1-06-16078\5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri

1-06-16078

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2007 Haapsalu Kriminaalasja number 1-06-16078 Kohtukoosseis Istungisekretär

Prokurör

Kaitsja

Kohtunik Piia Jaaksoo Gerda Raidla Indrek Kalda

Aare Loops kaitsja advokaat Peep Rajavere Kriminaalasi

Taotlus Aare Loops süüdistusasi KrK § 155 lg 2 p 1 järgi ja Janika Murumets süüdistus KrK § 155 lg 2 p 1 järgi A.Loops kaitsja advokaat P.Rajavere taotlus kriminaalasja prokuratuurile tagastamiseks ja kriminaalmenetluse lõpetamiseks A.Loops suhtes aegumise tõttu

RESOLUTSIOON 1.Lõpetada kriminaalmenetlus Aare Loops (ik *, elukoht *, *, emakeel * keel, haridust *, *) süüdistuses KrK § 155 lg 2 p 1 järgi, kuna kuriteo aegumistähtaeg on möödunud.

2. Kriminaalmenetluse kulud, mis puudutavad Aare Loopsi, jätta riigi kanda.

3. Saata määruse koopia A.Loops`ile, kaitsjale advokaat P.Rajaverele ja prokurör I.Kaldale.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul arvates määrusest teada saamisest . Asjaolud

2 14.12.2006 saabus kohtusse süüdistusakt koos lisadega Aare Loops süüdistuses KrK § 155 lg 2 p 1 järgi ja Janika Murumets süüdistuses KrK § 155 lg 2 p 1 järgi. Vastavalt süüdistusaktile süüdistatakse A.Loopsi selles, et tema teostas grupis Janika Murumetsaga Lääne maakonnas Hanila vallas Kinksi külas ajavahemikul september kuni detsember 2001.a Aare Loopsile kuuluval Lipumäe kinnistul katastriüksuse nr 19501:002:0492 eraldisel nr 9, kus oli lubatud harvendusraie, palgatud raietöölisi Verner Kivilod ja Kalle Linderit, kes ei olnud teadlikud nende kuritegelikest eesmärkidest ja oma tegevuse ebaseaduslikkusest ning täitsid nende kui tööandjate korraldusi, kasutades, puidu müügist majandusliku tulu saamise eesmärgil ebaseadusliku lageraie, näidates ette raiekoha ning juhendades töid raie mahu ja koosseisu osas, mille tulemusena viidi raietööliste poolt 3 ha suurusel raiekohal metsa rinnaspindala 6,0 m²-ni/ha, s.o. alla keskkonnaministri 01.04.1999.a määrusega nr 39 Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärade kinnitamine kinnitatud alammäära, milleks männi enampuuliigi III boniteediklassiga 50 a vanuses metsas on 16,5 m²/ha, rikkudes sellega Metsaseaduse § 13 lg 4 sätteid, mille kohaselt nooremate kui sajaaastaste männipuupuistute lageraie on keelatud, samuti rikuti Metsaseaduse § 24 lg 2 p 3 sätteid, mille kohaselt metsaomanik on kohustatud majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ning on kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega, tekitades oma tahtliku tegevusega vastavalt Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 ning Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a määruse nr 186 “Metsaõigusnormide rikkumisega tekitatud kahjude arvestamise määrad” p-le 2 keskkonnale suure kahju kokku 315000 krooni. Sellise tegevusega pani Aare Loops grupi poolt teist isikut ära kasutades toime metsa ebaseadusliku raie, millega põhjustati suur kahju keskkonnale, s.o KrK § 155 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on kuriteona karistatav ka KarS § 356 lg 1 järgi.

Kaitsja taotlus 28.12.2006 saabus kohtusse A.Loops kaitsja advokaat P.Rajavere alljärgnev taotlus: 18.12.2006.a. toimetati kaitsjale kätte süüdistusakt kriminaalasjas Aare Loopsi kahtlustuses KrK § 155 lg.2 p.1 järgi. Kaitsja on seisukohal, et Aare Loopsile esitatud süüdistusakt ei vasta KrMS § 154 nõuetele, kuna süüdistus on ebakorrektne: süüdistuses ei ole kajastatud korrektselt kuriteo asjaolud. Ebaseadusliku metsaraide asjas on kvalifitseerivaks asjaoluks kuriteoga tekitatud kahju suurus. Isikule saab ebaseadusliku metsaraide inkrimineerida, kui raidega on tekitatud oluline kahju. Aare Loopsile on inkrimineeritud kuritegu KrK § 155 lg.2 p.1 järgi – see on suure kahju põhjustamine. Kaitsja on seisukohas, et asjas ei ole tekitatud kahju tuvastatud nõutavas korras. Nimelt on Aare Loopsile süüks arvatud ebaseadusliku metsaraidega looduskeskkonnale tekitatud kahju tuvastatud kohtueelses menetluses metsa rinnaspindalast tulenevate keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrade järgi. Kaitsja on seisukohal, et väidetava ebaseadusliku metsaraidega looduskeskkonnale tekitatud kahju tuleb eelkõige tuvastada alternatiivsel meetodil. Metsaseaduse § 56 lg.2 kohaselt määratakse Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vastavalt 08.06.1999.a. VV määrusega nr.186 kehtestatud Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrade punktile 2 arvestatakse kahju, kui raiet on teostatud keelatud viisil, lisaks olevates 1 ja 2 määrade alusel. Senine kahju on määratud kahju tabeli 2 alusel rinnaspindala järgi. Kaitsja on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb kahju määrata tabelis 1 sätestatud viisil ehk ebaseaduslikult raiutud puude liigi, arvu ja kännu läbimõõdu järgi. Nimelt nagu nähtub tabelite pealkirjadest, mis selgitavad tabeli kohaldamise aluseid, et Tabel 1 on kehtestatud “Metsa raiumise korral raieõiguseta, või kohas, kus raie tegemise õigust ei ole, või metsaseadusega keelatud viisil, samuti puude või põõsaste hävi-tamise või kahjustamise korral rakendatavad kändude läbimõõdust tulenevad keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad”. Aare Loopsile ongi süüks arvatud raie keelatud viisil: et Aare Loops on teinud endale kuuluva Lipumäe kinnistu eraldusel nr.9 lubatud harvendusraide asemel lageraide. Kaitsja on seisukohal, et tabel 2 nimetatud

3 “Ebaseaduslike hooldusvõi valikraiete korral rakendatavad metsa rinnaspindalast tulenevad keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad” A.Loopsile süüks arvatavale raidele ei kohaldu, kuna sisult oli tegu ebaseadusliku lageraidega, mitte ebaseadusliku hooldus-raidega. Kui tabeleid kohaldada samaaegselt, siis tuleb kahju arvestada mõlemi järgi ja kohaldada süüdlase suhtes kergemat. Kaitsja esitas Aare Loopsi kaitsjana prokurörile 04.12.2006.a. vastava taotluse kohtueelse menetluse täiendamiseks, kuid prokurör koostas süüdistusakti ja saatis asja kohtusse ning alles peale seda vastas taotlusele (mistõttu ei saanud seda vaidlustada KrMS § 228 korras) , et kahju saab kändude järgi tuvastada ka peale asja kohtusse saatmist, peale mida tema esitaks täiendava uurimistoimingu tulemused kohtule. Kaitsja leiab, et prokuröri viidatud seisukohaga ei saa nõustuda. Nimelt esiteks ei saa prokuratuur, politsei ega keskkonnainspektsioon menetleda kriminaalasja, mis on samal ajal kohtu menetluses. Teiseks ei saa kriminaalasja menetleda ja kahju tuvastada isik või asutus, kes on asjas kannatanu esindajaks – nimelt on kannatanuks kriminaalasjas Eesti Vabariik Läänemaa keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna kaudu, esindaja süüdistusakti kohaselt Valeri Štšerbatõh (KrMS § 59 lg.1 – 49 lg.1 p.3). Samuti ei ole põhjendatud isiku kohtu alla andmine teadvalt ebaõige süüdistuse järgi. Ülaltoodud asjaoludel on prokurör süüdistusakti rutaka esitamisega tekitanud olukorra, kus tunnustab teatud uurimistoimingu vajadust, sest toiming tõepoolest vajalik süüdistuse kvalifitseeriva asjaolu: suure kahju kontrolliks, kuid samas saadab asja kohtusse ja kohtumenetluses vastavat asjaolu tuvastada ei saa. Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et süüdistuse aluseks olev asjaolu: kuriteoga tekitatud kahju, ei ole tuvastatud seaduses: Metsaseaduse § 56 lg.2 ettenähtud korras: 08.06.1999.a. VV määrusega nr.186 kehtestatud “Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrade” alusel ning juhindudes KrMS § 258 lg.1 p.2 palus kaitsja tagastada süüdistusakt prokuratuurile korrektse ja KrMS § 154 nõuetele vastava süüdistus-akti koostamiseks.

Kaitsja taotluse alusel määras kohus korraldada kriminaalasjas 31.01.2007 eelistung.

Kohtu eelistungil esitas A.Loops kaitsja P.Rajaver taotluse kriminaalasja lõpetamiseks KrMS § 262 p 3 alusel KarS § 199 lg 1 p 2 järgi. A. Loopsi süüdistatakse KrK § 155 lg 2 järgi detsembris 2001 toimepandud ebaseaduslikus metsaraides. KrK § 155 lg 2 – karistus kuni 3 a vabadusekaotust, sama karistus ka KarS § 356 lg 1 järgi. KrK § 7 – 2 lg 3 – II astme kuritegu, kuivõrd karistus ei ületa vangistust üle 8 aastat, sama ka Kars § 4 lg 3 järgi. KrK § 6- KarS § 5 sätestab sama põhimõtte, karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. KrK § 53 sätestas kuriteo aegumise, mille lg 1 p 3 kohaselt aegus II astme kuritegu 5 aasta jooksul, kui isik ei olnud vastutusele võetud. Kohus praktikas sisustas vastutusele võtmise- 3-1-1-32-96- Riigikohtu lahendis. KrK järgne aegumine katkes üksnes uue kuriteo toimepanemisel. Kuivõrd A. Loopsi ei antud detsembris 2006 kohtu alla, A. Loops ei pannud toime uut kuritegu, siis on A. Loopsi kuritegu KrK järgi aegunud. KarS § 81 näeb ette II astme kuriteole 5 aastase aegumise, lg 5 näeb ette aegumise katkemise. Sellest olenevalt KarS järgi A. Loopsi kuritegu veel aegunud ei ole. Kohaldamise kuulub KrK- aegumine on materiaalõiguslik instituut, vastavalt KrK § 6 lg 1 tuleb kohaldada teo toimepanemise ajal kehtivat seadust. Oluline on ka see, et KrK on süüalusele soodsam. KarS § 81 lg 5 sätestab täiendavad katkemise alused, seega oleks KarS kohaldamine vastuolus KarS § 5 lg 3 sätestatud põhimõttega. Tegemist on kahe otsaga asja. Mõnedel asjaoludel on soodsam kohaldada KrK, mõnel puhul KarS-i kohaldamine. Riigikohtu määrus- 22.11.2002- 3- 1-1-114-02. Aegumist on puudutatud alates punktist 6.3. Vahemärkussee määrus on tehtud asjas, kus süüaluse suhtes oli kasulikum kohaldada KarS aegumist. Vaidlus käis selle üle, et kohaldada 15 aastast aegumist KrK või KarS järgi, mille maksimaalne aegumine 10 aastat. Lahendit lugedes

4 peab arvestama, et siis ei olnud jõustunud menetluse lõpetamine KrMS järgi. 10 aastat on punkt, mis teeb KarS kohtualuse osas leebemaks. Kriminaalasi tuleb lõpetada KrMS § 262; § 199 lg 2 alustel. KrMS § 200 näeb ette automaatse lõpetamise. Asi tuleb lõpetada täielikult vastavalt praegu kehtivale seadusele. Kohus saab ise lõpetada, ilma prokuratuuri saatmata.

Prokurör leidis, et kaitsja taotlus prokuratuurile süüdistusakti tagastamiseks on alusetu, kuna süüdistus vastab KrMS § 154 nõuetele, midagi sealt puudu ei ole, mida seadus nõuab. Kohus ei saa eelistungil lahendada küsimust, kas kahju on õieti arvutatud – see on õiguslik vaidlus, mida saab lahendada kohtuistungil. Prokurör leidis, et kaitsja P.Rajavere taotlus kuriteo aegumise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Prokurör leidis, et kuna kohus ei süüdistatavaid seni kohtu alla andnud ning kuritegu pandi toime 2001.a detsembris, tuleb kohtul lahendada küsimus kuritegude aegumisest. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 53 lg 1 p 2 kohaselt ei või võtta isikut kriminaalvastutusele, kui tema kuriteo toimepanemisest on möödunud viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Sama sätestab ka KarS § 81 lg 1 p 2. Riigikohtu seisukoha järgi kuritegu ei aegu, kui isik oli enne aegumistähtaja möödumist kohtu alal antud. Lähtudes eeltoodust tuleb Aare Loops suhtes menetlus lõpetada KrMS § 258 lg 1 p 3, § 199 lg 1 p 3 alusel.

Kohtu seisukoht Nii A.Loops kaitsja kui prokurör taotlesid kohtu eelistungil A.Loops suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist kuriteo aegumise tõttu. KrMS § 199 lg 1 p 2 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. Kohus leiab, et kaitsja ja prokuröri taotlused kriminaalmenetluse lõpetamiseks A.Loops suhtes kuriteo aegumise tõttu on põhjendatud taotluses esitatud asjaoludel. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb tõepoolest kohaldada KrK-s sätestatud aegumist reguleerivaid norme, sest see seadus on A.Loops jaoks soodsam. A.Loops`ile on süüks arvatud II astme kuriteo toimepanemine ja KrK § 53 lg 1 p 2 kohaselt isikut ei võeta kriminaalvastutusele, kui tema poolt kuriteo toimepanemisest on möödunud viis aastat. Lõige 2 sätestab aegumise katkemise – kui isik paneb toime uue kuriteo enne aegumistähtaja möödumist. A.Loops kohta kohtule aegumise katkemist tingivaid asjaolusid esitatud ei ole. Lõige 3 sätestab aegumise peatumise korra – kui isik ennast uurimise või kohtu eest varjab. Ka selliseid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KrMS § 262 p 3 kohaselt võib kohtunik eelistungil teha määruse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 199 lg 1 p 2-5 loetletud juhtudel. Lähtudes eeltoodud asjaoludest tuleb kriminaalmenetlus A.Loops suhtes lõpetada, kuna kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. Kuna kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele, siis puudub vajadus võtta seisukoht kaitsja taotluse osas, kus taotleti süüdistusakti tagastamist prokuratuurile. KrMK § 183 kohaselt tuleb kriminaalmenetluse kulud, mis puudutavad selles menetluses A.Loops`i jätta riigi kanda.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige

5