1-07-1869\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-1869

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

10.aprillil 2007. a., Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, läbi vaadanud käskmenetluses kriminaalasja,

R.L, varem kriminaalkorras karistatud 1 korral; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu,

süüdistuses KarS § 424 järgi,

t u v a s t a s:

R.L süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on 30.01.2004. a. Tartu Maakohtu

otsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis 20.10.2006. a. kella 22.30 ajal Tartus, Riia tänaval mootorsõidukit Ford Scorpio reg. märgiga 467 AUO, olles alkoholijoobes.

Sellega pani R.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kuriteoga materiaalset kahju tekitatud ei ole.

Prokurör taotleb kohtult tunnistada R.L süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 400 päevamäära ulatuses, s.o 36 400.- krooni. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata, et rahalise karistuse tasumine toimub ositi ühe aasta jooksul viisil, et R.L tasub talle mõistetud rahalisest karistusest üheteistkümne kuu jooksul igakuiselt

3034.- krooni ja kaheteistkümnendal kuul 3026.- krooni kuni talle määratud rahalise karistuse täieliku äramaksmiseni. KarS § 73 lg 5 alusel määrata, et R.L-ile 30.01.2004. a. Tartu Maakohtu otsusega eelmise kuriteo eest mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata ja määrata, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. KarS § 50 lg 1 alusel võtta R.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks aastaks.

Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta.

R.L süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on tõendatud R.L kahtlustatavana antud ütlustega (tl 10-11), väärteoprotokolliga (tl 2), väärteomenetluse lõpetamise

määrusega (tl 1), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 4), joobeseisundi tuvastamise protokolliga (tl 6) ning politseikonstaablite Aivo Somelari ja Ada Konsa tunnistaja ülekuulamise protokollidega (tl 5, 7-8).

R.L on varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis,

mida tõendavad Tartu Maakohtu 30.01.2004. a. kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-29/2004 (tl 9) ja R.L karistatuse õiend (tl 13).

Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et R.L süü KarS § 424 järgi on täielikult

tõendamist leidnud. R.L oli süüteo toimepanemise ajal 20.10.2006. a. kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning seega on talle süüdistus esitatud õigesti ning ta tuleb KarS § 424 järgi süüdi tunnistada.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

R.L on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral Tartu Maakohtu 30.01.2004. a.

otsusega KarS § 424 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga. Väärteokorras on teda karistatud korduvalt ja määratud rahatrahvid on ta kõik tasunud.

Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo.

R.L käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema puhtsüdamlikku kahetsust.

KarS § 424 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangisuse.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et R.L on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.

KarS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses.

R.L-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus lisaks eeltoodule asjaolu, et kuriteo pani ta toime katseajal. Samas, kuna R.L on kuriteo toimepanemist puhtsüdamlikult kahetsenud,

on põhjendatud mõista talle karistuseks KarS §-s 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 400 päevamäära ulatuses.

KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Teatisest R.L keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et tema keskmise päevasissetuleku suuruseks on 91.64 krooni (tl 22) ja seega tuleb talle rahaliseks karistuseks mõista 36 400.- kr.

Kohus leiab, et arvestades süüdistatava sissetulekuid ja rahalise karistuse suurust, tuleb R.L-ile KarS § 66 alusel tuleb määrata rahalise karistuse kandmine ositi. KarS § 50 lg 1 alusel tuleb R.L-ilt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks.

R.L-ile tuleb välja mõista menetluskulud sundraha summas 5400.- krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 35.60 krooni.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus R.L

neljasaja (400) päevamäära ulatuses, s.o kolmkümmend kuus tuhat nelisada (36 400) krooni riigituludesse.

KarS § 66 lg 1, 3 alusel on õigus tasuda rahaline karistus ositi ühe (1) aasta jooksul R.L järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumise kuust tasuda üheteistkümne kuu jooksul igakuiselt kolm tuhat kolmkümmend neli (3034) krooni ja kaheteistkümnendal kuul kolm tuhat kakskümmend kuus (3026) krooni kuni talle määratud rahalise karistuse täieliku äramaksmiseni.

KarS § 73 lg 5 alusel määrata, et 30.01.2004. a. Tartu Maakohtu otsusega R.L-ile

eelmise kuriteo eest mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata ja määrata, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt.

KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus R.L-ilt kaheks (2) aastaks.

R.L suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 alusel välja mõista R.L-ilt menetluskulud sundraha viis tuhat nelisada (5400) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud kolmkümmend viis (35) krooni 60 senti.

Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi

arveldusarvetele nr 10220034796011 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks 4100065035. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul

esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käskmenetluses tehtud otsus jõustub taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel.

Kohtunik