ei tundnud, et tal esineks alkoholijoovet. Pärnu mnt 186 maja juures peatudes märkas, et taha sõitis politseiauto. Kiiruseks oli mõõdetud 161 km/h ja lubatud kiirus vaid 50 km/h. Anti korraldus puhuda alkomeetrisse ja tuvastati alkoholijoove, millega oli nõus.

28.10.2002 otsusega määratud rahatrahv 15 000 krooni on tasumata kuna puudusid materiaalsed võimalused. (t/l 18-19)

• K OÜ iseloomustusest nähtuvalt iseloomustatakse T.T positiivselt.

• haiglas ambulatoorsel ravil. Wismari Haigla tõendist nähtuvalt viibis T.T

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel T.T kahtlustatavana antud süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli

ja otsust väärteoasjas, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud LS § 7419 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, milline senini on tasumata ning kriminaalasja materjalidest nähtuvalt uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil

eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks,

keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel

menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus, mille siiruses kohtul kahtlemiseks alus

puudub. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud

liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, millised trahvid on suures osas tasumata. Süüdistatava sõnade kohaselt on tal kaks kolmandikku trahvidest veel tasumata, kuid lähima paari kuu jooksul õnnestub tal eeldatavasti ka need trahvid tasuda.

4 Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava

suhtes ei ole otstarbekas, kuivõrd süüdistataval on kriminaaltoimiku andmetel suured

rahalised kohustused. Eelmise kohtuotsusega määrati talle taas suhteliselt suur rahaline

karistus ning süüdistataval on ülalpidamisel alaealine laps. Süüdimõistva otsusega

mõistetakse süüdistatavalt välja ka menetluskulu, mis ei ole kuigi väike. Kriminaaltoimiku

andmetel on aga süüdistatava päevasissetulekuks 2005 aastal olnud 26 krooni. Arvestades

selliseid andmeid ei pea kohus võimalikuks veelgi suurendada süüdistatava rahaliste

kohustuste suurust. Lähtudes asjaolust, et varasemad rahalised karistused liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ei ole süüdistatavat sundinud uute süütegude toimepanemisest

hoiduma, siis on rahaline mõjutamine end ammendanud ja süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Arvestades inkrimineeritava teo iseloomu, samuti varasemate toime pandud tegude iseloomu võib teha järelduse, et süüdistataval on ilmselge alkoholilembus, mis takistab süüdistatavat käitumast õiguskuulekalt. Kuivõrd süüdistatavat on karistatud väärtegude toimepanemise eest ja varasemad kohtu poolt mõistetud karistused

peale viimase on kustunud, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib määrata karistuse alla

ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades asjaolu, et süüdistataval on olemas alaline sissetulek ja ülalpeetav, asub kohus seisukohale, et

mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata, allutades

süüdistatava käitumiskontrollile, tagamaks süüdistatava õiguskuulekuse soovi tekkimist

järelevalve tingimustes, võimaldamaks süüdistataval tähelepanu pöörata ka alkoholi tarvitamisest tingitud õiguserikkumistele ja võimalusele neid edaspidi ära hoida.

Kuigi süüdistataval võib seoses tööga vaja minna juhtimisõigust, asub kohus seisukohale, et

senine süüdistatava käitumine liikluses on korduvalt tõestanud seda, et süüdistatav on

liikluses ohtlik ning määratud karistused ei ole sundinud teda õiguskuulekusele, ka mitte

varaseam juhtimisõiguse lühiajaline äravõtmine. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada

süüdistatava suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, võttes süüdistatavalt ära

mootorsõiduki juhtimise õiguse. Lisakaristuse tähtaja arvestamisel peab kohus vajalikuks

arvesse võtta seda, et süüdistatav on astunud samme alkoholi tarvitamisest piiramiseks ja

samalaadsete süütegude toimepanemise vältimiseks, mille kohta esitas kohtuistungil ka

tõendi. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav on toimepandusse suhtunud tõsiselt ja teinud

lõppkokkuvõttes ka vastavad järeldused, mistõttu peab kohus võimalikuks määrata lisakaristuse suhteliselt lühiajalisena. Arvestades eeltoodud asjaolusid ei pea kohus vajalikuks panna süüdistatavale KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 ettenähtud lisakohustusi.

Märt Toming kohtunik