1-07-4069\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-4069

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.aprillil 2007.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-07-4069 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi A.S süüdistuses KarS § 424 järgi.

Prokuröri abi

Žanna Morozova Süüdistatav A.S; isikukood või sünniaeg: XXX;

Kahtlustatavana kinnipidamine alates 01.04.2007.a. Kaitsja

Mariann Tusti

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada A.S KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu

vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 01.04.2007.a. kuni 03.04.2007.a., s.o. 3 (kolm) päeva vangistust.

Kandmata karistus 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

2

KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui A.S ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75

lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t.

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata A.S Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu

mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

Vabastada kinnipeetud A.S kohtusaalis.

KarS § 50 lg.1 kohaselt ära võtta A.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks ) kuuks.

Välja mõista A.S-ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256

5

lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 2 700 ( kaks tuhat seitsesada) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda.

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti

Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate

menetluse normide rikkumisega, teatades sellest kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

A.S süüdistatakse KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et olles 04.09.06.a karistatud LS § 74’19 lg 1 alusel rahatrahviga 9000.- krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, tema taas kell 01.10 juhtis A.S 18.02.07.a Tallinnas Ehitajate teel maja 70 juures mootorsõidukit VW Passat reg numbriga XXX XXX, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

3

Samuti tema, 20.55 juhtis A.S Harju MK Tallinnas, Vilde tee maja 01.04.07.a 96 juures mootorsõidukit VW Passat numbriga XXX XXX, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistatust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis.

Sellise tegevusega pani A.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtumise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud teo eest.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid A.S ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja

kuriteo kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt kohtus nõutava karistusega kuriteo toimepanemise eest.

Kohus leiab, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus tunnistab A.S süüdi talle esitatud süüdistuses ning mõistab talle karistuse

vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Taotletud karistus vastab A.S süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Kohtunik