4-06-1106\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Väärteoasi nr 4-06-1106 (kohtueelses menetluses nr Vi-7-20/06-00182) Arkadi Toome kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale Menetlus asja sisuline arutamine kohtuistungil Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon (aadress Kopli 76 Tallinn) Menetleja ametnikud kohtus õigusosakonna juhataja asetäitja juhataja ülesannetes Elin Liik ning keskkonnakaitse vaneminspektorid Jaanus Põldma ja Mait Tint Väärteo otsus Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektori Jaanus Põldma otsus Arkadi Toome karistamises jahiseaduse (JahiS) § 744 ja § 582 järgi 50 trahviühikuga, s. o 3 000 krooni Menetlusalune isik Arkadi Toom Kaitsja advokaat Nikolai Kõiv

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 - 135, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused väärteoasjas 1. Jätta rahuldamata Arkadi Toome kaebus ning muutmata Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Jaanus Põldma 09. märtsi 2006 otsus Arkadi Toomele väärtegude kvalifitseerimises jahiseaduse (JahiS) § 574 ja § 582 järgi ning karistamises rahatrahviga 50 trahviühikut, s. o 3 000 krooni. Otsustused menetluskuludes ja muudes asjaoludes 2. Menetluskulude osas ja otsuse edastamises: 2.1 Arkadi Toome kulutused õigusabile 4 720 krooni jätta Arkadi Toome kanda; 2.2 edastada otsuse koopia Keskkonninspektsioonile, Arkadi Toomele ja tema kaitsjale. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises 3. Selgitada: 3.1 rahatrahvi tasumise tähtaega ja korda on selgitatud kohtuvälise menetleja otsuses; 3.2 kohtuotsuse peale on menetlusalust isikust esindaval advokaadil, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav; kassatsiooniõiguse soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

2 kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest; kassatsiooniõigusest loobumisel piirdub kohus käesoleva lõpposaga (resolutsiooniga).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Väärteoprotokolli sisu ja kohtuvälise menetleja otsus 1.1 Väärteoprotokollis esitatud väärteo kirjeldus ja õigusirikkumise kvalifikatsioon

Keskkonnainspektor on koostanud 23. jaanuaril 2006 väärteoprotokolli Arkadi Toome õigusrikkumise kohta. Väärteomenetluse protokollist nähtuvalt korraldas Arkadi Toom jahijuhatajana 07. jaanuaril 2006 Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Soomaa Rahvuspargis Sandra piirkonnas metssea ühisjahi suurulukiküttimise lubade (nr KM 22440, KM 22451, KM 22452) alusel. Ühisjahi käigus kütiti 2 metssiga ja ühte metssiga (kesikut) haavati. Haavatud metssiga läks RMK Suure-Jaani jahimajandi Tipu piirkonda (Poldi jahialale). Jahijuhataja Arkadi Toom jättis suuruluki küttimise loale nr KM 22451 metssea haavamise kohta märke tegemata. Sellega rikkus Arkadi Toom JahiS § 47 lg 2 nõudeid. Jahijuhatajana Arkadi Toom jätkas ühisjahti haavatud metssea tabamiseks RMK Suure- Jaani jahimajandi Tipu rendijahipiirkonnas (Poldi), kus tal puudus jahipiirkonna kasutamiseks luba. Sellega rikkus Arkadi Toom JahiS § 26 lg 1 ning § 28 p 2 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud JahiS § 574, § 581 ja § 582 järgi.

1.2 Kohtuvälise menetleja otsus ja otsuse põhjendused

Kohtuvälise menetleja 09. märtsi 2006 otsusega on Arkadi Toome karistatud JahiS § 574 ja JahiS § 582 järgi 50 trahviühikuga, s. o 3 000 krooni. JahiS §-s 574 (Ühisjahi korraldamise nõuete rikkumine jahijuhataja poolt kohaselt) on sätestatud, et jahijuhataja poolt jahiloa õigeaegse avamata jätmise eest või uluki tabamise või haavamise kohta jahiloale märke õigeaegse tegemata jätmise või teadvalt vale märke tegemise eest, samuti JahiS § 45 lg-s 1 ja lg 3 p-des 1 ja 3–7 sätestatud kohustuste rikkumise eest – karistatakse jahijuhatajat rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. JahiS §-s 582 (Jahipidamine suurulukile suurulukiküttimise loata) on sätestatud, et jahipidamise eest suurulukile suurulukiküttimise loata, välja arvatud ühisjahil JahiS § 35 kohaselt nimekirja kantud isikud, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

Arkadi Toom korraldas jahijuhatajana 07. jaanuaril 2006 Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas Soomaa Rahvuspargis kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas suuruluki ühisjahi metssigadele suurulukiküttimise lubade (nr KM 22440 , KM 22451, KM 22452) alusel. Ühisjahist võttis osa 21 jahimeest. Ühisjahi käigus kütiti 2 metssiga (metsseapõrsast). Jahijuhataja Arkadi Toome korraldatud suuruluki ühisjaht kandus üle Soomaa Rahvuspargi kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnast jahipidamiseks väljastatud jahipiirkonda, RMK Suure-Jaani jahimajandi Tipu jahipiirkonna Poldi jahialale, kus ühisjahis osalenud Enn Kütt haavas jahikarabiiniga ja hiljem surmas metssea (emise 1,5 a), mis nähtub Enn Küti, Sulo Karelini ning Kalju Põdra ütlustest. Suuruluk (metssiga) haavati ja surmati kohas, mille kohta puudus jahiluba. JahiS § 28 p 2 kohaselt jahipidamisõigust tõendav dokument on jahiluba. Soomaa Rahvuspargis Suure-Jaani jahimajandis Tipu jahipiirkonna Poldi jahialal Arkadi Toom jahijuhatajana korraldas suuruluki ühisjahi ebaseaduslikult, sest tal puudus nimetatud jahipiirkonnas jahipidamiseks jahiluba. Arkadi Toom 08. veebruari 2006 väärteomenetluse antud ütlustes väitnud, et temal oli õigus ühisjahti korraldada kogu Soomaa Rahvuspargis. Kuid suurulukiküttimise lubadele on märgitud jahipidamise kohaks „Soomaa Rahvuspark Sandra-Tohvri“ ning erinõudena „väljaandmata jahipiirkonnas“ ning „jahist teatada“. Oma ütlustes on Arkadi Toom jahijuhatajana tunnistanud jahipidamist, metssea surmamist ja surmatud metssea surmamiskohast äraviimist Soomaa Rahvuspargis RMK Suure-Jaani jahimajandi Tipu jahipiirkonna maa-alal.

3 11. märtsi 2006 Viljandimaa Keskkonnateenistuse jahindusspetsialisti Johannes Luksepa ütlustest nähtub, et 21. detsembril 2005 Päri-Metsküla jahiseltsi esimehele Arkadi Toomele suuruluki küttimise lubade nr KM 22440, KM 2251, KM 22452 väljastamisel ta jahindusspetsialistina selgitas suusõnaliselt Arkadi Toomele, et jahti võib suuruluki lubadega pidada üksnes Soomaa Rahvuspargi kasutamiseks väljaandmata jahipiirkonnas. Seega on tõendatud, et jahijuhataja Arkadi Toom korraldas tahtlikult ebaseadusliku suuruluki ühisjahi Soomaa Rahvuspargis RMK Suure-Jaani jahimajandi Tipu jahipiirkonnas, kus tal jahipidamiseks jahiluba puudus. Jahijuhatajana jättis Arkadi Toom jahiloale metssea haavamise kohta märke tegemata. JahiS § 47 lg-st 2 tulenevalt kui jahi käigus suurulukit haavati, siis jahiluba ei suleta, suuruluki haavamisel märgitakse jahiloale viivitamatult haavamise kuupäev ja kellaaeg. Arkadi Toome 23. jaanuari 2006 antud ütlused selle kohta on eksitavad ja vastandlikud. Esialgselt on ta väitnud, et ta teadnud metssea haavamisest. Samas hiljem on ta väitnud, et jahijuhatajana ta ei teadnud, kas kütitud metssiga oli haavatud või mitte, Arkadi Toom jahijuhatajana pidi ühisjahi korraldamise ajal tagama, et ta oleks teadlik jahipidamise käigus küttide poolt ulukite laskmisest, haavamisest ja tabamisest. Kuivõrd ta seda ei taganud, siis jahist osavõtjad ei teavitanud teda jahil toimunust. Jahijuhataja Arkadi Toom ei juhtinud tegelikkuses jahti, kuigi ta JahiS § 44 lg 4 kohaselt pidi seda tegema. Seetõttu ei saanud ta teada Enn Küti poolt metssea haavamisest, mille puhul Arkadi Toom oleks pidanud jahiloale tegema seaduses nõutud märke, mille tegemise järgselt oleks olnud jahiseltskonnal õigus jahijuhataja juhtimisel haavatud jahiulukit jälitada, et teda tabada. JahiS § 44 lg 4 kohaselt jahi nõuetekohase korraldamise eest vastutab ühisjahil jahijuhataja. JahiS § 45 lg 3 p 3 sätestab, et jahijuhataja on kohustatud teavitama jahist osavõtjaid loale märgitud erinõuetest. Loal on märgitud, et jahti võib pidada väljaandmata jahipiirkonnas. Arkadi Toome 08. veebruari 2006 ütlustest nähtuvalt instrueeris ta ühisjahis osalenud jahimehi loale märgitud erinõuetest valesti: „Jahimehi instrueerisin, et jõgi (Raudna jõgi) on üheltpoolt ja Sandra mast teiselt poolt piiriks“. Tegelikkuses oli jahiala lõunapiiriks Tohvri-Sandra tee, mitte Raudna jõgi. Seega on Arkadi Toom eiranud JahiS § 44 lg 4 nõudeid. Väärteo otsusest nähtuvalt Arkadi Toome poolt toimepandud väärtegu nähtub tema 23. jaanuari 2006 ja 08. veebruari 2006 väärteomenetluses antud ütlustest, Aarne Salusaare, Viljandimaa Keskkonnateenistuse jahindusspetsialisti Johannes Lukksepa, ühisjahist osavõtnud jahimeeste Enn Küti, Sulo Karelini, Kalju Põderi ja Marek Toome väärteomenetluses antud ütlustest ning sündmuskoha vaatlusprotokollist. Keskkonnainspektori otsuse kohaselt Arkadi Toom pani toime väärteo, mis seisnes Viljandimaal Suure-Jaani vallas Soomaa Rahvuspargis RMK Suure-Jaani Jahimajandis Tipu jahipiirkonnas Poldi jahialal ebaseadusliku suuruluki ühisjahi korraldamises ilma jahiloata (JahiS § 28 p 2 rikkumine) ning suurulukiküttimise haavamise kohta märke tegemata jätmise eest JahiS § 47 lg 2 kohaselt ja jahijuhatajana ühisjahi korraldamise nõuete eiramises JahiS § 44 lg 4 järgi. Arkadi Toome karistamisel on arvestatud karistamist kergendava asjaoluna karistusseadustiku § 57 lg 1 p 7 kohaselt seda, et Arkadi Toom on pensionär.

2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused

Menetlusaluse isiku Arkadi Toome kaitsja on esitanud 24. märtsil 2006 kohtule keskkonnakaitse vaneminspektori otsuse peale kaebuse ja palunud kohtul tühistada Keskkonnainspektsiooni Pärnumaa osakonna Viljandi büroo keskkonnakaitse vaneminspektori Jaanus Põldma 09. märtsi 2006 väärtreoasjas tehtud otsuse Arkadi Toome karistamises JahiS § 574 ja § 582 järigi rahatrahviga 50 trahviühikuga, s. o 3 000 krooni. Kaebaja väitel ei ole Arkadi Toom on rikkunud JahiS § 574 ja § 582 sätteid ega väärtegu toime pannud. Arkadi Toome nimele on väljastatud 21. detsembril 2005 suuruluki küttimise load nr KM22440, KM22451, KM22452, mille alusel kokku võidi lasta 3 metssiga. Lubadele on märgitud jahipidamise kohaks Soomaa Rahvuspark Tohvri-Sandra jahipiirkond. Kaebaja väitel muid märkeid jahiloale märgitud ei olnud ning lubasid väljaandnud Johannes Luksepp lubade

4 väljaandmisel täiendavaid selgitusi ei andnud ega selgitusi ka jahipidamise piirkonna kohta ei andnud. Kuna jahiloale on kirjalikult märgitud Soomaa Rahvuspargi Tohvri-Sandra jahipiirkond, siis sellest tuleneski, et Arkadi Toom omas õigust korraldada metsseajahti nimetatud piirkonnas. Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2005 määrusega on kinnitatud Soomaa Rahvuspargi kaitseeeskiri, mille lisas on toodud ara Soomaa Rahvuspargi kaart. Sündmuskoha ülevaatuse protokollis on ära märgitud metssea laskmise koht, mis asub Soomaa Rahvuspargi piirides Sandra-Tohvri piirkonnas. Seega ei ole leidnud tõendamist, et Arkadi Toom oleks pidanud jahti väljaspool Soomaa Rahvuspargi piirkonda ja väljaspool Sandra-Tohvri jahipiirkonda. Kaebaja väitel on tõendamata asjaolu, et jahipidamise käigus oleks haavatud metssiga, mille tõttu oleks pidanud tegema sellekohase märke jahiloale. Metssiga tapeti ja seetõttu ei olnud alust metssea haavamise kohta märke tegemiseks jahiloale.

3. Kohtuvälise menetleja seisukohad kaebuses

Kohtus kohtuvälise menetleja ametiisik leidis, et väärteoasja menetlemisel tuvastati Arkadi Toome poolt JahiS § 28 p 2, § 47 lg 2 ja § 44 lg 4 rikkumised ning kaebus väärteoasjas Arkadi Toome karistamises tuleb jätta rahuldamata. Keskkonnainspektsioon on nõustunud kaebaja väitega, et metssea laskmise koht oli Soomaa Rahvuspargi piirides. Keskkonnainspektsioon ei ole menetlusalusele isikule Arkadi Toomele süüks pannud suurulukijahi korraldamist väljaspool Soomaa Rahvuspargi piire. Samas on kaebaja väitnud, et vaidlusalustel suuruluki küttimise lubadel on märgitud jahipidamise kohaks Soomaa Rahvuspark Tohvri-Sandra jahipiirkond ning muid märkeid jahiloale märgitud ei ole. Kohtuvälise menetleja on seisukohal, et see väide ei ole õige. Kõigil kolmel jahiloal (väärteo toimik lk 26-28) on erinõuete lahtris märgitud „väljaandmata jahipiirkonnas“. Kohtuväline menetleja on selgitanud, mida tähendavad mõisted „väljaandmata jahipiirkond“, „jahipiirkonnaga liidetud ja liitmata kaitstavad maa-alad“ JahiS mõistes. Vastavalt JahiS §-le 6 jaotatakse jahimaa jahipiirkondadeks. Jahipiirkonna moodustab keskkonnaminister määrusega. Jahipiirkond antakse JahiS § 9 kohaselt kasutusse jahipiirkonna kasutusõiguse loaga. Jahipiirkonda, mis on küll keskkonnaministri poolt moodustatud, kuid mida pole kellelegi jahipiirkonna kasutusõiguse loaga jahinduslikuks kasutamiseks välja antud, nimetatakse väljaandmata jahipiirkonnaks. Kehtiva JahiS kohaselt võib jahipiirkonda kuuluda ka maa-alasid, mis paiknevad kaitsealadel. Nimetatud maa-alasid nimetatakse jahipiirkonnaga liidetud kaitstavateks maa-aladeks. Peale selle on aga kaitsealadel alasid, kus kaitseala kaitseeeskiri lubab jahipidamist, kuid mis ei ole keskkonnaministri poolt arvatud ühegi jahipiirkonna kooseisu. Selliseid alasid nimetatakse JahiS mõttes jahipiirkonnaga liitmata kaitstavateks maa-aladeks, s. o sisuliselt väljaandmata jahipiirkonnaks kaitsealal. Jahindusliku korralduse osas on Soomaa Rahvuspark jagatud kaheks - jahipiirkonnaga liidetud alaks ja jahipiirkonnaga liitmata alaks. Arkadi Toome nimele 21. detsembril 2005 Viljandimaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatud suuruluki küttimise load andsid õiguse jahipidamiseks Soomaa rahvuspargi Tohvri-Sandra piirkonnas jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal. JahiS § 34 lg 12 alusel keskkonnaministri 25. novembri 2005 määruse nr 72 „Jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite küttimise jahiloa hind ja aasta küttimismaht“ §-s 1 toodud loetelus on nimetatud ka Soomaa Rahvuspark. Määruse eesmärgiks on reguleerida jahipidamist kaitstaval maa-alal, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga. Määrus ei reguleeri jahipidamist jahipiirkonnaga liidetud kaitstaval maa-alal, kus jahipidamine toimub jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel (JahiS § 9 lg 1). Arkadi Toomele väljastatud lubade alusel ei olnud tal õigust jahti korraldada Soomaa Rahvuspargi piiresse kuuluval, kuid jahipiirkonnaga liidetud Tipu jahipiirkonna Poldi jahialal. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2003 määruse nr 79 „Kaansoo, Nõva-Kullamaa ja Tipu jahipiirkonna moodustamine ning jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja määramine“ §-ga 2 kinnitati Tipu jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus. See õigusakt on käesoleval ajal kehtiv. Tipu jahi-

5 piirkonda kasutab Viljandimaa Keskkonnateenistusest 25. märtsil 2004 antud kasutusõiguse loa nr VIL-28 alusel Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kuni 25. märtsini 2014. Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2005 määrusega nr 85 „Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskiri ja välispiiri kinnitamine“ laiendati Soomaa rahvuspargi piire. Seetõttu laienes rahvuspark paiguti ka juba väljaantud jahipiirkondadesse. Kuna peale Soomaa rahvuspargi piiride laiendamist ei muudetud mitte ühegi Soomaa Rahvusparki ümbritseva jahipiirkonna piirikirjeldust, siis oli ja on osa 22. aprillil 2005 Soomaa Rahvuspargile juurdeliidetud maa-alast juba automaatselt jaotatud jahipiirkondade vahel. JahiS mõttes on nimetatud piirkonnad jahipiirkonnaga liidetud kaitstavad maa-alad. Kuigi Arkadi Toomele väljastatud jahiloal on jahipidamise piirkonnaks märgitud Soomaa rahvuspargi Tohvri-Sandra piirkond, ei tulene sellest, et Arkadi Toome jahipidamise õigus laienes ka RMK Suure-Jaani Jahimajandile juba väljaantud jahipiirkonda. 2005. aasta sügisel põdrajahil toimunud analoogilise intsidendi käigus (Päri-Metsküla Jahiseltsi poolt kütiti RMK jahialalt põder) arutati Viljandi Maavalitsuse esindaja Tõnis Kortsu, RMK Suure-Jaani Jahimajandi esindaja Ilmar Pommeri, Viljandimaa Keskkonnateenistuse esindaja Johannes Luksepa ja keskkonnakaitseinspektorite Tõnu Veerme, Jaanus Põldma ja büroojuhataja Vello Vadi juuresolekul RMK kasutusõiguse loa jätkuvat kehtimist Soomaa rahvuspargis RMK Tipu jahipiirkonnas Poldi jahialal. Sellekohase info edastas Päri-Metsküla jahiseltsi esimehele Arkadi Toomele Viljandimaa Keskkonnateenistuse esindaja Johannes Luksepp. JahiS §-st 34 nähtub üksikasjalikult, kes ja kuidas jahilubasid välja annab. Keskkonnateenistus ei anna välja jahiluba jahipiirkonnaga liidetud kaitstavale maa-alale. Nimetatud kohas väljastab jahiloa jahipiirkonna kasutaja. Soomaa rahvuspargis jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal Arkadi Toomele jahipidamiseks jahiluba väljastades pidas Johannes Luksepp Viljandimaa Keskkonnateenistuse esindajana vajalikuks rõhutada jahiloa kehtivuse piirkonda, tehes jahiloa erinõuete lahtrisse märke „väljaandmata jahipiirkonnas“. Atesteeritud jahijuhatajana pidi Arkadi Toom teadma ja tundma JahiS-st ja selle alusel välja antud õigusakte, seega ei saa põhjendada vales piirkonnas jahipidamist asjaoluga, et jahiloa väljastamisel ei antud lisaselgitusi, kuivõrd antud asjaolu oli juba selgitatud ning kaebaja oli sellest teadlik. Jahijuhatajana pidi Arkadi Toom vastavalt JahiS § 45 lg 3 p-le 1 teavitama ka jahist osavõtjaid loale märgitud erinõuetest. Metssea haavamine nähtub 9.-10. jaanuaril 2006 koostatud sündmuskoha vaatluse protokollist (vt väärteo toimik lk 11-14). Metssea haavamine nähtub ka metssiga haavanud Enn Küti 25. jaanuaril 2006 antud ütlustest: „Sead tulid minust paremalt poolt, kusagil 50-60 meetri kauguselt. Mina tulistasin ühte suurt metssiga. Metssiga kohe maha ei jäänud. Läksin laskmiskohale vaatama ja nägin maas verd. Läksin jälgi mööda järgi ja nägin haavatud metssiga“ (väärteo toimik lk 20). Metssea haavamise asjaolud nähtuvad ka tunnistaja Guido Kapi ütlustest. Tulenevalt JahiS § 47 lg-st 2 ja § 45 lg 1 p-st 2 oleks tulnud jahijuhatajal teha märge suuruluki haavamisest. Jahijuhatajana Arkadi Toom ei taganud ühisjahi korraldamiseks kehtestatud nõuete täitmist, võimaldades tekkida olukorral, kus laskjana ühisjahis osaleja Enn Kütt lahkus ilma jahijuhataja korralduseta laskekohalt RMK Suure-Jaani jahimajandi Tipu jahipiirkonna Poldi jahialale, haavas ning hiljem surmas metssea (kesiku). Enn Kütile on määratud kohtuvälise menetleja poolt kiirmenetluse korras rahatrahv 1 200 krooni ulatuses, kuna metssea surmamiseks puudus Enn Kütil nimetatud piirkonnas jahipidamisõigust tõendav dokument – suurulukiküttimise luba ning RMK Suure-Jaani jahimajandi Tipu jahipiirkonna Poldi jahialale minnes lahkus Enn Kütt ilma jahijuhataja Arkadi Toome loata laskekohalt enne aju lõppu. Sellega eiras Enn Kütt JahiS § 27 lg 1 alusel välja antud jahieeskirja § 6 p 9 nõudeid. Enn Kütile on määratud väärteos JahiS § 573 järgi rahatrahv. Suurulukiküttimise loal nr KM 22451 ei ole jahijuhataja Arkadi Toom teinud märget metssea haavamisest. Analoogilise JahiS rikkumise eest on Arkadi Toome karistatud 18. jaanuaril 2005 keskkonnakaitse vaneminspektor Guido Kapi poolt.

4. Kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 4.1 Menetluse käik

6 Kohus on teinud määruse kaebuse kohtulikule arutamisele määramiseks. Asjas toimus kohtuistung 07. veebruaril 2007 ning kohtuotsuse resolutsioon kuulutati 12. veebruaril 2007 ja selgitati, et kohtuotsus põhjendustega tehakse teatavaks 21. veebruaril 2007. Kohtuotsuse põhjenduste tegemisel kohus tuvastas, et kohtuotsuse resolutsioonis on eksitud JahiS §-ga, nimelt § 574 asemel on ekslikult kirjutatud § 744. Samuti on kohtuvälise menetleja Jaanus Põldma eesnime Jaanus asemel kirjutatud Jaak. Tegemist on ilmsete eksitustega, mis otsuse sisu ei muuda. Kohus pidas võimalikult otsuse põhjenduste kirjutamisel esialgses resolutsioonis ilmsed kirjavead parandada ja 21. veebruaril 2007 kohtu kantselei kaudu teatavaks tehtav kohtuotsus avaldada ilma esialgses resolutsioonis esinenud vigadeta. 4.2 Kohtu seisukoht väärteoprotokolli asjaoludes ja kohtuvälise menetleja otsuses Väärteoprotokollis kajastatud asjaolud Arkadi Toome kohta leidsid kohtuistungil usaldusväärselt tõendamist ja kohtuvälise menetleja otsus Arkadi Toome süüs JahiS § 574 ja § 582 järgi ja karistamises rahatrahviga põhjendatud. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, millest järelduks Arkadi Toome karistamise mittevastavus kohtuvälises menetluses tuvastatud asjaoludega või kohtuvälise menetleja otsuse õigusvastasus. 4.3. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud JahiS § 28 p 2 kohaselt on jahipidamisõigust tõendav dokument on jahiluba. Suuruluki küttimise load nr KM 22440, KM 2251 ja KM 22452 andis Arkadi Toomele välja Viljandimaa Keskkonnateenistuse jahindusspetsialist Johannes Luksepp. Jahiloale JahiS § 34 lg 2 p 6 kohaselt jahiloale märgitakse muuhulgas piirkond, kus jahipidamine on lubatud. Jahipiirkonnana oli loale märgitud Sooma Ravuspark Tohvri-Sandra, erinõudega väljaandmata jahipiirkonnas. Tunnistajana ülekuulatud Johannes Luksepa ütlustest nähtub, et jahilubade väljaandmisel jahindusspetsialistina selgitas suusõnaliselt Arkadi Toomele, et jahti võib suuruluki lubadega pidada üksnes Soomaa Rahvuspargis kasutamiseks väljaandmata jahipiirkonnas. JahS § 44 lg 4 kohaselt jahi nõuetekohase korraldamise eest vastutab ühisjahil jahijuhataja. Väljastatud jahilubade alusel Arkadi Toom korraldas jahijuhatajana 07. jaanuaril 2006 Viljandi maakonnas metssea jahti Suure-Jaani vallas Soomaa Rahvuspargi territooriumil, kusjuures õigustatud oli jahti pidada kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas. Nähtuvalt jahinimekirjast võttis ühisjahist võttis osa 21 jahimeest. Ühisjahi käigus ühte metssiga haavati, keda seejärel jahipidamise käigus jälitati ja surmati. See nähtub siga haavanud ja seejärel surmanud jahis osalenud Enn Küti ütlustest. Sea haavamise eeldatav koht, jälitamise teekond ja surmamise koht Tipu jahipiirkonnas nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist (väärteo toimik lk 11-14). Sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud asjaolude õigsust kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja Guido Kapp, kes oli sündmuskoha vaatluse tegemises juures. JahiS § 47 lg 2 kohaselt kui jahi käigus suurulukit haavatakse, siis märgitakse jahiloale viivitamatult haavamise kuupäev ja kellaaeg. Arkadi Toom talle väljastatud jahiloale sellekohast märget ei teinud, mis on käsitletav JahiS § 574 rikkumisena. Tunnistaja Johannes Luksepa ütlustest nähtub, et 2005. a sügisel on ta täiendavalt selgitanud jahindusspetsialistina Arkadi Toomele RMK kasutusõiguse loa jätkuvat kehtimist Soomaa Rahvuspargis Tipu jahipiirkonnas. Täiendavate selgituste andmise põhjuseks oli asjaolu, et Päri-Metsküla Jahiseltsi poolt kütiti RMK jahialalt põtra. Kohtuistungil jahindusspetsialisti Johannes Luksepa tunnistajana ülekuulamisel näitas ta istungisaalis kõigile menetlusosalistele ja kohtule demonstreerimiseks ülesseatud kaardil RMK Tipu jahipiirkonna Poldi jahiala piire. Johannes Luksepp kinnitas kohtuistungil, et RMK Tipu jahipiirkonna piiride kulgemist on ta selgitanud ka Arkadi Toomle. Kohus veendus, et piiride kulgemine kaardil on selgelt ja reljeefse piirjoonena välja toodud Tipu jahipiirkonna piir. Kohus on seisukohal, et jahijuhataja peab enne jahi organiseerimise algust veenduma piirkonnas, kus jahiloa alusel on õigustatud jahipidamine. Ka on kohus seisukohal, et selgepiiriline ja üheselt mõistetavate järelduste tegemine lubatud jahipiirkonnast on võimalik eelkõige kaardimaterjali alusel. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2003 määruse nr 79 „Kaansoo, Nõva- Kullamaa ja Tipu jahipiirkonna moodustamine ning jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja määramine“ §-ga 2 on kinnitatud Tipu jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus, mille juures on piirikirjeldus ka kaardimaterjalina ja mille alusel Johannes Luksepp on selgitanud Tipu jahipiikonna piire puutumuses vaidlustatud jahiloaga. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2003

7 määruse § 3 kohaselt Tipu jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmine volitatud Viljandimaa Keskkonnateenistusele. Viljandimaa Keskkonnateenistusest 25. märtsil 2004 antud kasutusõiguse loa nr VIL-28 alusel on Tipu jahipiirkonna kasutusõigus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) kuni 25. märtsini 2014. Kohus veendus kohtusitungil, et jahilubade saajale Arkadi Toomele oli lubade alusel jahipidamiseks lubatud jahialade piire selgitatud nii jahilubade väljaandmisel, kui ka enne seda ning lubatud piirkonnaks ei olnud Tipu jahipiirkond, millele oli kasutusluba oli välja antud RMK-le. Kohus veendus kohtuistungil, et Arkadi Toome juhtimisel korraldatud jahil haavati ja surmati metssiga alal (Tipu jahipiirkonnas), kus Arkadi Toomel puudus luba jahi korraldamiseks. Arkadi Toome on 18. jaanuaril 2005 väärteomenetluses karistusseadustiku § 259 (Riikliku järelevalve teostamise takistamine) järgi karistatud rahatrahviga. Väärteotsusest nähtuvalt Arkadi Toom jahijuhtajana korraldas ühisjahti Tipu jahipiirkonnas, kus jahi käigus haavati metssiga, mille kohta märget jahiloale ei tehtud ning jahipidamise käigus siseneti Tipu jahipiirkonda, kus jahipidamiseks luba puudus. Arkadi Toome varasem JahS rikkumine samas piirkonnas viitab asjaolule, et Arkadi Toom pani tahtlikult toime uue väärteo. Kaebaja Arkadi Toom on end õigustavates väidetes ühekülgselt osundanud väljastatud jahiloa lahtri Jahipidamise koht (jahipiirkond või selle osa) kirjele “SOOMAA RP TOHVRI- SANDRA”, jättes arvestamata loa lahtri Erinõuded kirje “VÄLJAANDMATA JAHIPIIR- KONNAS” ja “JAHIST TEATADA”. Lubatud jahipiirkonna määratlemisel tuli Arkadi Toomel jahi korraldamisel arvestada ka erinõudega, millega kitsendati jahiks lubatud jahipiirkonda. Kohus eeldab, jahimehena ja jahijuhataja Arkadi Toom pidi olema teadlik JahiS sätetest, mille § 6 lg 1 kohaselt jaotatakse jahimaa jahipiirkondadeks ning § 6 lg 3 kohaselt jahipiirkonna moodustab ja selle suuruse ja piirikirjelduse kinnitab jahinduskorralduskava alusel keskkonnaminister määrusega. Jahimaa antakse JahiS § 9 kohaselt kasutusse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga. Jahipiirkonda, mis on küll keskkonnaministri poolt moodustatud, kuid mida pole kellelegi jahipiirkonna kasutusõiguse loaga jahinduslikuks kasutamiseks välja antud, nimetatakse väljaandmata jahipiirkonnaks. Kohtuväline menetleja selgitusi jahipidamise korrast Soomaa Rahvuspargis peab kohus asjakohasteks. Jahindusliku korralduse osas on Soomaa Rahvuspark jagatud kaheks – jahipiirkonnaga liidetud alaks ja jahipiirkonnaga liitmata alaks. JahiS § 34 lg 12 alusel keskkonnaministri 25. novembri 2005 määruse nr 72 „Jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite küttimise jahiloa hind ja aasta küttimismaht“ §-s 1 toodud loetelus on nimetatud ka Soomaa Rahvuspark. Määruse eesmärgiks on reguleerida jahipidamist kaitstaval maa-alal, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga. Määrus ei reguleeri jahipidamist jahipiirkonnaga liidetud kaitstaval maa-alal, kus jahipidamine toimub jahipiirkonna kasutusõiguse loa alusel (JahiS § 9 lg 1). Arkadi Toomele väljastatud lubade alusel ei olnud tal õigust jahti korraldada Soomaa Rahvuspargi piiresse kuuluval, kuid jahipiirkonnaga liidetud Tipu jahipiirkonna Poldi jahialal. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2003 määrusega nr 79 on kinnitatud Tipu jahipiirkond, mida kasutusõiguse loa alusel kasutab RMK. Arkadi Toomele Keskkonnateenistusest poolt väljastatud suuruluki küttimise load andsid õiguse jahipidamiseks Soomaa Rahvuspargi Tohvri-Sandra piirkonnas jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal. Kohus veendus kohtusitungil ka selles, et Soomaa Rahvuspargi maaala Tohvri-Sandra tuleneb kohanimedest Tohvi ja Sandra ning see maa-ala ei ole määratletav üksnes Tipu jahipiirkonnana Tohvri ja Sandra vahel, vaid ka muu maa-alana Soomaa Rahvuspargi piires, kus Arkadi Toom jahijuhatajana oli õigustatud jahti korraldama. Asjakohane on kohtuvälise menetleja osundamine sellele, et Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2005 määrusega nr 85 „Soomaa Rahvuspargi kaitse-eeskiri ja välispiiri kinnitamine“ laiendati Soomaa rahvuspargi piire. Sellest tulenevalt laienes rahvuspark paiguti ka juba väljaantud jahipiirkondadesse. Kuna peale Soomaa rahvuspargi piiride laiendamist ei muudetud mitte ühtegi Soomaa Rahvusparki ümbritseva jahipiirkonna piirikirjeldust, siis on osa 22. aprillil 2005 Soomaa Rahvuspargile juurdeliidetud maa-alasid jaotunud jahipiirkondade vahel. JahiS mõttes on nimetatud piirkonnad jahipiirkonnaga liidetud kaitstavaks maa-alaks.

8 Kohus on seisukohal, et Soomaa Rahvuspargi piiride muutmine ei toonud kaasa jahipiirkondade piiride ja suuruse muutumise. Jahipiirkondade piir on määratletud varasemalt kehtinud rahvuspargi piiride järgi, kuna jahipiirkondade piirikirjeldustes kasutati rahvuspargi piire. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Leemet Lõol väärteo toimepanemise kohta faktilisi asjaolusid kohtule esitada ei olnud. Leemet Lõo jahisektsiooni juhatuse liikmena andis kohtus hinnangulise arvamuse, mille kohaselt ei pea ta Tohvri-Sandra vahelist maa-ala Tipu jahipiirkonna hulka kuuluvaks. Tunnistaja hinnanguliste ütlustega ei loe kohus end siduvaks. Kohus leidis, et karistus väärteo eest on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning kohus ei tuvastanud ka asjaolusid, mille kohaselt väärteomenetlus kuuluks lõpetamisele VTMS §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Kohtuistungil kindlakstehtud asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et Arkadi Toome tegevus vastab JahiS §-s 574 ja §-s 582 ettenähtud väärteokoosseisudele. Kohus tuvastas Arkadi Toome õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud Arkadi Toome süüd välistavaid asjaolusid. Kohtuvälise menetleja otsus on õiguspärane ning puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks.

5. Karistuse mõistmise põhjendused

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. JahiS § 574 (Ühisjahi korraldamise nõuete rikkumine jahijuhataja poolt kohaselt) jahijuhataja poolt jahiloa õigeaegse avamata jätmise eest või uluki tabamise või haavamise kohta jahiloale märke õigeaegse tegemata jätmise või teadvalt vale märke tegemise eest, samuti JahiS § 45 lg-s 1 ja lg 3 p-des 1 ja 3–7 sätestatud kohustuste rikkumine on karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. JahiS § 582 (Jahipidamine suurulukile suurulukiküttimise loata) jahipidamise eest suurulukile suurulukiküttimise loata on karistatav rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Karistusseadustiku § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohtuväline menetleja on Arkadi Toome karistamisel lähtunud Arkadi Toome kui jahijuhataja vastutusest, mistõttu tema õigusvastane tegevus on käsitletav ühe tegevusena, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja sellekohane käsitlus on õigustatud. Kohtuvälise menetleja on Arkadi Toome õigusvastase tegevuse kvalifitseerinud JahiS § 582 ja § 574 järgi ning rahatrahviks on määr, mis ei ületa kumbagi väärteo sanktsiooni ülemmäära. Kohus tuvastas, et kohtuväline menetleja on Arkadi Toome karistamisel lähtunud KarS § 56 lg-st 1. Arkadi Toomele karistuse kohaldamisel on arvestatud karistust kergendava asjaoluga (kõrges eas isik) ning karistus vastab Arkadi Toome süü suurusele.

6. Menetluskulude arvestus

Vastavalt VTMS §-le 38 menetluskulude arvestamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. Menetluskuluna on asjas kaitsjatasu 4 720 krooni. Seoses, kaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kaitsjatasu jätta Arkadi toome kanda.

9

Toomas Lillsaar

Kohtunik