1-06-14576\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-14576

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märtsil 2007.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-14576 (06231401322)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Eveli Kallion

Kriminaalasi J.F-i süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav J.F - isikukood XXX, Eesti

kodanik; põhiharidusega, elukoht: XXXXXX; töötab

ehitajana (tööleping vormistamisel); varem kriminaalkorras karistatud:

1) 06.10.1995.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg

2 p 1, 2, 3 järgi - 2 aastat vangistust tingimisi 2- aastase katseajaga;

2) 02.12.1996.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg

2 p 2 järgi - rahatrahv 4 400 krooni;

3) 18.05.2001.a. Tallinna Linnakohtu otsusega

KrK § 204 lg 3 järgi – 6 kuud vangistust tingimisi 1-aastase

katseajaga ning juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks;

4) 19.11.2002.a. Lääne-Viru Maakohtu otsusega

KarS § 424, § 329

järgi – 2 aastat vangistust tingimisi 18-

kuulise katseajaga; väärtegude eest karistatud

rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

advokaat Urmas Simon

RESOLUTSIOON

1. J.F KarS § 424

2 aastat ja Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista 3 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (9 kuu) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 2 (kahe) aasta ja alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui J.F 6(kuue)-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab nimetatud ning

KarS § 75 lg-s 1 kontrollnõuded § 75 lg 2 p 2 ja 8

alusel järgmised : mitte tarvitada alkoholi ning osaleda kriminaalhooldaja poolt kohustused määratud sotsiaalabiprogrammis.

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata J.F-ile kriminaalhooldaja.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1

alusel ära võtta J.F-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. menetluskulud riigieelarve tuludesse Välja mõista J.F-ilt

(Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve nr 221023778606 Hansapangas; viitenumber mõlemal juhul 2800049777) –

s.o. määratud kaitsjale makstav tasu (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm 1 433,70 kr krooni ja 70 senti) ning sundraha (viis tuhat nelisada) krooni. 5 400

Menetluskulud tuleb tasuda ülalnimetatud Rahandusministeeriumi arvele 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest ning nende tähtaegsel mittetasumisel suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS.

J.F isikuna, keda mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis Lääne-Viru Maakohtu otsusega 19.11.2002.a. karistati KarS § 424 järgi 2-aastase vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga, ajal, mil karistatus oli kustumata, s.o. 20. septembril 2006.a kella 12.45

ajal Harjumaal Tabasalu alevikus juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Hyndai Lantra registrimärgiga 022 AHJ.

Sellega pani J.F toime kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki KarS § 424 järgi juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav J.F tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja U. Simon pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Kohus leiab, et J.F-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü täielikule omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - ärakirjaga Lääne-Viru Maakohtu otsusest 19.11.2002.a., mille kohaselt J.F on varem karistatud mootorsõiduki korduva juhtimise eest alkoholijoobes (tl. 3- 5);

-väärteoprotokolliga 20.09.2006. (tl. 8) ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 20.09.06.a., mille kohaselt indikaatorvahendiga mõõdeti J.F väljahingatavas õhus alkoholijoobeks 0,64 mg/l; joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist ta ei nõudnud (tl. 9);

-õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl. 13 - 14) ja väljavõttega karistusregistrist (tl.15- 17) varem toimepandud süütegude, nende eest mõistetud karistuste ja nende täitmise kohta; - samuti J.F-i enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 22 – 23), kus ta toimepandut tunnistab ning oma käitumise hukka mõistab.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et J.F-i süü talle inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada . KarS § 424 järgi

Karistuse mõistmisel süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab lähtub kohus J.F-i kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et J.F

pole võimalik karistada sanktsioonis ettenähtud kergema karistusliigiga, s.o. rahalise

karistusega. Varem mõistetud rahatrahvid on tal tasumata, elatist peab ta maksma oma

alaealisele lapsele; samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega ka menetluskulud. Tegemist on isikuga, keda varem on juba kahel korral karistatud analoogsete kuritegude eest, kuid ta jätkab sama käitumist ning kujutab sellega suuremat ohtu ühiskonnale. Kohtu arvates on nende tegude toimepanemise üheks põhjuseks alkoholi kuritarvitamine ning J.F tuleb mõelda ravi vajadusele ja võimalustele.

Mõistes J.F-ile põhikaristusena aga vangistust, peab kohus otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes veelkordselt sätteid, s.o. mõista vangistus tingimisi ning seda KarS § 74 ja § 75 katseajaga 2 aastat ja 6 kuud, mil ta on kohustatud järgmina kontrollnõudeid ning kohtu poolt pandud kohustusi kriminaalhooldaja järelevalve all.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra.

Samuti on põhjendatud (toimepandud kuritegu ning süüdlase isikut arvesse võttes) kohaldada

J.F-i suhtes ka lisakaristust ja ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus üle sanktsiooni keskmise määra, s.o. vähemalt kaheks aastaks.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311, 313.

Kohtunik