4-06-5460\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

22.01.2007.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Kairit Mikkini, tõlgi: K – J Vaabi juuresolekul vaatas avalikul kohtuistungil läbi Jüri MENSON-i kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse komissari R. T-i 20.11.2006.a. otsuse väärteo asjas nr. 2314,06,023435 osalise tühistamise nõudes – kus Jüri Menson palus jätta alles üksnes põhikaristuse kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata

Protsessiosalistena võtsid asja arutamisest osa kaebaja Jüri Menson ning Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna esindaja komissar Aivar HIRS.

Asja arutamisel tegi kohus kindlaks:

18.10.2006.a. on Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna konstaabel T. P poolt Jüri Mensonile koostatud väärteoprotokoll nr. AB 811924, mille kohaselt Jüri Menson juhtis 17.10.2006.a. kella 19.52 ajal Kesklinna linnaosas, Tallinna linnas, Lubja tn. 6, Lubja ja Vilmsi tn. ristmiku juures, suunaga Lasnamäele mootorsõidukit Audi A 6 olles alkoholijoobes, tõusuga teel kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastu liikunud Fordiga. Juhtis mootorsõidukit, millel oli läbimata korraline tehnoülevaatus ning kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevaba periood. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju I. T. OÜ-le. Oma tegevusega rikkus Jüri Menson Liikluseeskirja §-vide 3, 76 p.1, 219, 70 p.2 nõudeid ning pani toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse §-vide 74 – 19 lg.1, 74-17 lg.1 ja 74-7 ning Liikluskindlustusseaduse § 66-1 p.2 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse komissari R. T-i 20.11.2006.a. otsusega väärteo asjas nr. 2314,06,023435 tehti kindlaks, et Jüri Menson juhtis 17.10.2006.a. kella 19.52 ajal Kesklinna linnaosas, Tallinna linnas, Lubja tn. 6, Lubja ja Vilmsi tn. ristmiku juures, suunaga Lasnamäele mootorsõidukit Audi A 6 olles alkoholijoobes, tõusuga teel kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastu liikunud Fordiga. Juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud läbinud korralist tehnoülevaatust ning kohustusliku liikluskindlustuse lepingu maksevaba perioodil. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju I. T. OÜ-le. Oma tegevusega rikkus Jüri Menson Liikluseeskirja §-vide 76 p.1, 3, 219, 70 p.2 nõudeid ning pani toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad Liiklusseaduse §-vide 74 – 19 lg.1, 74-17 lg.1 ja 74-7 ning Liikluskindlustusseaduse § 66-1 p.2 järgi. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteomenetluse käigus kogutud materjalidega. Menetlusaluse isiku taotlust, juhtimisõigust lisakaristusena mitte ära võtta kohtuväline menetleja ei saa arvestada. Taotluse mittearvestamise põhjendus: olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja sellises seisundis liiklusõnnetuse põhjustamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune Väärteoasi nr.4-06-5460

2 isik juhtides sõidukit alkoholijoobes seadis ohtu nii enese kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik on eelnevalt toime pannud liikluseeskirja rikkumisi ja tema suhtes on rakendatud mõjutusvahendina rahatrahvi. Määratud karistused ei ole oma mõju isiku käitumisele avaldanud. Samuti ei ole tõsiselt võetavaks põhjenduseks menetlusaluse isiku poolt esitatud väide peretülist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kiireks koju jõudmiseks oli antud situatsioonis menetlusalusel isikul kasutada mitmeid teisi võimalusi (ühistransport, takso). Selliste võimaluste kasutamine oleks antud situatsioonis teistele liiklejatele kindlasti palju ohutum olnud. Peale liiklusõnnetuse toimumist menetlusalusel isikul tuvastatud joove (3,5 promilli) on võrdeline raske joobega ning sellises seisundis sõiduki juhtimine on võrreldav kuriteoga. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et peale sõiduki juhtimiselt kõrvaldamist toimetati menetlusalune isik politseiosakonda kainenema. Seetõttu asub kohtuväline menetleja seisukohale, et isikult tuleb lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus 6 kuuks. ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Ning määras Jüri Mensonile Liiklusseaduse §-i 74-19 lg.1 alusel karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 9000.-EEK-i ning LS § 74 – 19 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Samuti määras Jüri Mensonile Liiklusseaduse §-i 74-17 lg.1 alusel karistuseks rahatrahvi 70 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 4200.-EEK-i ning LS § 74 – 17 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

Jüri Menson esitas Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palus Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.2 alusel tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse komissari R. T-i 20.11.2006.a. otsuse väärteo asjas nr. 2314,06,023435 – paludes jätta alles üksnes põhikaristuse kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Põhistades oma kaebust sellega, et ta töötab eraettevõtjana ja juhatab autoremondifirmat OÜ J. T. Töötajate ja töökoja varustamiseks vajaminevate töövahendite ja varuosadega on vajalik pidev operatiivne liiklemine Tallinnas, kuna erinevad pakkujad asuvad erinevates kohtades. Peale tema on firma ülejäänud töötajad remondilukksepad, kes ei oma sõiduki juhtimise õigust. Ta on ainus liiklev töötaja ning juhtimise õiguse kaotamine tähendab töökoja tegevuse seiskumist. Palub kohtul sellega arvestada. Vabandab väga toimepandud teo eest. Kahetseb juhtunut puhtsüdamlikult ja palub talle määratud karistust kergendada. Tema abikaasal puudub iseseisev sissetulek ja viimane elab tema teenistuse pealt. Võimatusega varustada oma töökoda, on ta sunnitud palkama varustaja, mis seab raskesse olukorda tema majandustegevuse. Majandustegevuse hetkeseis on nii kui nii kriitiline, kuna tellimusi on vähe ja ta tuleb vaevalt toime. Märgib, et ta on astunud samme tema poolt põhjustatud kahju hüvitamiseks. Võttis kohustuse hüvitada tekitatud kahju isiklikult. Ta on kannatanu autot remontivale töökojale väljastanud vastava garantiikirja. Palub tühistada juhtimisõiguse äravõtmine või vähendada määratud tähtaega. On näinud, et tavapärane juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg joobes juhtimise puhul on 3 kuud. Talle määratud 6 kuud on liialt range võrreldes tavaliselt määratavate karistustega.

Kohtuistungi käigus kaebaja Jüri Menson jäi oma kaebuse juurde ning palus tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse komissari Riho TÄNAK-i 20.11.2006.a. otsuse väärteo asjas nr. 2314,06,023435 – paludes jätta alles üksnes põhikaristuse kuid jätta lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Sel päeval jõi ta Tartu mnt. baaris viskit, kui palju ta viskit ära jõi, seda ei oska ta öelda, kuid arvab, et umbes pool liitrit.

Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna esindaja komissar Aivar Hirs leiab, et Jüri Mensoni taotlus jätta alles üksnes põhikaristus kuid jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata ei kuulu rahuldamisele, sest Jüri Mensonile Liiklusseaduse §-i 74- 19 lg.1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 9000.- EEK-i ning LS § 74 – 19 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks on

3 õiglased karistused ning puudub alus jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Jüri Menson on toime pannud raske liiklusalase rikkumise ning viimasele määratud karistus ei saagi olla soodne. Jüri Menson asudes mootorsõidukit juhtima oli teadlik, et ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust. Jüri Menson juhtides sõidukit raskes alkoholijoobes (joove 3,5 promilli) seadis ohtu nii enese kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Ka ei ole Jüri Mensonile Liiklusseaduse §-i 74-19 lg.1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 9000.-EEK-i ning LS § 74 – 19 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks maksimaalsed karistused, vaid selle väärteo toimepanemise eest saab karistada rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses või ka arestiga 30 päeva ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks.

Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ning uurinud kirjalikke materjale

L e i d i s:

Et Jüri Mensoni taotlus jätta alles üksnes põhikaristus kuid jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata ei kuulu rahuldamisele, sest Jüri Mensonile Liiklusseaduse §-i 74- 19 lg.1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 9000.- EEK-i ning LS § 74 – 19 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks; ning Jüri Mensonile Liiklusseaduse §-i 74-17 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 4200.-EEK-i ning LS § 74 – 17 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks õiglased karistused ning puudub alus jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Lähtuvalt väärteoasja materjalidest, juhtis Jüri Menson mootorsõidukit olles raskes alkoholijoobes (3,5 promilli). Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Jüri Menson on toime pannud raske liiklusalase rikkumise ning viimasele määratud karistus ei saagi olla soodne. Jüri Menson asudes mootorsõidukit juhtima oli teadlik, et ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega pidi Jüri Menson tegema kõik endast sõltuva, järgides Liikluseeskirja nõudeid, et säilitada mootorsõiduki juhtimisõigus. Jüri Menson pidi teadma, et mootorsõidukit alkoholijoobes juhtides, võib ta panna nii oma perekonna kui ka firma majanduslikult raskesse olukorda, kuid suhtudes sellesse ükskõikselt, ikkagi läks alkoholijoobes olles mootorsõiduki rooli. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Ka ei ole Jüri Mensonile Liiklusseaduse §-i 74-19 lg.1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 9000.-EEK-i ning LS § 74 – 19 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks maksimaalsed karistused, vaid selle väärteo toimepanemise eest saab karistada rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses või ka arestiga 30 päeva ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks. Ka ei ole Jüri Mensonile Liiklusseaduse §-i 74-17 lg.1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 70 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 4200.-EEK-i ning LS § 74 – 17 lg.2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks maksimaalsed karistused, vaid selle väärteo toimepanemise eest saab karistada rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses või ka arestiga 30 päeva ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

Eelneva alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p.1 ja 133 - 135 kohus

O t s u s t a s:

4 Jätta Jüri Mensoni kaebus rahuldamata ning Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse komissari Riho TÄNAK-i 20.11.2006.a. otsus väärteo asjas nr. 2314,06,023435 muutmata.

Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 22.01.2007.a..

Otsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse kuulutamisest ning esitades kassatsioonikaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest.

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: