1-05-732\2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri Kriminaalasi nr 1-05-732 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 26. 02. 2007

Viru Maakohus koosseisus.

kohtunik

Tiit Kullerkupp

sekretär

Aile Siil

juuresolekul

kaitsjad

Monica Meristo, Kristel Vedro

Peeter Johansson

prokurör

Ave Arnim

osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 23.01; 21.03; 5ja 8. 05. 2006 ; 30.01.2007 Rakveres kriminaalasja B.R, Elukoht xxxx Isikukood xxx Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, juhutööline, vallaline

varem kohtu poolt karistatud:

04.04.1994 Järva MK poolt KrK § 139 lg 2 p 1- § 15 lg 2 järgi 4k v/k 1a k/ajaga 12.11.2002 Järva PP poolt LS § 74´3 järgi trahv 3000 krooni 18.05.2003 Tõrva PJ poolt LS § 74´22 lg 1 järgi trahv 300 krooni

tõkendelukohast lahkumise keeld.

Süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi. P.T Elukoht xxxx Isikukood xxx Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, Töökoht xxxx, abielus varem kohtu poolt karistatud:

1) 11.06.2001 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg.1 järgi 7 k vabadusekaotust 1a ja 6 kuulise katseajaga. Eelvangistuses viibitud aeg 17.11.1999 kuni 19.11.1999. 2) 20.02.2003 Tartu PP poolt Liiklusseaduse § 74`22 lg.2 alusel rahatrahv 900 krooni. 3) 18.03.2003 Harju PP poolt Liiklusseadus § 74`22 lg.2 alusel rahatrahv 3000 krooni. 4) 29.04.2004 Ida PP poolt Liiklusseaduse § 74`22 lg.1 alusel rahatrahv 300 krooni. 5) 13.05.2004 Ida PP poolt Liiklusseaduse § 74`7 alusel rahatrahv 420 krooni. 6) 15.05.2004 Põhja PP poolt Liiklusseaduse § 74`22 lg.2 alusel rahatrahv 1200 krooni. 7) 17.03.2005 Põhja PP poolt LS § 74´35 lg 1 järgi trahv 600 krooni 8) 04.04.2005 Ida PP poolt LS § 74´7 ja § 66´1 lg 2 järgi trahv 900 krooni 9) 14.04.2005 Maksu-ja Tolliamet Maksukorralduse seaduse § 154 lg 1 järgi trahv 600 krooni 10) 22.04.2005 Maksu-ja Tolliamet Vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 6´2 järgi trahv 3000 krooni 11)29.04.2005 Lääne-Viru MK poolt KarS § 356 lg 1 järgi rahaline karistus 7000 krooni 12) 03.08.2005 Ida PP poolt LS § 74´22 lg 2 järgi trahv 600 krooni 13) 12.08.2005 Lääne-Viru MK poolt KarS § 356 lg 1 järgi trahv 7500 krooni tõkend-elukohast lahkumise keeld. Süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi. Z.F Elukoht xxxx Isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, Haridus: 7 klassi Töökoht xxxx varem kohtu poolt karistatud: 1)18.10.1990 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 130 lg.3 järgi 2 aastat vabadusekaotust 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. 2) 25.10.1995 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi rahatrahv 750 krooni. 3)14.11.1995 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 203 lg.1 järgi rahatrahv 150 krooni. 4) 21.06.1996 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1,2,3 järgi raharahv 1200 krooni.

5) 06.09.2000 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg.2 p.1 – KrK § 15 lg.2 järgi 1a

2 vabadusekaotust 2a ja 6 k katseajaga. 6) 19.07.2001 Lääne-Viru PP poolt HÕS § 106`1 lg.3 järgi rahatrahv 1696 krooni. 7) 27.09.2002 Harju PP poolt LS § 74´1 ja LS §74´22 järgi trahv 1560 krooni. 8) 19.01.2003.a. Tallinna PP poolt LS § 74´22, § 74´35 järgi KarS § 63 lg 1 alusel trahv 1500 krooni 9) 06.02.2003.a. Lääne-Viru PP poolt LS § 74´6 ja § 74´35 järgi trahv 1200 krooni 10) 11.02.2003.a. Jõgeva PP poolt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sedause § 15´1 järgi trahv 3000 krooni 11) 08.04.2003.a. Jõgeva PP poolt LS § 74´22 lg 1 järgi trahv 600 krooni 12) 10.04.2003.a. Harju PP Ida-Harju PO poolt LS § 74´22 järgi trahv 900 krooni 13) 17.04.2003.a. LS § 74´22 järgi trahv 900 krooni 14) 11.06.2003.a. Tallinna PP poolt LS § 74´35 järgi trahv 540 krooni 15) 29.03.2004.a. Ida PP poolt LS § 74´22 järgi trahv 2340 krooni. 16) 05.10.2004 Ida PP poolt LS § 74´1 lg 2, § 74´3 järgi trahv 7800 krooni 17) 22.03.2005 Ida PP poolt LS § 74´1 lg 2 järgi trahv 6000 krooni 18) 18.04.2005 Ida PP poolt LS § 74´1 lg 2 järgi trahv 6000 krooni 19) 20.05.2005 Ida PP poolt LS § 74´1 lg 2 järgi trahv 6000 krooni

Tõkend: Elukohast lahkumise keeld.

Süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4,7- § 22 lg.3 järgi. B.R-ile esitatud süüdistus selles, et tema, ajavahemikul aprillist 2004 kuni 03.08.2004

metsamaterjali varguse eesmärgil, koos P.T-ga töötas üles ilma raiet lubavate

dokumentideta ja muul viisil raie seaduslikkuses veendumata xxxx kinnistul 102,7 tm

metsamaterjali, tellis metsamaterjali väljaveoteenuse K J ning veoteenuse materjali realiseerimiskohtadesse Z.F-ilt, tekitades vargusega L K varalist kahju 75 000 krooni väärtuses. Tema, KarS § 199 lg.2 p.4 tähendatud isikuna, juulikuu alguses 2004.a. metsamaterjali varguse eesmärgil koos P.T-ga töötas üles ilma raiet lubavate dokumentideta ja muul viisil raie

seaduslikkuses veendumata Lääne-Virumaal xxxx metskonnale kuuluval maaüksusel SM159

eraldustel 4,5,6 76,36 tm metsamaterjali, tellis metsamaterjali väljaveoteenuse K J ja

veoteenuse materjali realiseerimiskohtadesse Z.F-ilt . Ülestöötatud materjalist viidi

26,97 tm materjali väärtusega 18 050,94 krooni xxxx terminali. Ülejäänud 49,39 tm metsamaterjal väärtusega 30 210,48 krooni jäi langile ja laoplatsile politseitöötajate sekkumise tõttu. Seega B.R, KarS § 199 lg.2 p.4 tähendatud isikuna, püüdes võtta ja võttes korduvalt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil Z.F-i kaasaaitamisel võõraid vallasasju, mis

oli toime pandud isikute grupi poolt, pani toime KarS § 199 lg.2 p.4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

P.T-le on esitatud süüdistus selles, et tema KarS § 199 lg.2 p.4 tähendatud isikuna,

ajavahemikul aprillist 2004 kuni 03.08.2004, metsamaterjali varguse eesmärgil, koos B.R-iga

töötas üles ilma raiet lubavate dokumentideta ja muul viisil raie seaduslikkuses veendumata xxxx kinnistult 102,7 tm metsamaterjali, tellis metsamaterjali väljaveoteenuse K J ning veoteenuse materjali realiseerimiskohtadesse Z.F-ilt, tekitades vargusega L K varalist kahju 75 000 krooni väärtuses. - tema KarS § 199 lg.2 p.4 tähendatud isikuna, juulikuu alguses 2004, metsamaterjali varguse eesmärgil, koos B.R-iga töötas üles ilma raiet lubavate dokumentideta ja muul viisil raie seaduslikkuses veendumata xxxx metskonnale kuuluvalt maaüksuselt SM 159 eraldustelt 4,5 ja 6 76,36 tm metsamaterjali 48 261,42 krooni väärtuses, tellis metsamaterjali väljaveoteenuse K

J ja veoteenuse materjali realiseerimiskohtadesse Z.F-ilt . Ülestöötatud materjalist

veeti 26,97 tm materjali väärtusega 18 050,94 krooni xxxx terminali. Ülejäänud 49,39 tm metsamaterjal väärtusega 30 210,48 krooni jäi langile ja laoplatsile politseitöötajate sekkumise tõttu. Seega P.T, KarS § 199 lg.2 p.4 tähendatud isikuna, püüdes võtta ja võttes korduvalt ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil Z.F-i kaasaaitamisel võõraid vallasasju, mis oli toime pandud isikute grupi poolt, pani toime KarS § 199 lg 2 p. 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3

Z.F-ile on esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul aprillist 2004 kuni 03.08.2004 aitas kaasa B.R-ile ja P.T-le 102,7 tm metsamaterjali, väärtusega 75 000 krooni, varguse toimepanemisele L K kuuluvalt kinnistult xxxx kinnistult, andes

OÜ R autojuhile veoselehe, millel oli metsamaterjali omanikuks märgitud OÜ G ja veose lähtekohaks xxxx ning saatis ta vedama metsamaterjali xxxx kinnistu laoplatsilt.

Tema, KarS § 199 lg.2 p.4 tähendatud isikuna, juulikuu alguses 2004 aitas kaasa B.R-ile ja P.T-le 76,36 tm metsamaterjali, väärtusega 48 261,42 krooni, vargusele

xxxx metskonnale kuuluval maaüksusel SM159 eraldustel 4,5,6 48 261,42 krooni väärtuses, andes OÜ R autojuhile veoselehe, millel oli metsamaterjali omanikuks märgitud OÜ G ja veose lähtekohaks xxxx ning saatis ta vedama metsamaterjali xxxx metskonna laoplatsilt.

Seega Z.F, KarS § 199 lg.2 p.4 tähendatud isikuna, osutades tahtlikult ainelist ja

vaimset abi teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, s.o. võõraste vallasasjade äravõtmisele ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt, pani toime KarS § 199 lg.2 p.4,7 – 22 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. B.R tunnistab ennast esitatud süüdistuses süüdi, tema kohtus antud ütlustest nähtub, et 2004 a suvel otsustas ta raha saamise eesmärgil metsa varastada. Ta sõitis ringi ja otsis head

metsa ja sattuski niimoodi süüdistuses märgitud maaüksustele. Ta väidab, et vormistas

väljamõeldud isiku nimele metsateatise Paide linnas ühes interneti-punktis koos ühe juhututtavaga, kes oskas arvutist välja võtta maatüki nime ja asukoha. Ta tegi raiet kahel erineval langil, kuid ei teadnud, et tegemist on erinevate maaüksustega. Väidab, et metsa väljaveoks küsis abi P.T-lt telefoni teel pärast seda kui oli juba raiet alustanud, raie toimus umbes 1 km

kaugusel P.T elukohast. P.T saatiski traktoristi, kellega kohtus xxxx poe juures.

Traktoristiga ta mingit lepingut ei teinud, näitas talle vaid isekirjutatud metsateatist. Metsa väljaveo eest tasumiseks andis raha P.T kätte kahel korral xxxx tanklas, summat ei mäleta,

raha andmine toimus pärast seda, kui ta oli metsamaterjali maha müünud. Ka metsamaterjali veoks realiseerimisel palus abi P.T-lt, ütles viimasele, et metsamaterjal kuulub talle ja näitas

ka metsateatist. P.T vahendusel tuli metsa vedama autojuht Z.F-ile kuuluva

metsaveoautoga. Z.F-iga ta veo küsimuses ei suhelnud, ta arvab, et autojuhile selgitas metsamaterjali asukoha P.T. Autojuhiga kohtus esimest korda siis, kui ka politsei metsa tuli.

Metsamaterjal viidi xxxx, kus see müüdi kahele erinevale ostjale, mõlema ostjaga kohtus ta

hiljem xxxx tanklas ja sai raha, summat ei mäleta. Ta ei tea, milliste veodokumentidega metsamaterjal metsast ära viidi, tema autojuhile veoselehte ei andnud. Tema ütlustest nähtub, et

on varem töötanud Z.F-i juures, on teinud metsatööd, pole kunagi ostnud ega omanud kinnistuid või kasvavat metsa.

B.R-i poolt esitatud metsateatisest nähtub, et maaüksuse asukoha kohta on tehtud kanded xxxx 25741. omanikuks on märgitud J O ik xxxx aadress xxxx. Kavandatava raie pindalaks on märgitud 0,7 ha, raieliigiks AR (aegjärgne raie), raiutavaks mahuks on märgitud 70 tm. Täitmise kuupäevaks on märgitud 20.01.2004. Registreerimise kohta on märge 02.01.2004 nr 00207.

Rahvastiku arvestuse andmebaasi päringutest nähtub, et J O nimelise isiku kohta kirjeid ei leitud, et xxxx kohta samuti kirjeid ei leitud. P.T ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Tema ütlustest nähtub, et Z.F oli tema koostööpartner, B.R teab kui Z.F-i juures töötanud traktoristi. Ta väidab, et ei tea süüdistuses märgitud maaüksusi, raiekohtadel pole käinud. 2004a juunis võttis temaga ühendust B.R ja palus abi traktori leidmiseks metsa väljaveoks. Ta andis palve edasi K J , kes saatis metsa traktoristi metsamaterjali väljaveoks. Tal polnud B.R-iga juttu, kellele mets kuulub, ta ei

küsinud seda B.R-i käest. Arvab, et J pidi seaduslikust kontrollima. Väidab, et hiljem tõi traktorist B.R-ilt raha väljaveo eest, mille ta edastas Jaansonile, raha sai kahel korral, summat

ei mäleta. ta tunnistab, et hiljem palus B.R temalt abi ka auto leidmiseks metsaveoks. Ta helistas Z.F-ile, teatades, et B.R teeb raiet ja palub abi, Z.F oli asjast huvitatud. Ta väidab, et usaldas B.R ja aitas tahtmatult kaasa tehnika leidmisega metsavargusele. Ta eitab

kavatsust metsamaterjal B.R-ilt endale osta öeldes, et algul tal selline huvi siiski oli. Eeluurimisel väitis P.T, et abi metsa väljaveoks palus temale tundmatu isik ning tema pidi

sellelt isikult metsa ära ostma, kohtus ei oska ta põhjendada, miks niimoodi rääkis väites, et eeluurimise ajal oli segaduses. Ta tunnistab, et xxxx kinnistu on tema elukohast umbes 1, 5 km

4 kaugusel, et teab L K , kuid ei teadnud tema kinnistutest. Politseivaneminspektor O.Karu ettekandest jälitustoimingute kohta nähtub, et .1-15. juuli 2004.a. olid B.R ja P.T igapäevases telefoniühenduses.

Z.F ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Tema kohtus antud ütlustest

nähtub, et 2004a suvel helistas talle P.T, leppisid kokkusaamise Rakveres Selveri kohvikus, kus P.T väitis, et B.R on ostnud kinnistu ja teeb raiet. P.T nimetas ennast vahendajaks ja tellis temalt auto. Ta sai aru, et tema osutab teenust P.T-le aga ta ei saanud täpselt aru, kas P.T ostab metsamaterjali ise ära või lihtsalt abistab B.R. Ta saatis B.R-ile abiks OÜ R kuuluva metsaveoauto, mille juhiks oli A P . Ta andis P.T-le P telefoninumbri, et nad saaksid

asju ajada. P.T-lt ta mingeid dokumente metsa kohta ei küsinud, metsamaterjali omamise seaduslikkust ei kontrollinud, usaldas viimast kuna olid kolm aastat koostööd teinud, samuti ei teinud ta P.T-ga mingit lepingut. Ta leiab, et veoselehe oleks autojuht pidanud saama B.R-i

või P.T käest, nende käest pidi ka teada saama kuhu metsamaterjal viia. Ta tunnistab, et päeval, mil P läks P.T tellimisel metsa vedama, andis ta hommikul P kolm OÜ G nimega

veoselehte, kuna P pidi järgmisel päeval minema OÜ G metsamaterjali vedama, need

veoselehed oli saanud kokkuostja Laksi käest. Tema ütlustest nähtub, et järgmisel päeval P helistas ja rääkis, et jäi autoga kinni ja jõudis metsa liiga hilja, mistõttu polnud seal ei P.T ega

B.R, P otsustas siiski metsamaterjali ära vedada ja võttis omavoliliselt kasutusse OÜ G metsaveolehe. Väidab, et P vedas vaid ühe koorma Triigi metskonna maaüksuselt raiutud metsamaterjali, xxxx maaüksuselt temale kuuluva OÜ R autod metsamaterjali ei vedanud. Z.F-i eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et OÜ G veoselehed sai E A käest ning A.P pidi minema vedama Paidest OÜ G metsamaterjali kui P.T veost vabaneb. Kannatanu L K kohtus antud ütlustest nähtub, et xxxx maaüksus kuulub temale. 2004a suvel helistas talle keegi ja ütles, et tema metsa on maha võetud ja et P.T tegi seda. Ta teab, et P.T elab tema metsa lähedal juba 10 aastat ja pidi teadma, kellele mets kuulub. Vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks nõuab 75 000 krooni. Kinnistusosakonna väljatrükist nähtub, et xxxxkinnistu omanikuks oli L K .

RMK Triigi metskonna avaldusest ja õiendist nähtub, et 15.07.2004. avastasid nad kvartalis SM159 omavolilise raie, raiutud oli 76,36 tm metsamaterjali. Osa varastatust oli raiujate poolt

viidud AS xxxx kust nad on kätte saanud 18 050.94 krooni. Ülejäänud metsamaterjal on metskonna enda poolt realiseeritud, tsiviilhagi nad ei esita. Tunnistaja A P kohtus antud ütlustest nähtub, et 2003/04 aastatel töötas autojuhina Z.F-i firmas. B.R-iga tutvus siis, kui Z.F saatis ta metsa vedama Kantküla poe tagant 1, 5 km kauguselt, asukohta seletaski Z.F. Ta väidab, et veoselehed sai Z.F-ilt, Z.F võis

need talle ka tanklasse jätta. Ka kohtueelsel menetlusel on ta kinnitanud, et veoselehe

ülalnimetatud metsamaterjali vedamiseks sa ta Z.F-ilt. Ta väidab, et metsamaterjali omanikuandmed olid lehel täidetud, aga ta ei mäleta, mis seal kirjas oli, väidab, et ei vaadanud

täpsemalt, mis seal kirjas oli, tunnistab, et ei veendunud metsamaterjali kuuluvuses seaduslikkuses, tunnistab, et vedaja andmed ja sihtkoht veoselehel on tema kirjutatud. Kinnitab,

et viis koorma xxxx nagu Z.F oli käskinud. Tunnistab, et ei teagi täpselt, kelle metsamaterjali vedas. Väidab, et ühe koorma jõudis Kundasse ära vedada. Kui läks teist koormat tooma, siis oli väljaveotraktor katki ja pidi ootama, siis tuli metsa ka politsei, seal oli ka B.R.

Väidab, et vedas sellelt laoplatsilt vaid ühe koorma, et xxxx laadis koorma maha valgel ajal, kellaaega ei mäleta, ta ei mäleta, kas järgmist koormat läks tooma samal või järgmisel päeval, väidab, et järgmise koorma pidi ta Z.F-i käsul viima sama veoselehega. Z.F ei käskinud tal P.T-ga ühendust võtta ja P.T-ga ta selle töö asjus ka ei suhelnud, esimesele koormale järgi minnes oli ta autoga metsa kinni jäänud ja kedagi metsas ei kohanud. Ta väidab, et pidas enda tehtud tööde kohta arvestust oma kalendermärkmikus, et kandis sinna sisse kõik enda poolt veetud koormad, kontrollides selle abil palgaarvestust. Tuginedes märkmikule väidab, et 20.05.- 25.06.2004 oli auto remondis ja sel ajal ta vedusid ei teinud. Tema arvates ei jäänud tal varem kokkulepitud vedusid tegemata seoses tema kinnipidamisega 15.07.2004., järgmisteks päevadeks tal töökäskusid polnud. Ta väidab, et Z.F-i juurde tööle minnes oli neil olnud kokkulepe, et tema veab ja Z.F kontrollib dokumente.

A.P märkmikulehtedest tehtud koopiatelt nähtub, et 14.07.2004.a. kuupäeva lahtris on

5 sissekanne xxxx, 15.07.2004.a. kuupäeva lahtris on sissekanne xxxx palk, ajavahemikul 17.05.- 19.09.2004 pole rohkem sissekandeid xxxx kohta. A.P poolt esitatud veoselehest nr 02074 15.07.2007 nähtub, et metsamaterjali omanikuks on märgitud OÜ G . Metsamaterjali veo lähtekohaks on nimetatud xxxx G laoplats. Metsamaterjali võõrandajaks on märgitud OÜ G . Metamaterjali veo sihtkohaks on nimetatud xxxx. Veoki juhi

poolt täidetavas osas on märgitud xxxxx reg nr xxxx xxxx OÜ R , veokijuhi nimi A P . Veoselehelt nähtub veel, et väljasõidu aeg on 15.07. 10.00, vastuvõtmise kuupäev on 15, puidu sortiment on KU. Palk 5 tm MÄ. Palk 20 tm, saaja lahtris on V.R nimi ja allkiri.

Tunnistaja K J kohtus antud ütlustest nähtub, et P.T ja Z.F on olnud tema

koostööpartneriteks metsatöödel, et 2004a suvel helistas P.T ja tellis metsaväljaveoteenust, leppisid kokku, et temale kuuluva traktoriga läheb metsa tööle M , omanik pidi ise metsas olema

ja traktoristi Kantküla teeristist õigesse kohta juhatama. Ta ei teadnud omaniku nime, P.T kinnitas, et metsa dokumentidega on kõik korras, ta sai aru, et P.T on dokumente kontrollinud. M , kes FIE-na temale teenust osutas pidi koha peal ka dokumente kontrollima. Tasu töö eest pidi maksma P.T, aga ta ei mäleta summade suurust ega ka seda, kas tasu maksti. Ta ei mäleta, kas tegemist oli ühe või kahe raielangiga. B.R ta ei tunne, kui käis raielangil traktori õlitoru keevitamas, nägi seal Z.F-ile kuuluvat metsaveoautot.

Tunnistaja meelis M kohtus antud ütlustest nähtub, et 2004a töötas FIE-na J kuuluval

metsaväljaveotraktoril, tööülesanded sai J . 2004a suvel käis väljavedu tegemas ka Kantküla

kandis, täpse asukoha selgitas talle J , käis kahel korral umbes nädalase vahega, oli kaks raielanki, mõlemal ühine laoplats, esimesel korral ta metsas kedagi ei kohanud, teisel korral oli

seal saemees B.R, kes näitas ka raiepiletit. Ta ei mäleta, kas J rääkis, kelle metsaga on tegemist. Teisel korral oli metsas ka metsaveoauto, ootamas koormat ajal, kui tema J traktorit remontis. Tunnistaja V R kohtus antud ütlustest nähtub, et 2004a töötas xxxx puidu vastuvõtjana, tema ülesandeks oli koorma ülemõõtmine ja puidu lattu saatmine, koorma tooja esitatud veoselehele pidi ta allkirja andma. Ühe veoselehega oli võimalik tuua mitu koormat. Kinnitab, et toimiku lk 58 asuval veoselehel on tema poolt märgitud kogused. Tunnistaja A V kohtus antud ütlustest nähtub, et 2004a oli ta OÜ G vastutavaks isikuks, muu hulgas tegeles ta ka veoselehtedega väidab, et vahel anti veoselehti välja ka 5-kaupa , olenevalt vedajast, langi suurusest ja kaugusest. Veoselehti andis ka E A , kes tegutses kullerina ja kel OÜ G otsest sidet polnud. Tunnistaja J R kohtus antud ütlustest nähtub, et elab xxxx kuuluva maaüksuse lähedal, 2004a

suvel kuulis, et seal tehti raiet, samuti nägi, et raiet tehti lähedal asuvas riigimetsas, nägi mõlemal korral ühte ja sama saemeest ja tumedat autot.

Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna kirjast nähtub, et Triigi metskonna maaüksusel

SM159 tehtud raie kontrollimisel ja kahjude määramisel on lähtutud OÜ Eesti

Metsakorralduskeskuse poolt 2002a aastal koostatud Triigi metskonna metsamajanduskava

takseerkirjeldustest ja puistu plaanist. Samuti on kahjude määramisel kasutatud langil ära mõõdetud raiutud puude ja kasvavate puude kännudiameetrite andmeid. Metsas selgus, et kõnealune raiekoht asub Triigi metskonna metsas kvartali SM 159 eraldusel 4 ja 6. Eraldusel 4 on lagedaks raiutud 0,14 ha ala ja eraldusel 6 on tehtud 0,60 ha suurusel ala

valikulist raiet, kokku on raiekoht 0,74 ha suurune. Eraldusel 4 kasvas enne raiet 100-aastane

kuuse enamuspuuliigiga puistu ja eraldusel 6 kasvas75-aastane kase enamuspuuliigiga puistu.

Peapuuliigi vanust arvestades oleks mõlemal raiutud eraldusel Metsaseaduse (RT I1998, 113, 1872)§ 13 lg4 sätete kohaselt lageraie tegemine lubatud olnud. Raiekoht jääb aga Natura 2000

võrgustiku eelvalikualale. Vastavalt keskkonnaministri

22.04.2004 määrus nr 24 „Majandustegevuse ajutiste piirangute rakendamine väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel1“ §4 lg1 p2 järgi on Natura 2000 eelvaliku aladel majandustegevuse piiranguna

keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat. Arvestades nimetatud määrust, oleks eraldusel 4 ja 6 lubatud olnud teha vaid turberaiet, millega oleks võinud välja raiuda 30% puistu tagavarast. Tegelikult on eralduselt 4 välja raiutud 100 % kasvava metsa

tagavarast ja eralduselt 6 kokku 47% metsa tagavarast. Tehtud raiega on rikutud

keskkonnaministri 22.04.2004 määruse nr 24 „Majandustegevuse ajutiste piirangute

6

rakendamine väljaspool kaitsealasid asuvatel Natura 2000 võrgustiku aladel1“

§ 4 lg1 p2 ning keskkonnaministri 09.04.1999 a määruse nr 40 „Metsakaitse eeskiri“ punkti 3.1 sätteid. Et Triigi metskonna metsa kvartali SM 159 eraldustel 4 ja 6 raie tegemisel ei ole kinni peetud

lubatud raieviisist, siis on tehtud raiega tekitatud keskkonnale kahju 32 265 krooni. Lisaks on

raie tegemise käigus jäetud koristamata raiekohad, millega on rikutud keskkonnaministri

09.04.1999a määrusega nr 40 kinnitatud „Metsakatse eeskirja“ punktide 14 ja 15 sätteid.

Raiekohtade koristamata jätmisega eraldustel 4 ja 6 tehtud raiega keskkonnale tekitatud kahju

3 525 krooni. Kokku on Triigi metskonna metsa kvartalil SM 159 eraldustel 4 ja 6 tehtud

raietega tekitatud keskkonnale kahju 35 790 krooni (Akt nr Rv-7-04/04-01138). Kahju

arvestamise aluseks on Metsaseaduse §56 lg3 p1 ja 6 ning Vabariigi Valitsuse 08.06.1999a

määrusega nr 186 kinnitatud „Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju

arvestamise määrad“ punkti 2,7 ja 8 sätted. Arvestuste kohaselt on Triigi metskonna metsas raiutud kokku 114, 7 tm metsamaterjali. Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna aktist nr. Rv-7-04/04-01138 ja selle lisast nähtub, et

raiekohtade koristamata jätmisega tekitati kahju 3525 krooni, kasvavate puude ebaseadusliku raiumisega tekitati keskkonnale kahju 32 265 krooni.

Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna kirjast nähtub, et Putku maaüksusel tehtud raie kontrollimisel ja kahjude määramisel on lähtutud OÜ Eesti Metsakorralduskeskuses 2002. aastal koostatud xxxx maaüksuse metsamajanduskava takseerkirjeldustest ja metsa plaanist.

Enne 2004.aastal tehtud raiet kasvas eraldusel 2 32-aastane 1a-boniteedi kuuse enamuspuuliigiga puistu keskmise rinnasdiameetriga 19 cm, täiusega 0,68. eraldusel 3 kasvas

33-aastane 1a-boniteedi männi enamuspuuliigiga puistu keskmise rinnasdiameetriga 21 cm,

täiusega 0,50. eraldusel 4 kasvas 33-aastane 1a-boniteedi kuuse enamuspuuliigiga puistu

keskmise rinnasdiameetriga 17 cm, täiusega 0, 68. Puistu enamuspuuliigi vanuse ja rinnasdiameetri järgi oleks lubatud olnud ainult harvendusraie tegemine kindlas koguses, lubatud täiuse ja rinnaspindala alammääradeni. Kolmanda raiejärguga on kõikidel nimetatud eraldustel viidud täius ja rinnaspindala lubatud alammääradest madalamaks. Harvendusraie-ealise metsa lubatust hõredamaks raiumisega on rikutud Metsaseaduse § 17 lg 2 ning keskkonnaministri 01.04.1999a määrusega nr 39 kinnitatud „Harvendusraie tegemisel metsa

rinnaspindala ja täiuse alammäärad“ sätteid. Et Putku maaüksuse metsas eraldustel 2, 3 ja 4 tehtud raiega ei ole kinni peetud lubatud raievanusest ning mets on raiutud hõredamaks, kui seda

lubavad rinnaspindala ja täiuse alammäärad, on kolmanda raiejärguga tekitatud keskkonnale kahju 188 100 krooni (akt Rv-7-04/04-01159 ). Kahju arvestamise aluseks on Metsaseaduse §56 lg3 p1 ning Vabariigi Valitsuse 08.06.1999a määrusega nr 186 kinnitatud „Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ punkti 2 sätteid.

Lähtudes raiutud puude kändude mõõtmistulemustest on arvestuste kohaselt xxxx maaüksuse metsast raiutud kolmanda raiejärguga kokku 102, 5 tm metsamaterjali. Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna aktist nr. Rv-7-04/04-01159 ja selle lisast nähtub, et kasvavate puude ebaseadusliku raiumisega tekitati keskkonnale kahju 188 100 krooni.

Keskkonnainspektsiooni esindaja Uno Luhti kohtus antud ütlustest nähtub, et ebaseaduslik metsaraie avastati 15.06.2004a. Tegemist oli kahe raiekohaga. Triigi metskonna eraldused 4 ja 6 kuulusid Natura 2000 kaitsealasse ja igasugune raie on seal keelatud, ebaseadusliku metsaraiega

tekitati seal kahju 35 790 krooni. Putku kinnistul tehtud ebaseadusliku raiega on tekitatud

keskkonnakahju 188 100 krooni, nõuab kahju hüvitamist. U.Luhti poolt koostatud raiekoha paiknemise skeemist ja U.Luhti ütlustest nähtub, et raied putku ja Triigi metskonna kinnistutel

paiknevad üksteisest u ühe kilomeetri kaugusel, et ainus tee raiekohtadele läheb Kantküla kaupluse juurest, et liikumine sellel teel on P.T elukohast näha, et ebaseaduslik raie toimus P.T elukoha lähedal.

Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna 28.01.2007a kirjast nähtub, et xxxx maaüksuse

metsas ning RMK Triigi metsakonna kv SM 159 eraldustel 4 ja 6 ebaseadusliku raiega keskkonnale tekitatud kahju suurus seoses uue Metsaseaduse vastuvõtmisega ei muutu. Sündmuskoha vaatlusprotokollidest ja asitõendite vaatlusprotokollist nähtub, et Lääne-Virumaal Rägavere vallas Kantkülas RMK Triigi metskonna maaüksusel oli 15.07.2004.a. sõiduauto xxxx reg nr xxxx, punase ja musta värvi kabiiniga traktor MTZ koos fiskars –haagisega reg nr xxxx

7 ning punast värvi kabiiniga metsaveoauto xxxx järelhaagisega reg nr xxxx, maas on erinevate mõõtmetega 3-5 meetrised okaspuupalgid, metsaveoauto ja traktor teisaldati asitõenditena FIE T parklasse xxxx. Nimetatud OÜ R metsaveoauto koos haagisega arestiti kohtumäärusega 23.07.2004. ja on antud vastutavale hoiule Z.F-ile. Kohus leiab, et varguse objektiivse süüteokoosseisu tunnuste esinemine B.R-i tegevuses on kohtus tõendamist leidnud tema enda ütluste ja teiste ülalloetletud tõenditega. Kohtu arvates on

B.R kuritegude kohta andnud ka vastuolulisi ütlusi, kuid oma tegevust varguse toimepanemises on ta üheselt tunnistanud nii xxxx kinnistu kui ka Triigi metskonna maaüksuse

episoodides. Tema süü omaksvõttu kinnitavad sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid,

tema poolt välja antud võltsitud metsateatis, tunnistaja A.P ja süüdistatava P.T ütlused, kannatanute avaldused ja ütlused. B.R-i ütlused viitavad sellele, et ta tegutses kavatsetult ja

tema eesmärgiks oli võõra metsamaterjali varguse läbi raha teenida. Tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Vaatamata sellele, et P.T ennast süüdi ei tunnista leiab kohus, et temale esitatud süüdistus on põhjendatud ning ta on toime pannud temale inkrimineeritavad kuriteod. Kohtus on tõendamist

leidnud, et P.T korraldas raiutud metsamaterjali väljaveo ja hiljem ka metsamaterjali veo realiseerimiseks. Kohus ei loe usaldusväärseiks P.T vastuolulisi ja ennastõigustavaid ütlusi selle kohta, et ei teadnud kus ja kellele kuuluvatel maaüksustel B.R raiet tegi, et ta vaid

tahtmatult aitas kaasa B.R-i poolt toimepandavale vargusele. P.T ütluste ebausaldusväärsusele viitab asjaolu, et kohtueelses menetluses on ta andnud teistsuguseid ütlusi

kui kohtus. Kohtueelsel menetlusel väitis ta, et abi metsamaterjali väljaveoks ja veoks palus temalt tundmatu isik, kellelt ta kavatses metsamaterjali ära osta, kohtus tunnistab ta, et tegemist

oli temale juba varem tuntud B.R-iga aga eitab metsamaterjali ostmise soovi. Nimetatud

vastuolu viitab sellele, et P.T on andnud erinevaid ennastõigustavaid ütlusi eesmärgiga

vähendada enda osa toimepandus ja vabaneda kuriteoga kaasnevast vastutusest. Raiekohtade skeemilt, tsiviilhageja esindaja U.Luhti ütlustest, kannatanu L.K ütlustest, B.R-i ütlustest ja osaliselt ka P.T enda ütlustest nähtub, et vargused pandi toime P.T elukoha lähedal, et P.T on xxxx elanud pikka aega ning tundis sealseid elanikke, ka L.K , et ta on pikka aega

tegelenud kinnistute ja metsa raieõiguse ostu-müügiga ja teadis oma elukoha lähedal olevaid

kinnistuid ja nende omanikke. P.T elukohast läbiotsimisel ära võetud paberite seas on

väljatrükk Maameti avatud leheküljelt katastriüksuse andmetega xxxx kinnistu kohta, mis tõendab otseseselt asjaolu, et P.T oli teadlik nimetatud kinnistust ja selle omanikust. Seega teadis ta, et nimetatud kinnistu ei saanud kuuluda B.R-ile. P.T on tunnistanud, et B.R selgitas talle raiekoha asukohta, seega sai ta aru, et viimane tegutses võõras metsas, et

tegemist on võõra varaga ja ta tegutses otsese tahtlusega selle võõra vara enda kasuks

pööramisel. Sellistel asjaoludel metsamaterjali väljaveo ja hilisema veo korraldamine viitab

otseselt sellele, et P.T puhul pole tegemist lihtsalt kontrollikohustuse täitmatajätmise ja hoolsuskohustuse rikkumisega ega kuriteole kaasaaitamisega, vaid ta tegutses koos B.R-iga kuriteo kaastäideviijana ühise kooskõlastatud teoplaani ja tahtlusega varastada metsa. Tegemist

oli tööjaotusega - B.R langetas puid, P.T korraldas väljaveo ja realiseerimise, mõlema osa varguse teoplaani realiseerimisel oli oluline. Arvestades B.R-i kogenematust metsatehingutes ja kohalike olude mittetundmist, samuti P.T elukohast avastatud väljavõtet Putku kinnistust ja metsateatise blanketti, on ilmne, et ka raiekoha valik ja teoplaan oli P.T

poolt tehtud. Alusetu on P.T kaitsja seisukoht, et vargus oli lõpuleviidud palkide

mahalõikamisega B.R-i poolt ja seega ei saanud P.T varguses osaleda. Riigikohtu

lahendis 3-1-1-93-05 väljendatakse seisukohta mille kohaselt metsa raiumine on hinnatav

tervikliku protsessina, mis sisaldab erinevaid tööetappeesmalt puude langetamist, millele järgneb kas vahetult või hilisemalt puude koondamine, et ka puude kokkuvedamisel on tegemist

raieõiguse teostamisega Metsaseaduse § 33 lg 1 p 1 alt 1 ja § 33 lg 2 tähenduses, mis asetab

metsa raieks andmisel töö võtjale kontrollkohustuse. Riigikohtu lahendis märgitakse, et

seadusandja tahe on suunatud õiguspärasuse kontrollikohustuse tagamisele ka juhul kui

üldhinnangul ühtse tervikuna vaadeldavat tegevust on võimalik jagada mitmeks iseseisvaks etapiks.

8 P.T tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Kriminaalasja arutamisel on tekkinud kahtlus, et kuriteokoosseis esineb ka K.J tegevuses.

Samas on KrMS § 268 lg 4 alusel selles küsimuses kriminaalmenetluse algatamine prokuröri kompetentsis ja kohus leiab, et K.J võimalik osavõtt kuriteo toimepanemisest ja asjaolu, et tema vastutuselevõtmise küsimuses pole seisukohta võetud ei sega antud juhul arutatavas asjas kohtu alla antud isikute suhtes kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset arutamist.

Hinnates Z.F-i tegevust Triigi Metskonna maaüksuse kuriteoepisoodis leiab kohus, et

Z.F rikkus jämedalt Metsaseaduse sätteid. Metsaseaduse § 33 lg 1 sätestab, et

metsamaterjali vedamiseks vastuvõtja peab kontrollima metsa raieõiguse või metsamaterjali valdamise seaduslikkust. § 33 lg 3 nimetab ka dokumendid mis raieõiguse või metsamaterjali

valdamise seaduslikkust tõendavad. Nimetatud dokumentide kontrollimine ja metsamaterjali

valdamise seaduslikkuse kontrollimise kohustus lasus antud juhul Z.F, kes OÜ R juhatuse liikmena veoks tellimuse vastu võttis ja autojuhile tööülesande andis. On ilmne, et selle kohustuse jättis Z.F täitmata. Tuginedes juba ülalpool nimetatud Riigikohtu lahendile 3- 1-1-93-05 leiab kohus, et selline kontrollikohustus lasus just Z.F kui iseseisva juriidilise isiku juhil. Z.F-i väide, et seaduslikkuse kontroll lasus autojuhil on seega ennastõigustav ja alusetu. Z.F-i osa arutatavas kuriteos ei piirdunud aga vaid kontrollikohustuse täitmata jätmises.

Kohus leiab, et Z.F-ile esitatud süüdistus Triigi metskonna maaüksusel metsavargusele kaasaaitamises on kohtus tõendamist leidnud. Süüdistuses märgitakse, et Z.F andis OÜ R autojuhile veoselehe millele oli metsamaterjali võõrandajaks märgitud OÜ G , omanikuks OÜ G

ja veose lähtekohaks xxxx ning saatis ta P.T palvel vedama metsamaterjali xxxx metskonna laoplatsilt. Märgitakse, et sellise tegevusega osutas Z.F ainelist ja vaimset abi B.R-ile ja P.T-le varguse toimepanemiseks. Vargusele nimetatud viisil kaasaaitamise objektiivse süüteokoosseisu olemasolu Z.F-i tegevuses on tõendamist leidnud tema enda

ütlustega, P.T ja A.P ütlustega ning sündmuskoha ja asitõendi (metsaveoauto) vaatlusprotokolliga. Z.F tunnistab, et andis autojuht A.P ülalnimetatud saatelehe ja saatis autojuhi temale kuuluva OÜ R autoga P.T palvel metsamaterjali vedama. Samas on ta aga kinnitanud, et nimetatud veoseleht polnud mõeldud kasutamiseks P.T tellitud vedudel, et selle andis ta A.P järgmisel päeval teostatavaks veoks, ta väidab, et polnud teadlik vargusest ja ei soovinud sellele kuidagi kaasa aidata, et A.P võttis omal algatusel kasutusse vale veoselehe kui hilinenult metsa jõudis ja seetõttu seal P.T-lt või B.R-ilt õiget veoselehte ei saanud.

Kohus peab neid Z.F-i ennastõigustavaid ütlusi ebausaldusväärseiks kuna need on kummutatud teiste kriminaalasjas olevate tõenditega, eelkõige tunnistaja A.P ütlustega.

A.P ütlustest nähtub, OÜ G veoselehed oli autos selleks, et saaks kohe vedama hakata kui

koorem tuleb, et tal polnud tööülesandeid järgnevateks päevadeks ning seoses tema

kinnipidamise ja auto arestimisega Triigi metskonnas ei jäänud tal ära kavandatud vedusid.

Samuti on ta kohtus väitnud, et just Z.F seletas talle metsamaterjali asukoha, et just

Z.F-ilt sai ta korralduse viia koorem Kundasse sama (s.o.Z.F-i poolt antud) veoselehega. Nimetatud A.P ütluste tõepärasusele viitab tõendamist leidnud asjaolu, et A.P ei kohanud metsas P.T ega B.R ning kõigi kolme ütluste kohaselt nad ei pidanudki seal

kohtuma ja seega saigi sellise korralduse anda vaid Z.F. Eeltoodust nähtub ka, et

mingeid OÜ G -OÜ G vedusid järgmisel päeval plaanis polnud, et OÜ G , OÜ G veoselehe andis Z.F A.P P.T poolt tellitud metsamaterjali veo teostamiseks ja seega oli tal ettekujutus vähemalt kaudse tahtluse tasemel P.T ning B.R-i poolt toimepandavast vargusest, et kuna P.T ja B.R tulenevalt oma tegevuse ebaseaduslikkusest ei saa anda A.P veoselehte, siis võimaldab tema poolt antud veoseleht ja tema poolt saadetud metsaveoauto neil oma ebaseadusliku tegevuse lõpule viia s.o varastatud metsamaterjal realiseerida.

Kohus leiab, et veoselehe andmine ja auto ning autojuhi metsasaatmine Z.F-i poolt on

käsitletav ainelise abi osutamisega P.T-le ja B.R-ile. Vaimse abi osutamise kohta kriminaalasjas tõendid puuduvad ning vaimse abi andmine tuleb tema süüdistusest välja jätta. Kohus leiab, et Z.F-i poolt xxxx maaüksusel toimepandud metsavargusele kaasaaitamise kohta kriminaalasjas usaldusväärsed tõendid puuduvad. Z.F on kogu kriminaalmenetluse vältel eitanud, et temale kuuluva OÜ R metsaveoautud oleksid vedanud xxxx kinnistult raiutud

9 metsa. Ka autojuht A.P on väitnud, et vedas xxxx vaid ühe koorma ja teisele järele minnes peeti

kinni politsei poolt. Putku kinnistult raiutud metsamaterjali vedamise kohta puuduvad sissekanded ka A.P kalendermärkmikus. Kohtu arvates põhineb Z.F-ile xxxx maaüksuse

episoodi osas esitatud süüdistus oletusele, et kui P.T kutsus Z.F-i vedama Triigi metskonna kinnistult raiutud metsa siis tegi ta sedasama xxxx kinnistu puhul. Vaatamata sellele,

et selline sündmuste käik näib tõenäoline ei saa kohus süüdimõistvat otsust rajada oletustele, kuna A.P ja Z.F nimetatud vedu eitavad ja usaldusväärseid tõendeid nimetatud vedude tegemise kohta pole, siis tuleb see episood Z.F-i süüdistusest välja jätta. Ühe episoodi väljajätmine ei muuda antud juhul kuriteo kvalifikatsiooni kuna Z.F on varguse katse eest 06.09.2000.a. süüdi mõistetud ja järgnenud väärteokaristuste tõttu pole karistus karistusregistrist kustutatud. Kohtumääruse alusel 23.07.2004 arestitud OÜ ’le Rodemon kuuluv metsaveok xxxx reg nr xxxx koos haagisega xxxx reg nr xxxx kuulub aresti alt vabastamisele. Kohtu arvates on ekslikult kõigi süüdistatavate süüdistuses märgitud, et nad tegutsesid ka Triigi

metskonna maaüksuse SM159 eraldusel 5. Kriminaalasjas olevate tõendite kohaselt varastati

metsa vaid eraldustel 4 ja 6, puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatavad oleksid raiunud metsa ja pannud toime varguse ka eraldusel 5 ja seetõttu tuleb eraldus 5 nende süüdistusest välja jätta.

Kohus leiab, et kõigi süüdistatavate poolt toimepandud kuriteod on õigesti kvalifitseeritud, esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätteid. B.R on varem karistatud kohtu poolt ühel korral, karistatus on kustunud. Tema karistust kergendab süü tunnistamine ja kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

P.T on kohtu poolt korduvalt karistatud, tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Z.F on kohtu poolt korduvalt karistatud, tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades ja juhindudes KrMS §305-319; 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180; 199 lg 1 p 1

otsustas

B.R süüdi tunnistada Kars § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS§68 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 16-17.07.2004 so 2 (kaks)

päeva vangistust, karistust jääb kanda 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS§73 alusel jätta karistus tingimisi kohaldamata katseajaga 3 (kolm) aastat. Katseaja alguseks lugeda 26.02.2007. Tõkendelukohast lahkumise keeld B.R-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. P.T süüdi tunnistada Kars § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS§68 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 19-21.07.2004 ja 15.09.- 06.10.2004 so 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust, karistust jääb kanda 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust. KarS§ 74 alusel jätta karistus tingimisi kohaldamata katseajaga 2 (kaks) aastat.

Katseajaks allutada P.T käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS§75 lg1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx;

2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

10 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda 26.02.2007. Tõkendelukohast lahkumise keeld P.T suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Z.F süüdi tunnistada Kars § 199 lg 2 p 4,7 § 22 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS§ 74 alusel jätta karistus tingimisi kohaldamata katseajaga 1(üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Katseajaks allutada Z.F käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima KarS§75 lg1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx;

2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda 26.02.2007. Tõkendelukohast lahkumise keeld Z.F-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: 1) arestitud metsaveok Volvo F16 6X2 reg nr 502 ALI ja haagis NÄRKO TP3L- RT-300 reg nr 622 BP vabastada aresti alt ja tagastada OÜ’-le R kohtuotsuse jõustumisel. 2) B.R-ile kuuluv mootorsaag Husqvarna tagastada B.R-ile kohtuotsuse jõustumisel. 3) P.T elukohast äravõetud dokumendid ja koopiad lauaja sülearvuti protsessoritest CD-plaatidel tagastada P.T-le kohtuotsuse jõustumisel. 4) A P mobiiltelefoni SIM kaardid tagastada A P kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista B.R-ilt kohtukulud: 1) kohtueelses menetluses väljamakstud kaitsjatasu

vandeadvokaat Maimu Schmidti poolt osutatud õigusabi eest 75.00 (seitsekümmend viis.00) krooni ja sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada.00) krooni riigituludesse. Tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või

Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: B.R, 1-05-732 , kohtukulu; B.R, 1-05-732 ,

sundraha. Kohtukulu ja sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista P.T-lt kohtukulud: 1) kohtueelses menetluses väljamakstud kaitsjatasu vandeadvokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest 1681.50 krooni ( üks tuhat kuussada

kaheksakümmend üks. 50 sh 18% käibemaks; 2) väljamaksmisele kuuluv kaitsjatasu

kohtumenetluses vandeadvokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest 7513.65 krooni (

seitse tuhat viissada kolmteist.65 sh 18% käibemaks); ja sundraha 5400.00 (viis tuhat

nelisada.00) krooni riigituludesse. Tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas arveldusarvele nr

221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: P.T , 1-05-732 , kohtukulu; P.T, 1-05-732 , sundraha. Kohtukulu ja sundraha tasuda

30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista Z.F-ilt kohtukulu: sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada.00) krooni riigituludesse. Tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti

Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: / Z.F, 1-05-

732 , sundraha. Sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

11 nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Mõista välja solidaarvastutuse korras B.R-ilt ja P.T-lt tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahjude hüvitamiseks:

1) kannatanu L K (tasuda K K –isikukood xxxx a-arvele xxxx ) kasuks 75 000. 00 (seitsekümmend viis tuhat.00) krooni. 2) Keskkonnainspektsiooni (tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10 220034800017

SEB Eesti Ühispank, viitenumber 2800049463) kasuks xxxx kinnistul keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks 188 100. 00 (ükssada kaheksakümmend kaheksa tuhat ükssada. 00) krooni. Mõista välja solidaarvastutuse korras B.R; Z.F-ilt ja P.T-lt Keskkonnainspektsiooni ( tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10 220034800017 SEB Eesti Ühispank, viitenumber 2800049463) kasuks Triigi metskonna maaüksusel SM 159

keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks 35 790.00 (kolmkümmend viis tuhat seitsesada üheksakümmend. 00) krooni.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul

alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest.

Kohtunik

/allkiri/

T.Kullerkupp

Ärakiri õige

№oremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus

14. märtsil 2007.a.

№oremreferent

I.Golubev