1-05-508\27 · 1-05-508\27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 1-05-508

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellant Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

22. jaanuar 2007.a.,Tallinn Jüri Paap, Malle Preimer, Ene Randmäe Tatjana Derkatš

Pärnu Maakohtu 05.10.2006.a. kohtuotsus Juri Šabalin süüdistuses kaitsja adv. Aurelia Koitver Indrek Kalda adv. Aurelia Koitver

Pärnu Maakohtu 05.10.2006.a. kohtuotsus tühistada Juri Šabalini süüditunnistamises ja karistamises KarS

§ 200 lg 2 p 4, 7, 8, M.B süüditunnistamises ja karistamises KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi, samuti mõlemale KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2

alusel liitkaristuste mõistmises. Selles osas saata

kriminaalasi Pärnu Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Maakohtu sama kohtuotsus ülejäänud osas jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2 EDASIKAEBUS

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Varem varavastaseid kuritegusid korduvalt (sealhulgas väljapressimisi) toime pannud

, sünd.08.04.1985.a., Eesti kodanik, varem karistatud Juri ŠABALIN kriminaalkorras viis korda, vahi all,

tunnistati apelleeritud kohtuotsusega süüdi korduvates üksikult ja grupina

korteritesse ja kauplustesse sissetungimisega ja ilma selleta toime pandud vargustes KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistati 2 aastase vangistusega, samuti grupilises ja vägivallaga toime pandud avaliku korra raskes rikkumises KarS § 263 p 1, 4 järgi ning karistati 2 aastase vangistusega, samuti grupilises ja korterisse sissetungimisega toime pandud röövimises KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning karistati 5 aastase vangistusega. Nende tegude eest mõisteti KarS § 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra. Liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti vangistus tähtajaga 8 aastat ja 9

kuud. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel M.B ja B.M

. Apellatsiooni esitasid veel J.Šabalin ise ja M.B, need

apellatsioonid jäeti ringkonnakohtu määruse kohaselt läbi vaatamata. B.M-i osas apellatsiooni ei esitatud.

J.Šabalini süüditunnistamist kuue varguse toimepanemises ajavahemikus 27.11.2004.a. kuni 10.03.2005.a. pole vaidlustatud, mistõttu nende kuritegudega

seonduv (tõendatus ja kvalifitseerimine) pole käesoleva apellatsioonmenetluse uurimisobjekt.

KarS § 263 p 1, 4 järgi tunnistati J.Šabalin koos M.B-ga süüdi

02.03.2005.a. hilisõhtul ukse lõhkumise teel sissetungimises T. V tuppa

sotsiaalkorteris Lääne maakonnas x vallas x, seal põrandal magavale K. K

korduvalt jalgadega pea piirkonda ja voodis lamavale T. V jalaga näkku

3 löömises, millega tekitati kannatanutele tervisekahjustused ja põhjustati varaline kahju, samuti rikuti kõrvaltoas elava M. M rahu.

KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi tunnistati J.Šabalin koos M.B-ga süüdi 03.03.2005.a. öösel Lääne maakonnas x vallas x korteris M. M raha nõudmises,

keeldumise peale ähvardamises ta maha lüüa, teda korra jalaga rindkere

piirkonda löömises, talle leivanoa kõrile asetamises ning sellist vägivalda

kasutades kannatanult DVD mängija ja DVD plaadi koguväärtusega 1090 krooni äravõtmises.

Apellatsioon ja taotluse sisu

Apellant taotleb tühistada maakohtu otsus J.Šabalini suhtes KarS § 263 p 1, 4 ja

§ 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, sest need süüdistused pole leidnud tõendamist ja

kohtuotsuses sisalduvad kohtu järeldused on vastuolus faktiliste asjaoludega.

Uue otsusega palub kaebaja süüdistuse KarS § 263 p 1, 4 järgsed teod kvalifitseerida KarS § 121 järgi ning kergendada karistust, süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 4 järgi aga mõista kaitsealune õigeks. Teisi taotlusi peale kohtuotsuse tühistamise pole süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi esitatud.

Taotlust põhjendatakse järgnevaga.

J.Šabalini süüditunnistamine avaliku korra raskes vägivallaga rikkumises koos

M.B-ga 02.03.2005.a. hilisõhtul Lääne maakonnas x vallas x pole

põhjendatud. Kannatanud K. K ja T. V olid sündmuskohas- x asuvas sotsiaalkorteris- tarvitanud mitme tunni jooksul õlut ja viina. Tüli meeste vahel

tekkis alkoholi ostmiseks saadud raha pärast ja T.V poolt samas korteris viibinud K. B väidetud ahistamise pärast. Tüli ei väljunud korterist väljapoole, avalikku korda ei rikutud. Löömine leidis aset küll ühes konkreetses toas, milles asunud voodi päevatekil ja seinatapeedil leiti verekahtlaseid pritsmeid, kuid see

tuba on üks kolmetoalisest korterist ja sama korteri naabertoas asuva ja

sündmustesse mittepuutuva isiku rahu häirimist ei saa vaadelda avaliku korra

rikkumisena KarS § 263 tähenduses. Mingeid lõhkumisele või murdmisele viitavaid jälgi ei leitud.

J.Šabalini süüditunnistamises röövimises leiab apellant, et kannatanu M.M

ütlused raha küsimise ja noa kasutamise kohta pole millegagi tõendatud, kannatanul mingeid löömisele viitavaid jälgi ei leitud, DVD mängija pakkis aga

kannatanu ise karpi. Nädal hiljem istusid J.Šabalin, M.B ja kannatanu

M.M ühises lauas ja pruukisid varastatud kraami, mis kinnitab, et süüdistuses

nimetatud ajal ei tundnud kannatanu süüdistatavate ees mingit hirmu ja röövimine oli mõeldud õigustuseks kergelt lubatud DVD mängija pärast.

4

Veel leiab kaitsja, et kuritegude eest J.Šabalinile mõistetud karistus on liiga

karm ja ei ole vastavuses tegude raskusega, ta pole käesoleva kriminaalasja

raames tekitanud ühtki rasket kehavigastust, tulenevalt tal kindlakstehtud isiksushäirest on ta ilmselgelt andnud ennastrõõnavaid ütlusi.

Ringkonnakohtu seisukoht

I. KarS § 263 käsitleb kuritegudena selliseid avaliku korra vastaseid

süütegusid, mis oma olemuselt on rasked st. kui sellised teod on toime pandud

vägivallaga (p 1), vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule (p 2),

relva, relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkematerjaliga

ähvardades (p 3) või grupi poolt (p 4). Selliste tunnuste puudumisega toime

pandud avaliku korra rikkumised ei ole rasked ja nad pole vaadeldavad kuritegudena.

Käesolevas asjas on J.Šabalin võetud vastutusele avaliku korra rikkumises, mis

pandi toime vägivallaga ja grupi poolt. Süüdistuse kohaselt heideti talle ette teiste isikute rahu ja avaliku korra rasket rikkumist. Maakohtu otsuse kohaselt avaliku korra raske rikkumine tema poolt väljendus nimetatud ajal ja kohas T.V elutoa ukse lahtilöömises ning seal magavate kannatanute ilma mingi põhjuseta

peksmises, kusjuures peksmine oli kannatanutele ootamatu ja neil ei olnud võimalust vastu hakata. Samuti rikuti selliselt kõrvaltoas elava ja sündmustesse mittepuutuva M. M rahu.

Ringkonnakohus peab vajalikuks osutada tähelepanu kohtupraktikale, mille kohaselt ei pea avaliku korra rikkumine tingimata olema toime pandud avalikus

kohas. Näiteks on loetud avalikuks kohaks takso, vangla, isiku töökoht,

vaatamata sellele, et õigusrikkumise ajal kolmandaid isikuid seal ei viibinud (RKKK 3-1-1-28-02, 3-1-1-17-99, 3-1-1-134-96). Ka võib avalikuks kohaks osutuda isiku elukoht, kui seal alguse saanud tüli kasvab üle avaliku korra rikkumiseks kohalolevate majaelanike rahu häirimise teel (RKKK 3-1-1-89-96).

Kõnesolevas kuriteos on olulisimaks vaidlusküsimuseks süüdistuse väide, et

kindlakstehtud käitumisega rikuti avalikku korda. Maakohus leidis, et

süüdistatavad näitasid oma käitumisega lugupidamatust ühiskonnas kehtivate

ühiselureeglite ning teiste ühiskonnaliikmete õiguste ja turvatunde suhtes;

kogutud tõendid ei kinnita süüdistatavate versiooni, et tüli tekkis isiklikult

pinnalt, sellele viitavad ütlused on antud eesmärgiga pääseda vastutusest ja õigustada toimepandud tegu. Kõnesolevas kuriteos ülekuulatud isikud on andnud omavahel vastuolus olevaid ütlusi. Ka on ühed ja samad isikud oma ütlusi muutnud. Maakohus on seadust

5

järgides näidanud, milliseid neist ja miks ta usaldusväärseiks ei pea. Ringkonnakohtu arvates on isikute poolt antud vastuoluliste ütluste hindamisel maakohus õigesti lähtunud vaieldamatult kindlakstehtust: J.Šabalin ja M.B

viibisid sündmuskohal, kannatanutel K.K ja T.V tehti kindlaks vägivalla

kasutamisele viitavad kehavigastused, sündmuskoha toauksel olid

murdmisjäljed, toas oli voodikattel ja seinatapeedil verekahtlased jäljed.

Peksmist sündmuskohal kinnitasid kohtus mõlemad selles teos süüdistatavad isikud, samuti kannatanud. Süüdistatavate ja kannatanu T.V muutlikest ütlustest

on kohtuotsuse tegemisel aluseks võetud need ütlused, mis haakuvad nii

nimetatud vaieldamatult kindlakstehtud asjaoludega kui ka omavahel ja teiste asjas olevate tõenditega.

Käesolevas asja uurimise käigus antud ütlustest ei nähtu, et süüdistatavate poolt oli avalik kord raskelt rikutud kuni selle ajani, mil kannatanud K.K ja T.V olid lahkunud T.V ainukasutuses olnud tuppa, sulgenud toa ukse ja heitnud magama.

Kuni selle ajani võimalikult aset leidnud tülitsemistes- tulenevalt viina

ostmiseks saadud raha päritolust, kellegi ahistamisest või mingist muust isiklikust motiivist- süüdistust pole esitatud. Avaliku korra rikkumine süüdistuse ja kohtuotsuse kohaselt algas sissetungimisega sündmuskohaks olevasse tuppa.

Võimalikud varasemad arveteõiendamised, millele arutuseloleva kriminaalasja raamidest väljuvalt rõhutab apellant, olid selleks hetkeks vaibunud.

Ehkki enne kuriteo toimepanemise algust võis seltskond istuda mingis teises

toas, pandi arutuselolev kuritegu toime T.V ainukasutusse antud toas. Kolmetoaline korter, mille osaks see elutuba on, on vaadeldav tervikuna üksnes aadressi tähenduses. Tegelikult oli iga sellel aadressil elanud isiku ainukasutuses

nimelt tema tuba. Materjalidest nähtuvalt oli sündmuskohaks olev elutuba omaette lukustatav. Ka kannatanu M.M viibis tema ainukasutuseks antud toas.

Käesoleva kriminaalasja raamistikus sissetungimine elutuppa ja seal maganud K.K ja T.V põhjuseta peksmine, samuti sellega kõrvaltoas viibinud M.M rahu rikkumine kujutavad endast vaieldamatult rahu ja avaliku korra rikkumist. Selle

muudavad raskeks rikkumiseks KarS § 263 tähenduses asjaolud, et see pandi toime vägivallaga ja kahe isiku poolt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

teinud kindlakstehtud faktiliste asjaoludega kooskõlas olevad järeldused ja kuritegu on õigesti kvalifitseeritud.

Selle kuriteo eest mõistetud karistused on proportsioonis toimepandu laadi ja

raskusega ning vastavad süüdlaste isikuandmetele. Apellatsioonis nimetatud asjaolu, et karistuse raskust peaks muuhulgas mõjutama kannatanutele tekitatud

kehavigastuste raskusaste (käesolevas asjas pole kannatanutel kindlaks tehtud

raskeid kehavigastusi), pole asjakohane, sest rahu või avalikku korda on võimalik raskelt rikkuda isegi mingit kehavigastust tekitamata.

6

Nimetatud asjaoludel tuleb kohtuotsus süüdistuse KarS § 263 p 1, 4 puudutavas osas jätta KrMS § 337 lg 1 p 1 järgi muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

II. Ringkonnakohus leiab, et süüdistuse- KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 tunnustel teo- lahendamisel rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

Nimelt anti J.Šabalin ja M.B kohtu alla ja nad mõisteti süüdi röövimises

raskendavatel asjaoludel, kuid kohtuotsuse motiveerivas osas hindab kohus

süüdlaste käitumise selles kuriteos väljapressimisena raskendavatel asjaoludel,

mis on aga KarS § 214 koosseisuks. Seega selles osas kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt

ebaõige järeldus, kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel vastuolus

ehk kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele (KrMS § 339 lg 1 p 8). See toob aga KrMS § 341 lg 1 kohaselt kaasa selles osas kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise esimese astme

kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Sellisele seisukohale

analoogilises olukorras on asunud ka Riigikohus, näiteks RKKK 3-1-1-55-06, viimati RKKK 3-1-1-106-06.

Tulenevalt nimetatust tuleb kohtuotsus KrMS § 338 p 3, § 339 lg 1 p 8 ja § 341 lg 1 alusel süüdistuse § 200 lg 2 p 4, 7, 8 puudutavas osas, samuti KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel karistuste liitmises tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule

uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus. Uuel arutamisel tuleb uurida süüdistuse seda osa puudutavaid tõendeid ja seaduslikult teha neist järeldused, süüditunnistamise korral mõista seaduslikud (liit)karistused.

Ringkonnakohtul ei ole võimalik hinnata maakohtu otsuses selles süüdistuses kajastatud tõendeid.

III. Süüdistataval on kohtuistungil teiste õiguste kõrval õigus anda süüdistuse kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest (KrMS § 279 lg 3, § 35 lg 2, § 34 lg

1 p 1). Nähtuvalt kohtuistungite protokollidest rikkus J.Šabalin korduvalt

kohtuistungi korda, mistõttu kohus eemaldas ta saalist alul ajutiselt (määrus

toimiku VI köide, lk. 167) ja hiljem kogu istungi ajaks (määrus toimiku VI köide. lk. 229-230). Selline kohtupidamine oli kooskõlas KrMS §-ga 269 lg 2 p

1, ta ise jättis kasutamata õiguse süüdistuse kohta ütlusi anda, teisisõnu: ta

kasutas õigust ütlusi mitte anda. Süüdistatavatele saadeti kohtuistungite protokollid (toimiku VII köide lk. 17, 18).

Ringkonnakohus osutab maakohtu tähelepanu seadusega kooskõlas mitteoleva

ja mitmeti tõlgendamist võimaldava termini „kohus jätab kõrvale ütlused“

(erinevates pööretes) korduvale kasutamisele apelleeritud kohtuotsuses.

7

Õigusemõistmine ei tohi jätta ühtki asjas seaduslikul teel kogutud tõendit kõrvale.

Põhimõttelist tähtsust omab veel probleem apellandi arusaamast, et kannatanu ütlused kui tõend pole millegagi tõendatud. Kriminaalasjas olemasolev tõend ei kuulu millegi teise tõendiga tõendamisele.

Mõlemas nimetatud küsimuses on õigusemõistmine pädev ja KrMS § 312 p 2

kohaselt kohustatud hindama tõendite usaldusväärsust ja põhjendama, miks ta neid usaldusväärseks ei pea.

Jüri Paap Malle Preimer Ene Randmäe