1-07-1954\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2007. a Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-1954 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi süüdistus KrK § 186; KarS § 345 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav N.B

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud ühel korral tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada N.B KrK § 186, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui N.B ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsus kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista N.B-lt 5440 (viis tuhat nelisada nelikümmend) krooni Eesti Vabariigi kasuks,

mis tuleb tasuda Sotsiaalkindlustusameti arveldusarvele nr 10002033069006 SEB Eesti Ühispangas.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista N.B-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 1000 (üks tuhat) krooni;

sundraha 4400 (neli tuhat nelisada) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1985.94 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend viis krooni 94 senti) krooni jätta riigi kanda.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu

Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

N.B süüdistatakse selles, et tema esitas 07.05.2002.a Sotsiaalkindlustusameti Tartu

Pensioniameti Tartu osakonnale valeandmeid sisaldava pensioni määramise avalduse

rehabiliteeritud isiku vanaduspensioni saamiseks koos ENSV Siseministeeriumi Informatsioonikeskuse teadvalt võltsitud õiendiga nr 18277 30.06.1989. a eesmärgiga omandada õigus saada soodustatud tingimustel vanaduspensioni kui rehabiliteeritud isik. Nimetatud õiendi kohaselt viibis N.B 25.03.1949-05.07.1954.a. asumisel Omski oblastis Kormilovski rajoonis.

Sellega pani N.B toime teadvalt võltsitud muu ametliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o. KrK § 186 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse N.B selles, et tema esitas 23.03.2004. a Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale valeandmeid sisaldava taotluse ENSV Siseministeeriumi

Informatsioonikeskuse teadvalt võltsitud õiendiga nr 18277 30.06.1989. a represseeritu

tunnistuse saamiseks, eesmärgiga omandada õigus tervishoiuteenuste, ravimite ja sõidukulu hüvitamise taotlemiseks kui represseeritud isik;

esitas 28.06.2006. a Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale

pensioni ümberarvestamiseks valeandmeid sisaldava avalduse koos võltsitud koopiaga Riigiarhiivi 23.05.2006. a arhiiviteatisest nr m174/RL, eesmärgiga omandada õigus saada suurendatud vanaduspensioni seoses täiendava tööstaažiga;

esitas 31.07.2006. a Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale

pensioni ümberarvestamiseks valeandmeid sisaldava avalduse koos võltsitud koopiaga

Riigiarhiivi 26.07.2006. a arhiiviteatisest nr 19-7-3.6/4157RL, eesmärgiga omandada

õigus saada rehabiliteeritud isikuna veelgi suuremat vanaduspensioni. Nimetatud

arhiiviteatise kohaselt viibis N.B koos ema Maimu N.B-ga aastatel 1949-1958.a. asumisel. Sellega pani N.Boime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o. KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse N.B selles, et tema

esitas 07.05.2002. a Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale

valeandmeid sisaldava pensioni määramise avalduse ja ENSV Siseministeeriumi

Informatsioonikeskuse 30.06.1989. a võltsitud õiendi, luues seeläbi pensioniameti

töötajatele teadvalt ebaõige ettekujutuse, et tal on õigus saada rehabiliteeritud isikuna

soodustatud tingimustel vanaduspensioni, mille tulemusel maksti N.B-le alates 07.05.2002. a kuni 30.06.2006. a õigustamatult välja represseeritud isiku vanaduspensioni kokku summas 43 654 krooni;

esitas 23.05.2002. a Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale

ebaõigeid andmeid sisaldava taotluse, millega lõi varalise kasu saamise eesmärgil

pensioniameti töötajatele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning mille järgselt väljastati talle represseeritu tunnistus, mille alusel esitas N.B antud taotlused sõidukulude, tervishoiuteenuste ja ravimite maksumuse hüvitamiseks kokku 5 440 krooni ulatuses, mille riik talle ka hüvitas;

esitas 28.06.2006. a Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale

ebaõigeid andmeid sisaldava avalduse, millega lõi varalise kasu saamise eesmärgil

pensioniameti töötajatele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ning mille

alusel suurendati seoses täiendava tööstaažiga tema vanaduspensioni. Selle tulemusel

maksti N.B-le alates 01.07.2006.a. kuni 30.09.2006.a. õigustamatult välja represseeritud isiku vanaduspensioni kokku summas 3301 krooni;

esitas 31.07.2006.a. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonnale

pensioni ümberarvestamiseks valeandmeid sisaldava avalduse, millega püüdis luua pensioniameti töötajatele varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt

ebaõige ettekujutuse eesmärgiga saada rehabiliteeritud isikuna veelgi suuremat vanaduspensioni. See kuritegu jäi aga lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel s.o. Pensioniameti Tartu osakonna töötajate sekkumise tõttu.

Sellega pani N.B toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, so KarS-i § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

KrK § 186 ning KarS §-de 345 lg 1 ja 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude

toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 63 lg 1 alusel kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui N.B ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab nõuetekohaselt

kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. N.B tuleb süüdi tunnistada KrK § 186, KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga on tekitatud kahju kokku 52 395 krooni, millest 46 955 krooni on alusetult makstud

vanaduspension, mida peetakse kinni N.B vanaduspensionist riikliku pensionikindlustuse

seaduse § 47 lg 1 p 2 alusel. Sotsiaalkindlustusamet on esitanud tsiviilhagi sõidukulude, tervishoiuteenuste ja ravimite maksumuse hüvitamiseks summas 5 440 krooni (tl 79). N.B on nõustunud tekitatud kahju suurusega, mistõttu tsiviilhagi kuulub rahuldamisele.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 5400 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 1189.44 krooni ja kohtumenetluses 796.50 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. N.B on 80% töövõimetu. Tema ainsaks sissetulekuks on pension 2200 krooni. Arvestades

eeltoodud asjaolu, käib kõigi menetluskulude hüvitamine süüdistatavale ilmselgelt üle jõu, mistõttu kohus jätab kaitsjatasu ja osa sundrahast riigi kanda. Põhjendatud on N.B-lt välja mõista osa sundrahast - 1000 krooni.

Ingeri Tamm Kohtunik