1-07-3434\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-07-3434 (07231400003) Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprillil 2007.a. Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Sirje Luga Tõlk Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Evelin Ansip Leelo Viil

Kriminaalasi

G.B

süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses. Süüdistatav

G.B, isikukood XXX,

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318, § 319 alusel süüdistatav, tema

kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa

kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse

poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 175; 179, 180, 237; 238, 311, 313, 318 kohtunik otsustas:

Süüdi tunnistada G.B KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemises ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata G.B katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 25.04.2007.a.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena ära võtta G.B-lt mootorsõiduki juhtimisõigust 3 kuuks. Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

Välja mõista G.B-lt (ik XXX) sundraha 5400,-krooni ja kaitsjatasu 1292,10 krooni riigituludesse.

G.B

tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr

221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus

„G.B, 1-07-3434, sundraha, kaitsjatasu“. Sundraha tasuda 30 päeva

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

G.B on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles

16.04.2004.a. karistatud LS § 74´19 alusel rahatrahviga 6000.- krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust, taas juhtis 01.12.2006.a. kella

22.05 paiku Tallinnas Pirita teel mootorsõidukit BMW 318i reg.nr XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Seega G.B pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

G.B on esitanud taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur.

25.04.2007.a. toimunud kohtuistungil kinnitas G.B , et on talle esitatud

süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus

kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning G.B poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti.

Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava G.B

süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud

kohtuistungil (t.l.14 – 15, tõlge 16), kus ta tunnistas ennast süüdi ja kahetses tegu. 01- 12.2006.a. olin sõbra juures, kus tarvitasin 3 – 4 liitrit õlut. Kella 21.00 ajal läksime sõbraga kauplusse ning sõber kukkus ja murdis rangluu. Helistasime kiirabisse ning meile vastati et

tuleb sõita kesklinna traumapunkti. Otsustasin ise istuda rooli ja viia sõber traumapunkti. Rooli istudes tundsin ennast hästi, ehkki teadsin, et olin alkoholi tarvitanud. Traumapunktist sõitsime tagasi, kui mina Pirita teel ületasin kiirust ja mind peatas politsei. Politseinik kutsus mind politseiautosse ja andis puhuda alkomeetrisse, mis tuvastas mul alkoholijoobe 0,69 mg/l. Olin sellega nõus. Ka

- otsuse koopia väärteoasjas nr 2314,04,009336, 16.04.2004.a. (tl.5), milles nähtub, et

G.B-le määrati LS § 74 20 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 9000,- krooni ja LS § 7419 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 6000,- krooni.

- väärteoprotokolli nr AB 863909 koopia, 01.12.2006.a. (tl. 6), nähtub, et 01.12.2006.a.

juhtis G.B Pirita teel mootorsõidukit BMW 318i reg.nr XXX XXX alkoholijoobes ja ületas maksimaalselt lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h.

- protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista

kasutamisel (tl. 7), tuvastatu 01.12.2006.a. G.B alkoholijoove 0,69 mg/l.

Kohtunik asub seisukohale, et G.B on nii eeluurimisel kui ka kohtus end

esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning G.B süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi, kuna G.B, olles isikuks, kes on varem toime pannud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, omades kehtivat karistatust, taas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik G.B süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

G.B on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, kuid väärtegude

toimepanemise eest teda on korduvalt karistatud, talle varem määratud rahatrahvid on käesoleval ajal osaliselt tasumata, kuigi ta omab legaalset sissetulekut, oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub

kohtunik seisukohale, et G.B-le pole otstarbekas karistuseks määrata

järjekordse rahalise karistuse, vaid tuleb seekord karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga G.B on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tal on kindel

elukoht olemas, ta töötab, võib tema suhtes kohaldada KarS § 74, 75 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt

määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajal tuleb ta anda kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Samuti arvestades seda, et G.B on korduvalt juhtinud mootorsõidukit

alkoholijoobes, saanud selle eest karistusena rahatrahve, kuid need pole avaldanud mingit

mõju, tuleb seekord määrata talle ka lisakaristus. Juhtimisõiguse saamiseks on G.B

läbinud vastava koolituse ja on teadlik Liikluseeskirja sätetest. Arvestades

G.B isikut iseloomustavaid andmeid võib järeldada seda, et ta rikub LE

nõudeid tahtlikult, antud juhul ei ole tegemist üksiku eksimusega, kuivõrd ta on ka varem

täpselt samalaadsete rikkumiste eest juba korduvalt karistatud. Varem talle määratud

rahatrahvid ei ole suutnud G.B sundida edaspidi hoiduma samalaadsete

tegude toimepanemisest. Kohtunik on veendunud, et G.B eemaldamine liiklusest peaks suurendama kaasliiklejate turvatunnet.

Asitõendeid kriminaalasja materjalide juures pole . Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Violetta Kõvask Kohtunik