1-07-4681\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-4681

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 23.aprill 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-4681

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Katrin Kabel

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Vladimir Hanson tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Vladimir Hanson (sündinud 12.01.1955.a; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Vladimir Hanson tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 17.04.2007.a. Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Hanson tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Vladimir Hanson tunnistati süüdi 25.05.2005.a. Tallinna LK poolt KarS § 184 lg1 p1,2 järgi 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. 13.09.2005.a. Tallinna LK poolt KarS § 214 lg1 alusel 1 aasta vangistust. KarS § 199 lg2 p5 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg1 alusel 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg1 alusel loeti kergem karistus kaetuks Tallinna LK 25.05.05.a. otsusega mõistetud karistusega ja lõplikuks karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg,

2 07.11.03.a.-17.11.03.a., s.o 11 päeva, karistusaja hulka ja kandmisele kuulub 3 aastat 5 kuud 19 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus on 03.11.2004.a ja lõpp 22.04.2008a. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 2/3 03.03.2007.a.

Vladimir Hanson`i karistusaja lõpuni jäänud aeg on 1 aasta. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kogu vangistuse aja jooksul ei ole V. Hanson`i suhtes kohaldatud mitte ühtegi distsiplinaarrikkumist. Vanglas viibimise ajal ei ole V. Hanson ei töötanud ega ka õppinud. Vabal ajal tegeleb spordiga ja loeb raamatuid. V. Hanson`i eelnevad kriminaalkaristused on kustutatud, seega ei ole teada, mitmel korral ja mille eest Teda karistati. Olemasolevate andmete põhjal karistati Teda esimest korda narkootiliste ainete vahendamise eest. Vangistuse jooksul ei ole täheldatud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Esitatud andmete järgi ei ole teada, kuhu V. Hanson peale vabanemist elama asub, sest kinnipeetav keeldus TEV menetluse läbiviimisest. Otsest ohtu teiste isikute elule ja tervisele kinnipeetav ei kujuta, kuna isikuvastastest kuritegudest on Ta toime pannud väljapressimise ähvardusega, otsest vägivalda ei ole kasutanud.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Vladimir Hanson ei sobi kriminaalhooldusele. Märgib, et kinnipeetaval puuduvad dokumendid Eestis elamiseks, seega kriminaalhooldusametnik leiab, et V. Hanson`i ennetähtaegne vabastamine tuleks pooleks aastaks edasi lükata, et kinnipeetav saaks enne vabanemist vormistada elamis- ja tööloa, mis võimaldab Tal jätkata elu Eesti Vabariigis. Viisa- ja Illegaalse immigratsiooni osakonna illegaalse immigratsiooni büroo andmeil on V. Hanson isik, kelle saab Eesti vabariigist välja saata juhul, kui Ta ei esita KMA-le taotlust tähtajalise elamisloa saamiseks. Sel juhul puudub V. Hanson`il kinnipidamiskohast vabanemisel Eestis viibimiseks seaduslik alus ja Ta on kohustatud Eestist lahkuma.

Vladimir Hanson ei taotle kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Prokurör ei toeta taotlust. Kuna kinnipeetav on avaldanud, et ei soovi vabaneda ennetähtaegselt, ei ole olnud võimalik koostada kriminaalhooldusel tema kohta iseloomustust. Samuti on ta vanglas olles keeldunud vastavate menetluste ja vestluste läbiviimisest.

Kohus, ära kuulanud Vladimir Hanson`i ja prokuröri arvamuse, leiab, et V. Hanson tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on V. Hanson`i ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V. Hanson`i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Vladimir Hanson kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamisega grupi poole ja edasiandmisega ning mille eest talle mõisteti 3-aastane 5-kuune 19- päevane vabadusekaotus. Eelnevalt on teda samuti kriminaalkorras karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi V. Hanson ei oma, kannab Ta karistus narkokuriteo eest, seega on aeg, mil V. Hanson on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt.

3 V. Hanson peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Kohus leiab, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka V. Hanson`i suhtes koostatud iseloomustuses ning V. Hanson`i ennetähaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.

Suureks takistuseks Vladimir Hanson`i tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka elu- ja töökoha puudumist - tagamata on olulised eeldused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et rohkem kui 3-aastasest vangistusest on V. Hanson`il kandmata ligikaudu 1 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 22.04.2008.a) ning V. Hanson`i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks V. Hanson`i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik