4-07-600\4 · Tartu Ringkonnakohus

4-07-600

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2007 Tartu Väärteoasja number 4-07-600 Kohtukoosseis Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 11. veebruari 2007 määrus konfiskeerimistaotluse läbivaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Linnavalitsuse määruskaebus RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Maakohtu 11. veebruari 2007 määrus ja saata Tartu Linnavalitsuse taotlus väärteomenetluses konfiskeerimise kohaldamiseks Tartu Maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud

Tartu Linnavalitsus esitas Tartu Maakohtule taotluse konfiskeerimise kohaldamiseks. Taotluse kohaselt on Tartu Linnavalitsus alustanud 11.05.2004 väärteomenetlust alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 67 tunnustel selle kohta, et 06.05.2004 kella 15.24 ajal ostis 16-aastane poiss aktsiaseltsile X kuuluvast kauplusest, asukohaga Tartu X ühe 0,5-liitrise pudeli alkohoolset jooki Lauaviin 40%. Nimetatud pudel alkoholi tunnistati asitõendiks ja

2 võeti hoiule. Tartu Linnavalitsus taotles nimetatud alkoholi kui tahtliku süüteo toimepanemise vahetu objekti konfiskeerimist KarS § 83 alusel.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Tartu Maakohus jättis 11.02.2007 määrusega taotluse konfiskeerimise kohaldamiseks läbi vaatamata, kuna kohtul puudub pädevus konfiskeerimise otsustamiseks. Tulenevalt KarS §-st 83 lg 6, VTMS §-st 66 ning AS §-dest 49 lg 1 p 9; 73 lg 1; 73 lg 2 p 9 on Tartu Linnavalitsusel endal kohtuvälise menetlejana olemas pädevus konfiskeerimise otsustamiseks. Tartu Linnavalitsus ei ole oma taotluses põhjendanud, miks ta ise ei ole konfiskeerimist otsustanud ja esitas konfiskeerimistaotluse kohtule menetlemiseks. Kehtiva ja 01.02.2007 jõustunud karistusseadustiku muudatuste kohaselt võib KarS § 83 lg 6 alusel väärteo toimepanemise vahendi või väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme KarS § 83 lõigetes 1, 2, 4 sätestatu alusel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja. AS § 49 lg 1 p 9 alusel teostavad alkoholiseadusega kehtestatud erinõuete ja piirangute järgimise üle järelevalvet linnavalitsuse ametnikud. AS § 73 lg 2 p 9 kohaselt on AS §-des 53-72 sätestatud väärtegude kohtuvälise menetlejana linnavalitsus. AS § 73 lg 1 kohaselt kohaldatakse AS §-des 53-72 sätestatud väärtegudele karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse sätteid. Konfiskeerimist käsitlev KarS § 83 lg 6 kuulub karistusseadustiku üldossa. Ka kuni 31.01.2007 kehtinud KarS § 83 lg 6 alusel oli kohtuvälisel menetlejal endal õigus väärteo toimepanemise vahendit ning väärteo vahetuks objektiks olnud ainet või eset konfiskeerida. VTMS § 66 alusel on kohtuvälisel menetlejal õigus esitada kohtule taotlus konfiskeerimise otsustamiseks juhul kui kohtuvälise menetleja pädevuses ei ole konfiskeerimise otsustamine. Käesoleval juhul on AS §-de 49 lg 1 p 9; 73 lg 1 ja 73 lg 2 p 9 ning KarS § 83 lg 6 kohaselt kohtuvälisel menetlejal endal õigus konfiskeerimist otsustada.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Tartu Linnavalitsus esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 11.02.2007 määruse ning teha uue määruse, millega võtta väärteoasi menetlusse, kuna konfiskeerimise kohaldamine on antud väärteoasjas maakohtu ainupädevuses. Määruskaebuse kohaselt on KarS § 83 lg 6 sisuks anda konfiskeerimise õigus kohtuvälisele menetlejale ainult juhtudel, kui väärteokoosseisu ettenägevas eriseaduses on sõnaselgelt kohtuvälisele menetlejale väärteo toimepanemise vahetu objekti konfiskeerimise õigus ette nähtud. Väärtegusid sätestavates seadustes on nimetatud need kohtuvälised menetlejad, kellele on antud väärtegude menetlemise pädevus. Eraldi sätted on kehtestatud konfiskeerimise kohta, sealjuures ei ole seadusega antud konfiskeerimise õigust kõikidele menetluspädevust omavatele kohtuvälistele menetlejatele. Kuigi paljude väärtegude menetlemise õigus on antud kohalikule omavalitsusele, ei ole ühegi seadusega neile antud konfiskeerimise õigust. AS § 73 lg 2 järgi on kohtuvälise menetleja õigustes üheksa ametkonda, kuid neist vaid kolmele on antud konfiskeerimise õigus. Kui seadusandja oleks soovinud anda konfiskeerimise õiguse kõigile väärteo menetlemise pädevust omavatele kohtuvälistele menetlejatele, siis oleks see vastavas väärtegusid sätestavas seaduses ka otseselt kehtestatud. VTMS § 66 sätestab, et kui väärteoasjas on ära võetud väärteo toimepanemise vahetu objekt, mille seaduslikku valdajat ei ole suudetud tuvastada, teeb kohtuväline menetleja, kelle pädevuses ei ole konfiskeerimise otsustamine maakohtule põhistatud taotluse konfiskeerimise otsustamiseks. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne sisaldab seisukohta, mille kohaselt kujutab konfiskeerimine endast omandiõiguste riivet, mistõttu annab KarS § 83 selle kohaldamise

3 õiguse üldjuhul kohtu pädevusse. KarS § 83 lg 6 lubab erandjuhtudel konfiskeerimist kohaldada ka kohtuvälisel menetlejal väärteomenetluses, kui viimasele on vastav pädevus otseselt seadusega antud. Seega laieneb väärteomenetluses konfiskeerimise õigus kohtuvälisele menetlejale ainult juhtudel, kui sellise võimaluse annavad vastavad eriseadused. AS § 72 konfiskeerimise õigust kohtuvälisele menetlejale ette ei näe. AS §-des 53 lg 3; 54 lg 2 ja 55 lg 3 sätestatud juhtudel nähakse ette konfiskeerimine ja antakse ammendav loetelu kohtuvälistest menetlejatest, kes omavad pädevust kohaldada konfiskeerimist. AS §-s 55 lg 1 on viide, et AS-s sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja VTMS sätteid. Konfiskeerimise üldsätted on ette nähtud KarS §-s 83 ja väärteomenetluse erisused on VTMS §-des 66 ja 67. Seega kuulub antud väärteoasja arutamine VTMS § 83 p 1 alusel maakohtu pädevusse.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 11.02.2007 määrus tuleb tühistada ja Tartu Linnavalitsuse taotlus väärteomenetluses konfiskeerimise kohaldamiseks maakohtus sisuliselt läbi vaadata. VTMS § 66 kohaselt kui väärteoasjas on ära võetud väärteo toimepanemise vahetu objekt, mille seaduslikku valdajat ei ole suudetud tuvastada, teeb kohtuväline menetleja, kelle pädevuses ei ole konfiskeerimise otsustamine, maakohtule põhistatud taotluse konfiskeerimise otsustamiseks. KarS § 83 lg 6 kohaselt väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja. Eelnevast tuleneb, et mitte igal kohtuvälisel menetlejal ei ole õigust otsustada konfiskeerimise üle, vaid ainult nendel, kellele on antud sellekohane pädevus.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses tooduga, et konfiskeerimise õigus on kohtuvälisel menetlejal ainult juhtudel, kui väärteokoosseisu ettenägevas eriseaduses on sõnaselgelt kohtuvälisele menetlejale väärteo toimepanemise vahetu objekti konfiskeerimise õigus ette nähtud. Alkoholiseaduse § 73 lg 2 kohaselt on kohtuvälise menetleja õigustes 9 ametkonda, kuid vaid Piirivalveametile, Keskkriminaalpolitseile, Julgestuspolitseile ja politseiprefektuuridele on antud konfiskeerimise õigus (§-d 53 lg 3, 54 lg 2, 55 lg 3). Alkoholiseaduse kohaselt valla- ja linnavalitsus konfiskeerimisõigust omavate ametkondade hulka ei kuulu. Tuleb nõustuda ka sellega, et konfiskeerimine kujutab endast omandiõiguste riivet, mistõttu, andes kõigile kohtuvälistele menetlejatele taolise õiguse, loob see suurema võimaluse omandiõiguste kahjustamiseks.

Lähtudes VTMS §-st 66 ja KarS §-st 83 lg 6, peab antud juhul konfiskeerimise otsustama maakohus.

Ago Kutsar Kohtunik