Legislator Case Law & Legislation
1-06-14030\7 AI generated

1-06-14030\7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-06-14030\7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-14030

Legislator headnote

AI generated

1-06-14030\7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-14030

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-14030

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

09. märtsil 2007 Viru Maakohus koosseisus

kohtunik Heli Väinaste

sekretäri

Enjar Malm, tõlgi Niina Kruusimaa juuresolekul

prokuröri

Sirje Merilo

kaitsja

v.-adv. abi Anti Aasmaa osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 19.02.2007 Rakvere kohtumajas lühimenetluses kriminaalasja

N.A, isikukood xxx, venelane, kodakondsuseta, haridus 8

klassi, elukoht xxxx, enne kinnipidamist tegi juhutöid, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 06.08.1991 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 88 lg 3, 139 lg 2 p 2,3; 94 lg 1, 197 lg 2 p 2 järgi 4 a vabadusekaotusega tingimisi 4 a katseajaga, 2) 24.11.1992 Ida- Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3; 140 lg 2 p 1,3 järgi 5 a vabadusekaotusega, 3) 16.11.1998 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2, 139 lg 2 p 2,3 järgi 1 a 11 k vabadusekaotusega, 4) 20.12.1999 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 107 lg 1 järgi 3 a 5 k 18 p vabadusekaotusega, vabanes Murru Vanglast 06.06.2003 pärast karistuse

kandmist, väärtegude toimepanemise eest karistatud 13-l korral, 9 viimast rahatrahvi tasumata, viibinud vahi all 21.-23.12.2005, viibib vahi all alates 29.07.2006, - süüdistustes KarS § 200 lg 2 p 7,9; 199 lg 2 p 4,8 järgi.

N.A on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema koos seni kindlaks

tegemata isikuga ajavahemikul 04.10.2005 kella 22.00 kuni 05.10.2005 kella 00.50 tungis S L korterisse xxxx peale seda, kui viimane oli avanud ukse, lõi S L korteri

põrandale pikali ning röövis mobiiltelefoni №kia 6100 koos Simpel kõnekaardiga koguväärtusega 850 krooni, sularaha 1700 krooni, väärtuseta videomagnetofoni Sharp ning M L kuuluvad spordijalatsid Nike väärtusega 400 krooni ja käekella väärtusega 700 krooni, tekitades S L kahju kokku 2550 krooni ja M L 1100 krooni.

Seega N.A võttes sissetungimisega, isikute grupis ja vägivalda kasutades

ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 200 lg 2 p 7 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

N.A on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, ajavahemikul 15.12.2005 kella 17.00 kuni 16.12.2005 kella 03.00 xxxx tungis AS xxxx territooriumile ja varastas sealt AS-le xxxx kuuluvaid 50- liitriseid õllevaate 8 tükki koguväärtusega 8000 krooni;

- tema, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, ajavahemikul 17.12.2005 kella 16.00

kuni 23.12.2005 kella 12.00 tungis xxxx asuvasse aiamajja sisse ukseluku lõhkumise teel ja varastas sealt R K kuuluva televiisori väärtusega 500 krooni, duubelkassettmaki

väärtusega 300 krooni, mehaanilise kaalu väärtusega 100 krooni, elektridrelli Power

Phis väärtusega 1400 krooni, tolmuimeja väärtusega 500 krooni, elektripliidi Beko

väärtusega 500 krooni, triikraua väärtusega 300 krooni, elektrilise suveniirlaualambi väärtusega 200 krooni, remondivõtmete komplekti koguväärtusega 100 krooni ning väärtuseta petroolilambi, tekitades kannatanule kahju kokku 3900 krooni;

2

- tema, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, ajavahemikul 24.12.2005 kella 14.30

kuni 25.12.2005 kella 11.00 xxxx aianduskooperatiivis xxxxtungis sisse ukseluku lõhkumise teel I A kuuluvasse aiamajja ja varastas sealt metallist kandilise paagi väärtusega 600 krooni, ümmarguse metalltünni koos kaane ja kraaniga väärtusega 100 krooni, mahlapressi väärtusega 50 krooni ja metallpoti väärtusega 50 krooni, tekitades kannatanule kahju 800 krooni.

Seega N.A, KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, võttes sissetungimisega

ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav N.A tunnistas ennast temale esitatud süüdistustes täielikult süüdi.

Süüdistatava N.A süü röövimise toimepanemises on tõendatud alljärgnevate kohtueelsel menetlusel kogutud tõenditega: - suulise kuriteoteate protokolliga 05.10.2005 S L (tl 4-5); - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 05.10.2005, sinna juurde kuuluvate fototabelitega ja tehnilise uuringu protokolliga (tl 6-14), millistest nähtub, et sündmuskohaks on xxxx, mida üürib S L . Korter asub viiekorruselise elamu viiendal korrusel. - süüdistatava N.A kahtlustatavana antud ütlustega (tl 50-55, tl 178-180),

et röövimise õhtul oli ta kohtunud A D ning viimane oli rääkinud, et andis naabrile pandiks 100 krooni eest oma mobiiltelefoni Sony Ericsson T100 ja pidi minema naabri juurde, kes oli palka saanud, džinni jooma. Süüdistatav N.A on öelnud, et tal tuli mõte seda A D naabrit röövima minna. Süüdistatav N.A kinnitas, et kui ta koputas, siis oli A D naaber küsinud, et kes on ja mida vaja on, mispeale tema oli vastanud, et omad, tee uks lahti. Süüdistatava N.A ütlustest nähtub, et kui

A D naaber ukse avas, siis lõi ta viimast rusikaga otsaette. Süüdistatava N.A väitel jäi A D naaber püsti, kuid hakkas kukkuma ja ta võttis tal turjast kinni ja pani korteri välisukse vastas oleva toa põrandale näoli maha, nii et jalad jäid esikusse. Süüdistatav N.A on tunnistanud, et pani jala A D naabri kaela peale, et viimane ei saaks ümber pöörata. Süüdistatav N.A on öelnud, et võttis A D

naabril seljas olnud jope taskust ära mobiiltelefoni №kia, vist 6100 ja pani oma taskusse, samuti võttis ta ära köögi laualt 360-380 krooni raha, toa nurgast musta värvi korpusega videomagnetofoni ja köögist või kuskilt mujalt käekella. Süüdistatav N.A on väitnud, et kui ta hakkas ära minema, siis võttis ta esikust kaasa punast värvi tossud Nike. Süüdistatav N.A on kinnitanud, et spordijalatsid ja kella

jättis ta endale, videomagnetofoni müüs maha ja mobiiltelefoni kinkis kellelegi, sularaha kulutas ära. - kannatanu S L ütlustega (tl 15-16, 60-61), et 04.10.2005 õhtul koputati korteri uksele ning kui ta küsis, et kes seal on, siis vastati, et “S , omad on“. Kannatanu S L ütlustest

nähtub, et kui ta oli korteri ukse avanud, siis ukse taga oli lühikest kasvu noorem

meesterahvas, kellel olid seljas tumedad riided ja peas tume silmini tõmmatud müts.

Kannatanu S L sõnul kohe uksel löödi teda millegagi, arvatavasti rusikaga näkku,

mispeale ta hakkas kukkuma, saades kohe löögi kuklasse. Kannatanu S L ütlustest nähtub, et ta kukkus kõhuli korteri välisukse vastas asuvasse magamistuppa. Kannatanu S L väitel olid sissetungijad venelased, küsides, et „S , kus raha on?“ Kannatanu S L on

avaldanud, et ta püüdis nende nägusid näha, kuid tal ei lubatud ennast liigutada. Kannatanu S L on öelnud, et kui üks inimene hoidis teda kinni, siis kuulis ta, et teine

3

inimene käis ringi mööda korterit. Kannatanu S L sõnul kestis raha otsimine 20-30 minutit, siis kästi tal pikali jääda ja sissetungijad panid kiiresti jooksu. Kannatanu S L

väitel võeti tema teksapükste parempoolsest tagataskust sularaha 1700 krooni, köögi

laualt või jope taskust mobiiltelefon №kia koos kõnekaardiga koguväärtusega 850 krooni, esiku põrandalt M L punast värvi tossud Nike ja magamistoast nurgast vana videomagnetofon Sharp, millele ta materiaalset väärtust ei omista ning M L käekell Rolex. - kannatanu M L ütlustega (tl 27-28, 62-63), et nende Laada tänava korterist võeti ära ka

käekell Rolex väärtusega 700 krooni ja tema tossud Nike, millised ta oli ostnud Ida- Virumaalt endale ja need maksid tema arust 400 krooni.

- koopiaga AS Rakvere Haigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardist nr 9234755 05.10.2005 (tl 17), millisest nähtuvad S L esinenud vigastused. - tunnistaja A T ütlustega (tl 23-24), et kella 23.00 paiku kuulis ta oma kõrvalkorterist,

et kui S L ukse avas, hakkas lärm. Tunnistaja A T väitel olid S L juurde minejad venelased ning ta oli kuulnud ka midagi raha küsimise taolist. Tunnistaja A T sõnul

oldi korteris umbes tund aega, kusjuures mõnda aega lärmati ja seejärel jäi vaikseks,

mispeale ta kuulis, et korterist joosti välja ja aknast ta nägi, et oli kaks inimest kilekottidega. - asitõendi käekella Rolex vaatlusprotokolliga 16.01.2006 ning sinna juurde kuuluvate

fototabelitega (tl 58-59) ning asitõendite spordijalatsid Nike vaatlusprotokolliga 28.02.2006 ning sinna juurde kuuluvate fototabelitega (tl 67-68). Peale vaatlust on käekell Rolex ja spordijalatsid Nike tagastatud kannatanu S L .

Kohus leiab, et süüdistatava N.A kahtlustatavana antud ütlused, et ta võttis

sularaha 360-380 krooni, mitte 1700 krooni nagu on süüdistuses ning et ta pani

röövimise toime üksinda, on ümber lükatud muude asjas kogutud tõenditega. Lisaks sellele väärib märkimist, et süüdistatav N.A tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistustes täielikult süüdi.

Süüdistatava N.A süü AS-st Nigula Õlu õllevaatide varguses on tõendatud alljärgnevate kohtueelsel menetlusel kogutud tõenditega: - Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna konstaabli Kaire Leedi ettekandega (tl

70) ja tunnistaja Kaire Leedi ütlustega (tl 84-85), et olles 16.12.2005 patrullis koos

konstaabel Nikolai Pjastaga märkasid nad kella 03.00 ajal Kiviõlis Laste tänaval

seismas sõiduautot, mille uksed ja pagasiruum oli avatud. Kaks isikut, kelleks

kontrollimisel osutusid N.A ja A Š tassisid sõidukist xxxx reg nr xxxx

välja tühje õlletünne ja panid need Laste 8 hoovis asuvasse kuuri. N.A ütles, et tünnid on tema omad ja et ta sai need oma isa Aleksei N.A käest, hiljem aga ütles, et oli need ilma kellegi käest luba küsimata võtnud xxxx territooriumilt ca 2 nädalat tagasi. A Š oli N.A-le lihtsalt appi tulnud tünne tassima. - tunnistaja Nikolai Pjasta analoogsete ütlustega (tl 153-154);

- kannatanu xxxx esindaja A P ütlustega (tl 71-74, 82-83), et 16.12.2005 hommikul umbes kella 08.15 paiku teatati neile politseist, et kätte on saadud xxxx kuuluvad 8 50-

liitrist terasest õllevaati kogumaksumusega 8000 krooni, millised on neile tagastatud, mistõttu tsiviilhagi puudub.

- xxxx avaldusega 13.02.2006 (tl 91), et ööl vastu 16.12.2005 tungiti xxxx

territooriumile Unukse külas Viru-Nigula vallas ja varastati 8 50-liitrist õllevaati kogumaksumusega 8000 krooni.

- sündmuskoha vaatlusprotokolliga 16.12.2005 ning sinna juurde kuuluvate

fototabelitega (tl 75-78), millistest nähtub, et Kiviõlis Pargi 8 Kris Kütuse parkla

4 tagumise aia ääres seisab sõiduauto xxxx reg nr xxxx. Sõiduki tagumisel istmel on näha viit metallist õlletünni ja pakiruumist avastati kolm metallist õlletünni, millistel on näha xxxx õlle margi etikett. Tünnid on tühjad.

- süüdistatava N.A kahtlustatavana (tl 79-80) antud ütlustega, et 16.12.2005 kella 00.30 paiku sõitis ta Kiviõlist Viru-Nigulasse sõiduautoga xxxx reg nr xxxx. Süüdistatav N.A on öelnud, et xxxx sõitis ta xxxx juurde, jättes auto

väravate juurde ja minnes ise territooriumile. Süüdistatav N.A on tunnistanud, et kuna ta teadis, kus midagi asub, siis läks ta otse sinna, kus hoitakse tühje metallist õlletünne. Süüdistatav N.A on omaks võtnud, et ta võttis kokku 8

tünni, käies edasi tagasi 4 korda ja pannes tünnid xxxx-sse. Süüdistatava N.A sõnul pani ta tagumisele istmele 5 tünni ja pagasiruumi 3 tünni. - tunnistaja I K ütlustega (tl 96-97), et ta elab xxxx ja et 16.12.2005 kella 03.00 paiku sõitis tema maja juurde auto ning Dmitri tuli tema ukse taha, küsides temalt puukuuri võtit, et hommikuni panna sinna mingid vaadid.

Süüdistatava N.A süü R K mitmesuguste esemete varguses on tõendatud alljärgnevate kohtueelsel menetlusel kogutud tõenditega:

- kannatanu R K ütlustega (tl 113-116, 119-120, 151-152), et 23.12.2005 käis ta

aiamaal ja avastas, et aiamaja ukselukk on lõhutud, majast olid varastatud väikese

ekraaniga teler väärtusega 500 krooni, hõbehall duubelkassettmakk väärtusega 300

krooni, mehaaniline kaal väärtusega 100 krooni, punane elektridrell Power Phis

väärtusega 1400 krooni, tolmuimeja väärtusega 500 krooni, valge kahe auguga elektripliit Beko väärtusega 500 krooni, triikraud väärtusega 300 krooni, veega täidetav

elektriline suveniirseade väärtusega 200 krooni, võtmete komplekt väärtusega 100

krooni ja petroolilamp, mis väärtust ei oma. Kannatanu R K on öelnud, et ta pani aiamajale uue ukseluku, mille väärtus on 170 krooni. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga 03.01.2006 (tl 110-112); - kannatanu R K allkirjaga 03.01.2006 (tl 117) elektripliidi Beko kättesaamise kohta; - süüdistatava N.A kahtlustatavana antud ütlustega (tl 106-109, 143-147),

et ta võttis nimetatud aiamajast kõik esemed, milliste varguses teda kahtlustatakse. Süüdistatava N.A väitel tungis ta suvilasse välisukse lukusüdamiku nr 10

mutrivõtmega lõhkumise teel. Varastatud asjadest andis süüdistatav N.A välja elektripliidi Beko. - tunnistaja I F ütlustega (tl 186-188), et 2006.a. jaanuari lõpus oli N.A vene päritolu kaasaskantav miniteleviisor.

Süüdistatava N.A süü I A mitmesuguste esemete varguses on tõendatud alljärgnevate kohtueelsel menetlusel kogutud tõenditega;

- suulise kuriteoteate protokolliga 26.12.2005 I A (tl 102-103), et ajavahemikul

24.12.2005 kella 14.30 kuni 25.12.2005 kella 11.00 on ukseluku lõhkumise teel

varastatud esemeid temale kuuluvast aiamajast, mis asub Aseri vallas aianduskooperatiivis Keramik.

- sündmuskoha vaatlusprotokolliga 26.12.2005 ning sinna juurde kuuluva plaanskeemiga (tl 99-101); - kannatanu I A ütlustega (tl 104-105, 121-123), et 25.12.2005 kella 11.00 paiku tuli ta

aiamaale ning avastas, et maja uks on avatud, ukselukk on lõhutud, südamik on põrandal. Kannatanu I A on avaldanud, et ukseluku lõhkumisega tekitati talle kahju 200 krooni. Kannatanu I A sõnul oli saunast kadunud kandiline metallpaak väärtusega 600

krooni, köögist metalltünn kaane ja kraaniga väärtusega 100 krooni, koridorist mahlapress väärtusega 50 krooni ja metallpott väärtusega 50 krooni.

5

- süüdistatava N.A kahtlustatavana (tl 106-109) antud ütlustega, et ööl

vastu 25.12.2005 võttis ta A S sõiduauto xxxx võtmed ja sõitis sellega Aserisse

aianduskooperatiivide juurde, kus võtme nr 10 abil lõhkus ühe maja lukusüdamiku,

võttes majast kaks roostevabast metallist mahutit, mahlapressi ja alumiiniumnõud.

Süüdistatava N.A

väitel andis ta metalli ära Kiviõli metallivastuvõtupunkti.

Süüdistatava N.A poolt toimepandud kuriteod on kohtueelsel menetlusel KarS § 200 lg 2 p 7,9 ja 199 lg 2 p 4,8 järgi õigesti kvalifitseeritud.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus

leiab, et süüdistatava N.A karistust kergendavad süü tunnistamine ja

puhtsüdamlik kahetsus, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse

mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskusastet ja laadi, süüdistatava

N.A isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat N.A on

varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud,

sealjuures viimase karistuse kandmiselt Murru Vanglast vabanes ta alles 06.06.2003. Seega võib öelda, et eelnevad karistused ei ole suutnud mõjutada süüdistatavat N.A selles suunas, et ta ei paneks toime uusi kuritegusid ja elaks seaduskuulekalt. KarS § 200 lg 2 näeb karistusena ette kolmekuni viieteistaastase vangistuse. KarS §

199 lg 2 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse. Kannatanu S L ei nõua süüdistatava N.A karistamist reaalse vangistusega. KarS § 74 lg 1 sätestab, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et

mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas,

võib ta määrata, et tingimisi jäetakse vangistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata.

Kohus leiab, arvestades eeltoodut, et süüdistatava N.A karistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et süüdistatavat N.A tuleb karistada vangistusega, mis ei peaks olema pikaajaline, vaid on raskeimat karistust ettenägeva sanktsiooni alammäära lähedane.

Kannatanu S L on esitanud tsiviilhagi summas 2800 krooni, sest lisaks tagastamata

esemetele ja sularahale, oli temale tagastatud spordijalatseid Nike vahepeal kantud, mistõttu ta nõuab selle eest 250 krooni. Kannatanu R K on esitanud tsiviilhagi summas 3570 krooni ja kannatanu I A on esitanud tsiviilhagi summas 1000 krooni. Kohus leiab,

et kannatanute tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad süüdistatavalt N.A-lt kui kuritegudega kahju tekitanud isikult välja mõistmisele.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 233 - 238, 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

6 Süüdi tunnistada N.A KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada N.A KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista N.A liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning N.A karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 21.-23.12.2005, s.o. 3 päeva ja eelvangistus 29.07.2006 – 09.03.2007, s.o. 7 (seitse) kuud ja 8 päeva, kokku 7 (seitse) kuud ja 11 päeva karistusaja hulka. N.A kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 19 päeva vangistust.

Tõkend – vahistamine jätta N.A suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 09.03.2007.

Välja mõista N.A-lt: - 2800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni S L (elukoht xxxx) kasuks; - 3570 (kolm tuhat viissada seitsekümmend) krooni R K (elukoht xxxx ) kasuks; - 1000 (üks tuhat) krooni I A (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagide katteks.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1, lg 2 alusel välja mõista N.A-lt menetluskuluna sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista N.A-lt menetluskuluna kaitsjale

kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 166.50 (ükssada kuuskümmend kuus krooni ja 50 senti) krooni riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Uno

Feldschmidt (asukoht Rakvere Laada 27) kasuks 4206.70 (neli tuhat kakssada kuus krooni ja 70 senti, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 641.70 krooni) krooni v.-adv. abi Anti Aasmaa määratud korras süüdistatava N.A kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista N.A-lt menetluskuluna kaitsjatasu 4206.70 (neli tuhat kakssada kuus krooni ja 70 senti) krooni riigituludesse v.-adv. abi

Anti Aasmaa kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja selles osalemise eest.

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista N.A-lt menetluskuluna

ekspertiisitasud 18 920 (kaheksateist tuhat üheksasada kakskümmend) krooni riigituludesse.

N.A

tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr

221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus.

7 Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse

kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru

Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste

Ärakiri õige №oremreferent Ingrid Opmann

Viru Ringkonnakohus 11.aprillil 2007.a. otsustas:

Jätta muutmata Viru Maakohtu 09.03.2007 otsus N.A süüdimõistmises KarS § 200 lg 2 p 7,9 ; 199 lg 2 p4,8 järgi.

Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustus: Ringkonnakohtu määrusega 21.mail 2007.a. №oremreferent Ingrid Opmann