1-05-1434\19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg, koht 06. märtsil 2007. a Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-1434 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi süüdistus KarS § 424 ja 329 järgi Prokurör Külli Saks Süüdistatav O.U

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel korral:

20.11.2000 Harju Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 alusel

rahatrahviga 7820 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; 17.12.2001 Pärnu Maakohtu poolt KrK

§-de 204 lg 3, § 1762

alusel rahatrahviga 20140 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks 6 kuuks; 08.03.2004 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel 1-aastase

vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmisega 2 aastaks; Harju Maakohtu 12.01.2007. a otsusega KarS § 263 p 1 ja § 329 järgi rahalise karistusega 12 100 krooni, väärteokorras karistatud ühel korral tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada O.U KarS § 424 ja KarS § 329 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

2 KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 08.03.2004 otsusega KarS §

424 järgi mõistetud kandmata karistus 1 (üks) aasta vangistust ja mõista O.U-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 alusel asendada mõistetud vangistus vastavalt KarS § 69 lg 1 910 (üheksasada kümme) tunni üldkasuliku tööga. O.U üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 1 (üks) aasta ja (kuus) 6 kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on O.U kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena O.U-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks ja 6 (kuus) kuuks.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 5400 (viis tuhat

nelisada) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 70.40

(seitsekümmend krooni ja 40 senti) krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 619.50 (kuussada

üheksateist krooni 50 senti) krooni ja ekspertiiside maksumus 10919.48 (kümme tuhat üheksasada üheksateist krooni 48 senti) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu

Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult

vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 23. märtsil 2007. a.

3

I Süüdistusakti sisu

O.U anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda on 08.03.2004. a Pärnu Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-679/2003 karistatud karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis 1-aastase vangistusega tingimisi

2-aastase katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele 21.04.2004. a ARK Tallinna büroo poolt, 26.12.2004. a kella

18.00 ajal Tartumaal Ülenurme vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 188. km-l juhtis mootorsõidukit Mitsubishi Pajero, reg. märgiga XX XX, olles alkoholijoobes ja jättes tahtlikult täitmata eelnimetatud kohtuotsuse.

Sellega pani O.U toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, ja KarS § 329 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

II Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud

Tunnistaja Ago Mägimets, Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse

konstaabel andis kohtus ütlusi selle kohta, et 2004. a detsembrikuus Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteel enne Tõrvandi ristmikku politseioperatsiooni „Kõik puhuvad“ käigus pidas konstaabel Koppel kinni süüdistatava poolt juhitud Mitsubishi Pajero. Juhil ei olnud esitada juhiluba ning indikaatorvahendiga, millel süttis ja jäi põlema punane tuli, tuvastati, et isik on alkoholi tarbinud.

Saadud tulemust kontrolliti veel digitaalse indikaatorvahendiga, mis näitas alkoholisisaldust rohkem kui 0,25 mg/l. Juht väitis, et on küll peale lumelauasõitu tarvitanud alkoholi, kuid ei ole

joobes, ning ei nõustunud joobe kohapealse tuvastamisega. Süüdistatav viidi Raja 31 Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus tal samuti tuvastati joove.

Süüdistatav O.U tunnistas end süüdi ja kahetses toimepandut. Ta andis kohtus ütlusi,

mille kohaselt 26.12.2004. a oli ta sõbraga Otepääl. Peale mäest alla laskmist istusid nad kohvikus ning süüdistatav jõi hõõgveini. Helistas sõber Tallinnast ja ütles, et süüdistatava naine on kellegagi kõrtsis. O.U läks silme ees mustaks ning ilma midagi mõtlemata rabas ta sõbra käest võtmed ning, vaatamata sellele, et ta oli teadlik juhtimisõiguse puudumisest, tormas

Mitsubishi Pajero rooli. Kella 18.40 paiku Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel natuke enne Tartut peeti ta „Kõik puhuvad“ operatsiooni käigus kinni. Alkomeetriga tuvastati tal joove. Kuna süüdistatav ei tundnud endal joobe olemasolu, siis palus ta ekspertiisi. Vereanalüüs näitas, et tal oli 0,6 promilline joove.

Kohtus avaldatud joobeseisundi tuvastamise protokollist (tl 1) nähtub, et 26.12.2004. a kella 18.00 ajal Tartu maakonnas Ülenurme vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 188. km-l teostas

Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel A. Mägimets O.U joobeseisundi tuvastamist indikaatorvahendiga LION S-L2 nr 95-2507. Kuna indikaatorvahendil süttis punane tuli, siis tehti

kontrollitava isiku poolt väljahingatavas õhus kindlaks alkoholi esinemine. Saadud tulemust

kontrolliti indikaatorvahendiga LION SD-400 nr 037260D, mis näitas tulemuseks

alkoholisisalduse väljahingatavas õhus 0,31 mg/l. Protokolli on iseloomustava materjalina lisatud, et kontrollitava isiku sõidustiil oli kindel; O.U reaktsioonivõime oli aeglane; ta oli rahutu ja ärritunud; tema kõne oli selge; ta tajus aega ja kohta; sõidukist väljumisel oli tema tasakaal normaalne, kuid kõnnak oli kergelt häiritud; tema silmad olid märjad ja läikivad ning

4 suust tuli alkoholilõhna. O.U sellele, et ta nõustub kohapealse joobeseisundi tulemusega, alla ei ole kirjutanud. Samuti ei ole O.U alla kirjutanud sellele, et ta loobub joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning tunnistab endal joobeseisundi olemasolu.

Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 0000448 (tl 2-3) nähtub, et SA TÜK Psühhiaatriakliiniku valvearst Marika Mitt teostas 26.12.2004. a kella 18.50 ajal O.U-le joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist. Aktist ilmneb, et uuritav käitus viisakalt ja rahulikult; ta oli ajas, kohas, enda isikus ning situatsioonis õigesti orienteeritud; isik mäletas viimaste tundide

sündmusi, ei kaevanud oma tervise üle; tema nahk ja skleerad olid normipärase värvusega,

artikulatsioonihäirete olemasolu ei esinenud; pupillid reageerisid valgusele, vallandusid

horisontaalsed nüstagmid; uuritava tasakaal ja koordinatsioon olid häireteta, rombergi asendis

püsis häireteta; kand-varvas kõnd sirgjoonel kulges häireteta, samuti ka täpsemad liigutused. Neuroloogilist või muud kliinilist leidu arst ei sedastanud. Alkoholi lõhna uuritava suust arst ei

täheldanud. Laboriuuringu põhjal - veres oli etüülalkoholi 0,85 promilli - oli arsti otsus, et uuritaval oli kerge alkoholijoove.

Bioloogiliste vedelike uuringu akti nr 0000448 (koopia tl 4) kohaselt oli O.U-lt 26.12.2004. a kella 18.50 ajal SA TÜK Psühhiaatriakliinikus võetud vereproovis etüülalkoholi sisaldus 0,85 promilli.

Pärnu Maakohtu 08.03.2004. a kriminaalasjas nr 1-679/2003 tehtud otsusest (tl 8) nähtub, et O.U

on kohtuotsusega tunnistatud süüdi KarS § 424 järgses kuriteos ning et teda on

karistatud 1-aastase tingimisi vangistusega 2-aastase katseajaga ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks. Kohtuotsus jõustus 21.04.2004. a.

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo õiendi (tl 9) kohaselt on liiklusregistrisse

kantud andmed selle kohta, et O.U on juhtimisõigus ära võetud Pärnu Maakohtu kohtuotsusega alates 21.04.2004. a kuni 20.04.2006. a.

Karistusregistri teatise (tl 28-29) kohaselt oli 07.01.2005. a seisuga karistusregistrisse kantud O.U-le

Pärnu Maakohtu 08.03.2004. a otsusega KarS § 424 alusel mõistetud 1-aastane tingimisi vangistus 2 aastase katseajaga ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2 aastaks.

Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr 70 (tl 107-108) nähtuva eksperdiarvamuse kohaselt ei esine O.U vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust, ajutist rasket

psüühikahäiret ega muud rasket psüühikahäiret. Tal esineb tema olukorrale vastav mõõdukas

depressiv-neurootiline seisund, mis ei takista tal aru saada oma tegude tähendusest ja neid

juhtida. O.U oli talle süüksarvatava teo toimepanemise ajal 26.12.2004. a tavalises alkoholijoobes. O.U on oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema kohtuistungil, andma ütlusi ja süüdimõistmisel kandma karistust.

Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr 61 (tl 131-133) ilmneva eksperdiarvamuse kohaselt ei esine O.U vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust ega muud rasket psüühikahäiret. Tal esineb psüühikahäire mõõduka depressiooni ja ärevuse näol, mis vastab tema olukorrale, ning alkoholi kuritarvitamine, mis ei sega tal aru

saamast oma tegude tähendusest ja neid juhtimast. O.U võime aru saada oma teo

keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida oli talle süüksarvatava teo

5 toimepanemise ajal häirimata; ta mäletab juhtunut ning suutis sihipäraselt juhtida oma käitumist. O.U on võimeline osalema kohtuistungil, andma ütlusi ja kandma karistust.

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Kohus, kuulanud istungil ära prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja ning tunnistaja ja vahetult

uurinud asjas esitatud tõendeid ning enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist.

1. Süüdistus KarS § 424 järgi

KarS § 424 sätestab kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda varem on sellise teo eest karistatud.

Süüdistatava omaksvõtvate ütlustega, mille tõelevastavuses kohtul puudub alus kahelda, ning joobeseisundi tuvastamise protokolliga loeb kohus tõendatuks, et 26.12.2004. a kella 18.40 paiku

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel 188. km-l juhtis O.U sõiduautot Mitsubishi Pajero. Süüdistatava O.U ütlused tõendavad, et 26.12.2004. a enne sõiduauto Mitsubishi Pajero rooli asumist jõi ta hõõgveini.

Tunnistaja A. Mägimetsa ja süüdistatava ütlused ning nendega kokkulangevad joobeseisundi

tuvastamise protokoll, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 0000448 ja bioloogiliste

vedelike uuringu akt nr 0000448 kogumis tõendavad, et 26.12.2004. a kella 18.00 ajal Tartu

maakonnas Ülenurme vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 188. km-l sõiduauto roolis politseiniku poolt kinni peetud O.U väljahingatavas õhus sisaldus alkoholi. Eelneva tegi sündmuskohal kindlaks politseiametnik indikaatorvahenditega mõõtes. Kuna süüdistatav sellega

ei nõustunud, toimetati ta SA TÜK Psühhiaatriakliinikusse, kus valvearst M. Mitt tuvastas O.U

kliinilise leiu ning veres oleva 0,85 promillise etüülalkoholi alusel kerge alkoholijoobe.

Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 20 lg 3 teise lause kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise

või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või

muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama paragrahvi lg 4 täpsustab, et alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres on 0,2 promilli või rohkem. Lähtudes eelpool tõendamist leidnud asjaoludest ning tuginedes viidatud LS § 20 lg-tele 3 ja 4, leiab kohus, et 26.12.2004. a kella 18.40 paiku Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 188. km-l juhtis O.U sõiduautot Mitsubishi Pajero, olles alkoholijoobes.

Pärnu Maakohtu 08.03.2004. a kriminaalasjas nr 1-679/2003 tehtud otsus tõendab, et O.U on kohtuotsusega tunnistatud süüdi KarS §-s 424 ettenähtud kuriteos ning et teda on karistatud 1- aastase tingimisi vangistusega 2-aastase katseajaga ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks. Kohtuotsus jõustus 21.04.2004. a.

Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 31

lg-le 1 vastavalt lähtutakse isiku karistatuse ja

kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni KarRS §-des 25-28 sätestatud tähtaegadel.

6

Karistusregistri väljavõte (tl 28-29) tõendab, et 26.12.2004. a, s.o teo toimepanemise ajal olid

karistusregistrisse kantud karistusandmed selle kohta, et O.U on Pärnu Maakohtu 08.03.2004. a otsusega karistatud KarS § 424 järgi. Kuna kõnealuse teo toimepanemise ajal oli O.U olemas kehtiv karistus KarS § 424 järgi, vastab isik KarS §-s 424 toodud erisubjekti tunnustele. Sellega on tõendatud, et O.U, keda on 08.03.2004. a Pärnu Maakohtu otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, 26.12.2004. a kella 18.00 ajal Tartumaal

Ülenurme vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 188. km-l juhtis mootorsõidukit Mitsubishi Pajero, olles alkoholijoobes.

Süüdistatava kohtus antud ütlused tõendavad, et mootorsõidukit juhtima asudes teadis ta, et tal

on olemas kehtiv karistus mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Arvestades eelpool tõendamist leidnud asjaolu, et süüdistatav oli enne rooli istumist joonud hõõgveini, pidi ta arvestama sellega, et võib olla alkoholijoobes. Kui ta sellele vaatamata otsustas siiski autorooli asuda, siis pidi ta vähemalt möönma, et paneb toime alkoholijoobes juhtimise. Seega pani ta oma teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr 61 nähtuva eksperdiarvamuse kohaselt oli O.U võime aru saada oma teo keelatusest ja

oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtida talle süüksarvatava teo toimepanemise ajal häirimata; ta mäletab juhtunut ning suutis sihipäraselt juhtida oma käitumist. Sama kinnitab ka

ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis nr 70 antud eksperdiarvamus. Järelikult oli

süüdistatav teo toimepanemise ajal süüvõimeline. Lisaks ei tuvastanud kohus süüd välistavaid

asjaolusid. Sellega asub kohus seisukohale, et O.U on toime pannud KarS-s 424

sätestatud kuriteo. Kuna eksperdiarvamustega loeb kohus tõendatuks, et O.U ei esine vaimuhaigust, ajutist rasket psüühikahäiret, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust ega muud rasket

psüühikahäiret ning ta on võimeline kandma karistust, siis tuleb teda tuleb toimepandu eest karistada.

2. Süüdistus KarS § 329 järgi

KarS § 329 sätestab kuriteona täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo õiend tõendab, et liiklusregistrisse on kantud

O.U Pärnu Maakohtu kohtuotsusega alusel juhtimisõiguse ära võtmine alates

21.04.2004. a kuni 20.04.2006. a. Pärnu Maakohtu kohtuotsuse täitmisele pööramise ajal kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi § 3311 lg 1 kohaselt füüsilisele isikule mõistetud õiguste

äravõtmises seisneva lisakaristuse täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või -määrus

asjaomasele asutusele süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks ning süüdimõistetule nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumentide kehtetuks tunnistamiseks

või hoiulevõtmiseks. Seega 26.12.2004. a oli Pärnu Maakohtu kohtuotsus O.U-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise osas täitmisele pööratud.

Ülaltooduga on tõendatud, et O.U, vaatamata sellele, et teda oli 08.03.2004. a Pärnu Maakohtu otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, milline kohtuotsus oli pööratud täitmisele 21.04.2004. a ARK Tallinna büroo poolt, 26.12.2004. a kella 18.00 ajal Tartumaal Ülenurme vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 188. km-l juhtis mootorsõidukit Mitsubishi Pajero.

7

Süüdistatava ütlused tõendavad seda, et ta teadis, et tal puudub õigus mootorsõidukit juhtida. Kohus leiab, et neid asjaolusid teades oli O.U teadlik ka sellest, et tal ei ole õigust autot

juhtida, ning sellest, et kui ta seda siiski teeb, siis hoidub ta karistuse täitmisest kõrvale.

Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatav pani oma teo toime otsese tahtlusega.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja asub seisukohale, et O.U on toime pannud KarS-s 329 sätestatud kuriteo ning teda tuleb selle eest karistada.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 424 näeb mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistusena ette rahalise karistuse

või kuni kolmeaastase vangistuse, KarS § 329 karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Vastavalt KarS § 63 lg-le 1 tuleb siis, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, mõista talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb O.U-le mõista karistus KarS § 424 sanktsiooni järgi.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

O.Uegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole.

KarS § 57 järgseks karistust kergendavaks asjaoluks on see, et O.U on tehtut

puhtsüdamlikult kahetsenud. O.U süü suurust iseloomustab seegi, et tema joove oli kerge.

Karistusregistri väljavõtte kohaselt on O.U varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral moororsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis. Lisaks on kriminaalasja materjalide hulgas Harju Maakohtu 12.01.2007. a otsus, millega O.U karistati KarS § 263 p 1 ja § 329 järgi 25.08.2004. a toime pandud kuritegude eest liitkaristusega 220 päevamäära, s.o 12 100 krooni. Käesolevad kuriteod pani O.U toime katseajal. Ta on oma käitumist parandanud, hakanud tegelema oma alkoholiprobleemiga ja soovib elada õiguskuulekat elu.

O.U-le karistust mõistes arvestab kohus sellega, et alkoholijoobes juhtimine on tõsine rikkumine, kuna see ohustab nii sõiduki juhti kui kaasliiklejaid. Seega on õiguskorra kaitsmise huvides, et karistus sellise üleastumise eest on range. Lisaks sellele on joobes juhtimise näol tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on karistuse kohaldamisega vaja anda ühiskonnale signaal, et alkoholijoobes juhtimine ei ole tolereeritav.

Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et karistuse eesmärgid ei ole O.U puhul

saavutatavad rahalise karistusega, vaid tuleb kohaldada karistustest raskeimat, s.o vangistust.

Samas võib tema karistus süü suurusest ning eripreventiivsest eesmärgist tulenevalt jääda alla sanktsiooni keskmist määra ning kohus asub seisukohale, et O.U-le tuleb mõista 3 kuu pikkune vangistus.

8

O.U pani käsitletavad rikkumised toime Pärnu Maakohtu 08.03.2004. a otsusega

määratud katseajal. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse

kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleb käesoleva kohtuotsusega O.U-le

mõistetud vangistusega liita Pärnu Maakohtu 08.03.2004. a otsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta vangistust.

Tulenevalt KarS § 5 lg-st 2, mis lubab kergendavat seadust kohaldada tagasiulatuvalt, KarS § 74

lg 5 01.01.2007. a kehtima haknud redaktsioonist, mis ka katseajal toime pandud kuriteo eest

vangistust mõistes võimaldab karistuse asendada üldkasuliku tööga, ning KarS §-st 69, mis

reguleerib vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, leiab kohus, et O.U-le mõistetud

lõplik vangistus tuleb asendada üldkasuliku tööga. Peale kõnealuseid kuritegusid ei ole O.U rohkem rikkumisi toime pannud. Vangistuse kandmisele asumine ei oleks O.U

puhul otstarbekas. See tooks endaga kaasa tema perekondlike, töiste jm sotsiaalsete sidemete

katkemise, mis edasises perspektiivis pigem soodustab, kui hoiab ära isiku kriminaalsete kalduvuste kinnistumist. Vangistuses viibimise asemel saab O.U anda panuse ühiskonna heaks. O.U sobib üldkasulikule tööle - tal on olemas kindel elukoht, tema töö äriühingu juhatuse liikmena võimaldab paindlikku töögraafikut. O.U sobivust ülkasulikuks tööks ei vähenda

see, et O.U on varem olnud probleeme alkoholi liigtarvitamise ning emotsionaalse

tasakaalutusega. Käesolevaks ajaks on O.U pöördunud abi saamiseks professionaalide poole ja tegeleb oma probleemidega aktiivselt. O.U on üldkasuliku töö tegemiseks andnud oma nõusoleku.

Kohus asub seisukohale, et O.U-le tuleb kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ette nähtud sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmist. Korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus

üldjuhul ära võtta ja ainult erandlike asjaolude korral saab seda mitte teha (Riigikohtu

12.02.2003. a otsus nr 3-1-1.10-03). Käesoleval juhul erandlikud asjaolud puuduvad. Seega tuleb O.U-lt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks.

V Menetluskulud

Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 5400 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu 619.50 senti ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 70.40 krooni ning KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt kohtupsühhiaatriaekspertiiside maksumus (tl 109-110, 134) kokku 10 919.48 krooni. KrMS § 180 lg 1, 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik