1-07-1351\6 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

- 1 -

1-07-1351

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2007 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-1351 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 26. veebruari 2007 määrus (Põlva kohtumaja) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ringkonnaprokuröri abi Ene Uljanova määruskaebus Tartu Maakohtu 26. veebruari 2007 määrusele RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Maakohtu 26. veebruari 2007 määrus ja

saata kriminaalasi T.T süüdistuses KarS § 424

järgi Tartu Maakohtule (Põlva kohtumaja) uueks arutamiseks.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud

T.T süüdistatakse selles, et tema olles 07.10.2003 karistatud Põlva Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74’19 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut (12 000 krooni), juhtis 30.11.2006 kella 01.08 ajal Põlva maakonnas, Põlva linnas Jaama tänaval K.L. kuuluvat sõiduautot Audi 80 reg nr X , olles alkoholijoobe seisundis.

T.T rikkus Liiklusseaduse § 20 lg.3 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla

alkoholijoobes. Seega T.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku

poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, see on. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohtu määrusega lõpetati menetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel T.T süüdistuses KarS § 424 järgi kuriteo koosseisu puudumisega.

- 2 - Määruse motiivide kohaselt tuleb menetlus T.T süüdistuses KarS § 424 järgi lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. KarS § 12 lg 1 kohaselt süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS §-s 424 on ette nähtud kriminaalvastutust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis

isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Tuvastamaks seda, kas T.T on

toime pannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, on muuhulgas vajalik vastata

küsimusele, kas süüdistatav on isikuks, keda varem on karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et T.T juhtis 30.11.2006 kella 01.08 ajal Põlva linnas

Jaama tänaval mootorsõidukit, olles alkoholijoobe seisundis. Sellega T.T rikkus

Liiklusseaduse § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei tohi olla

alkoholijoobes. Kuid asjas on probleemne see, kas T.T on isikuks, keda saab pidada KarS §-s 424 nimetatud isikuks, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest

alkoholijoobes. Otsus väärteo asjas ( tl 9) tõendab, et 07.10.2003 on T.T karistatud

Põlva Politseiprefektuuri poolt liiklusseaduse § 74’19 (so mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes) järgi rahatrahviga 200 trahviühikut so 12 000 krooni. Otsusest nähtuvalt see

jõustus 24.10.2003. Asjas ei ole vaidlust selles, et T.T on rahatrahv käesoleva ajani osaliselt tasumata.

Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 24.10.2003. Kohtutäitur Aive Kolsari teatisest ( tl 27)

nähtuvalt 2003 sügisel alustati täitemenetlust T.T-lt trahvi sissenõudmiseks. Täitemenetlus on seisnenud selles, et T.T käis kohtutäituri vastuvõtul 19.12.2003 ja lubas trahvi tasuda. Kuna T.T kokkulepet ei täitnud, arestis kohtutäitur T.T konto pangas 03.01.2007 ja saatis nõude kinnipidamiseks ka T.T töökohta. Seega nähtub kohtutäituri teatisest, et ajavahemikul 2003 detsember kuni 2007 jaanuar so enam kui kolme aasta jooksul ühtegi täitetoimingut ei tehtud. Kohtu arvates puuduvad T.T puhul KarS § 82 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 märgitud asjaolud,

millised võiksid olla aluseks otsuse täitmise aegumise peatumisele. T.T karistuse

täitmisele pööramise aega ei ole edasi lükatud ega karistuse täitmise tähtaega pikendatud. Kohtu arvates ei saa käesolevas asjas otsuse täitmise aegumist lugeda peatunuks ka seetõttu,

et T.T oleks kõrvale hoidunud talle kohaldatud karistuse kandmisest. Juba Põlva Politseiprefektuuri 07.10.2003 otsuse tegemise ajal oli T.T elukoht Põlvas X . Seega ei

ole T.T seniajani oma elukohta vahetanud. T.T väitel, mida kinnitab ka töötasu teatis ( tl 25), on T.T pikemat aega töötanud ühes töökohas OÜ-s V . Seega ei ole T.T

elukohti või töökohti vahetades täitemenetlusest kõrvale hoidunud. Riigikohtu

halduskolleegium asus oma 16.02.04. otsuses nr 3-3-1-5-04 seisukohale, et rahatrahvi

tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikus

mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks

kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või

kohtuvälise menetleja otsust. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril

võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, see tähendab, pöörata sissenõue võlgniku varale või taotleda ka rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi

nõude sundtäitmise saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada.

Kuna käesolevas asjas on kohtutäituri enda teatisega tõendatud, et kohtutäitur enam kui kolme aasta jooksul ei võtnud tarvitusele ühtegi abinõud T.T-lt trahvi sissenõudmiseks või selle

asendamiseks teiseliigilise karistusega, tuleb asuda seisukohale, et Põlva Politseiprefektuuri 07.10.2003 otsusega T.T-le mõistetud karistuse täitmine aegus KarS § 82 lg 1 p 3 alusel 24.10.2004. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 81 alusel tuleb T.T karistatus väärteo eest lugeda kustunuks. Seega ei ole tegemist KarS §-s 424 märgitud isikuga, mistõttu T.T teos

- 3 -

puudub KarS§ 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis ja alustatud kriminaalmenetlus tuleb lõpetada.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Prokuröri abi taotleb maakohtu määruse tühistamist.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt KarS § 82 lg 1 p 3 (kuni 21.07.2005 kehtinud redaktsioon) kohaselt ei asuta väärteo kohta tehtud otsust täitma, kui on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Prokurör leiab, et nimetatud sätet tuleb tõlgendada selliselt, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Samad seisukohad on Riigikohtu halduskolleegiumi 18. 05.2006 lahendis nr 3-3-1-11-06; Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2007 määruses väärteoasjas nr 4-06-4918. T.T oli 07.10.2003 karistatud Põlva Politseiprefektuuri poolt liiklusseaduse § 74´19 järgi

rahatrahviga 200 trahviühikut, see on 12 000 krooni. Otsusest nähtuvalt see jõustus 24.10.2003. Kohtutäitur A. Kolsari teatisest nähtuvalt 2003 sügisel alustati täitemenetlust T.T-lt trahvi sissenõudmiseks, so avati täitetoimik. Täitemenetlus seisnes selles, et T.T käis kohtutäituri vastuvõtul 19.12.2003 ja lubas trahvi tasuda. Seega on kohtuväline menetleja

kui ka kohtutäitur sundtäitmise alustamiseks vajalikud toimingud teinud- kohtuväline menetleja saatis otsuse kohtutäiturile täitmiseks, kohtutäitur alustas täitemenetlust ja isik on sellest teavitatud. Kohtutäituri edasine tegevus ei oma siin juriidilist tähendust. Seega alustati karistuse tegeliku täideviimisega KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaja jooksul. Prokurör leiab, et otsuse täitmise aegumine lõpeb kohaldatud karistuse tegeliku täideviimise alustamisega. Seega ei ole T.T suhtes tehtud väärteootsuse täitmine aegunud ja isikut tuleb lugeda väärteo korras karistatuks. Teistsugune seisukoht tähendaks seda, et ka siis kui kohtutäituri alustatud täitemenetlust jätkatakse pärast aegumistähtaja möödumist, tuleks see lõpetada nimetatud tähtaja saabumisel.

Otsuse täitmise aegumisele ei tohi anda sellist tõlgendust, mis soosiks edasisi

seadusrikkumisi. Kui menetleja käsutuses on tõendid selle kohta, et isikut on karistatud rahatrahviga, ta pole seda tasunud ning karistusandmeid pole karistusregistrist kustutatud, on need küllaldased temale uue joobes olekus juhtimise korral süüdistuse esitamiseks. Karistusseadustiku rakendamine peab olema ühetaoline ja üheselt mõistetav kõigile.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt väärteo asjas tehtud otsust ei asuta täitma kui otsuse jõustumisest

on möödunud üks aasta (kuni 21.07.2005 kehtinud redaktsioonis). Käesoleval ajal on see tähtaeg 18 kuud. Sellest tulenevalt lõpeb otsuse täitmise aegumine kohaldatud karistuse tegeliku täideviimise alustamisega ja vaid siis, kui otsust ei asutud täitma KarS §-s 82 fikseeritud tähtaja jooksul, on

selle täitmine aegunud. Otsuse täitmise aegumine ei lõpe otsuse täitmisele pööramisega (otsuse saatmine seda täitvale organile), vaid on vajalik teostada toiminguid, mis on suunatud otseselt otsuse täideviimisele.

07.10.2003 otsusega karistati T.T LS § 74’19 järgi 15.09.2003 toimepandud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Otsus jõustus 24.10.2003. Kohtutäitur A. Kolsari kirjast (tl 27) nähtub, et Põlva Politseiprefektuuri 07.10.2003 otsuse täitmine T.T-lt 12 000 kroonise rahatrahvi nõudes on tema menetluses. 19.12.2003 on T.T olnud kohtutäituri juures ja lepiti kokku, et T.T hakkab vabatahtlikult trahvinõuet tasuma igakuuliselt 750 krooni. Seega hiljemalt 19.12.2003 on asutud 07.10.2003 otsust täide

viima ja sellega ka otsuse tätmise aegumine lõpeb. Ajavahemik otsuse jõustumisest

- 4 - (24.10.2003) kuni otsuse tegeliku täideviimise alguseni (19.12.2003) on väiksem kui KarS §-s 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg, mistõttu T.T suhtes 07.10.2003 väärteo asjas tehtud otsuse täitmine ei ole aegunud. Võib küll kohtutäiturile ette heita täitementluse passiivset teostamist, aga see ei saa olla aluseks otsuse täitmise aegumise kohaldamiseks. Neil asjaoludel on kriminaalmenetluse lõpetamine T.T suhtes maakohtu poolt ekslik ja kriminaalasi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks.

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Ago Kutsar