1-06-15389\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-06-15389

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23 jaanuar 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-15389 (06231801434) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi U.J-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Lühimenetlus Prokurör Egon Oja Süüdistatav U.J

Varasem karistatus: varem karistatud väärteokorras 03.03.2006 KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 420 krooni, kriminaalkorras karistamata Kaitsja Advokaat Uido Truija RESOLUTSIOON

1. U.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

karistada teda tähtajalise vangistusega 45 (nelikümmend viis) päeva.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada U.J-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 30 (kolmkümmend) päeva.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta U.J-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 30 (kolmkümmend) päeva U.J-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies

ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et U.J temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all

2

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada U.J-i järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta:

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada U.J-ile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 23.01.2007.

6. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel U.J-ilt välja mõistmata KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg

2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja mõistetav sundraha 5400 krooni, jättes selle menetluskulu riigi kanda.

7. U.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1221 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks) krooni ja 30 senti, mis tuleb 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606

Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „U.J, 1-06- 15389, kaitsjatasu “.

8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kaitsjatasu tuleb tasuda

30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

U.J-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 18.05.2006 kell 12.08 võttis Krediidipanga pangakaardiga, mis kuulus O. K-le, Põhja pst 17 asuvast pangaautomaadist raha summas 5300 krooni.

Seega U.J pani toime isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja

äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav U.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritavate kuritegude toimepanemine tõendatud.

3 Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 18.05.2006 Põhja Politseiprefektuurile esitatud avaldusest nähtuvalt avaldas O. K, et

17.05.2006 oli Tallinnas ning kavatses sõita Tartusse vanemate juurde. Teda saatis

sõbranna U.J . Sõitsid taksoga ja sularaha tal ei olnud. Jaama jõudes palus sõbrannal võtta pangaautomaadist raha. Selleks andis oma pangakaardi ja ütles PIN-koodi.

Sõbranna võttis arvelt 200 krooni ning ta sõitis Tartusse. 18.05.2006 avastas, et pangakaarti ei ole ja läks Krediidipanka et arve sulgeda. Seal öeldi, et eelmisel päeval on

tehtud operatsioone. Väljatrükist oli näha, et raha on välja võetud selles linnaosas, kus elab sõbranna. Kokku oli võetud arvelt raha 5300 krooni, pluss teenus. (t/l 3-4)

• 25.05.2006 koostatud kannatanu O. K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt kavatses

kannatanu sõita 17.05.2006 Tartusse vanemate juurde. Teda saatis sõbranna U.J . Otsustasid bussijaama sõita taksoga. Sularaha ei olnud ning kuna laps oli taksos magama jäänud, siis tegi Anna ettepaneku, et võtab tema arvelt raha, et ei peaks autost välja tulema ja last äratama. Kannatanu andis oma pangakaardi ja ütles PIN-koodi. Anna tõi 200 krooni, kuid ei mäleta, kas ta ka kaardi tagasi andis. Mäletab, et kaarti rahakotti ei

pannud, kuid võis panna selle lapsevankris olevasse kotti. Kuna buss oli juba ees, siis kiirustas. Oli vaja veel juua osta ning 10 kroonine oli käes. Palus Annat hoida kotti ja ise

läks kioski juurde. Tagasi tulles võttis Anna käest lapsevankri koti ja sõitis Tartusse. 18.05.2006 läks Tartus poodi ja kassas tasuma hakates avastas, et pangakaarti ei ole. Kuna mobiiltelefon ei töötanud, siis ei saanud panka helistada ning läks Tartus pangakontorisse. Pangas öeldi, et arvelt on võetud sularaha 5300 krooni. Seda võis teha vaid Anna, kes elab Koplis ja väljatrükilt on näha, et raha on välja võetud samuti Koplis. 19.05.2006 helistas

Annale ja küsis, kas ta soovib midagi rääkida. Anna ei soovinud. Kui ütles Annale, et

esitas avalduse politseisse, siis Anna ütles, et tõesti võttis raha. Koju jõudes oli taskust

avastanud pangakaardi ja J nimeline isik oli soovinud Annalt võtta võlgu 5000 krooni.

Võttis selle raha tema pangaarvelt. J. olevat tahtnud võtta raha laenuks vaid 2 tunniks. Arves, et kannatanu ei märka seda ning ei teatanud kannatanule. Küsides J-lt selle kohta oli J. imestanud ja ütles, et ei ole Annat sel päeval näinudki ega tea asjast midagi. Kokku varaline kahju 5370 krooni, millest 5300 arvelt võetud raha, 40 krooni teenustasu sularaha võtmise eest ja kaardi hind 30 krooni. (t/l 6-10)

• Krediidipanga konto väljavõte 17.05.2006 kuni 18.05.2006, millest nähtuvalt on 18.05.2006 kell 12.08 võetud Põhja pst 17 asuvast pangaautomaadist välja 5000 krooni ja

kell 12.16 Telliskivi 61 asuvast pangaautomaadist 300 krooni. Mõlemal juhul on arvestatud teenustasuks 20 krooni. (t/l 11)

• 23.11.2006 koostatud kahtlustatava U.J-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav, et saatis oma sõbrannat O. K-t koos lapsega bussijaama. O. palus tal võtta pangaautomaadist raha ja andis oma Krediidipanga kaardi ning ütles PIN-koodi. Võttis raha ja andis O-le, kuid kaardi unustas anda. Tal oli kiiresti raha vaja ning järgmisel

päeval võttis Põhja pst 17 asuvast pangaautomaadist Rimi juures 5300 krooni. Pangakaardi aga viskas ära. 29.05.2006 tagastas K-le raha summas 5500 krooni, kandes raha üle K. K arvele nagu käskis O. K. (t/l 14-17)

• SEB Eesti Ühispanga U-net väljatrükist nähtuvalt on U.J-i arvele kantud 29.05.2006 5512 krooni, milline on kantud K. K-lt. (t/l 18)

• Koopia Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna konstaabli M. S 03.03.2006

otsusest U.J-i karistamises rahatrahviga 7 trahviühiku ulatuses, so 420 krooni KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et U.J 03.02.2006

kell 20.10 Endla 45 asuvas kaupluses möödus kassadest, jättes kauba eest hinnaga 278 krooni, tasumata. (t/l 23)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana

üle kuulatud U.J-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu O. K ütlusi, samuti pangakontode väljavõtteid ning otsust väärteoasjas, asub kohus seisukohale, et süüdistatava U.J-i süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

4

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on U.J-i varem väärteokorras varavastase väärteo toimepanemise eest karistatud ning inkrimineeritava teo toimepanemise ajaks ei olnud

väärteo eest määratud karistus kustunud, mistõttu on süüdistatav isikuks, kes on varem

varguse toime pannud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt õnnestus süüdistataval

kannatanu pangakaarti kasutades raha omastada ning kasutada omal äranägemisel ja

kannatanu avastas raha varguse hiljem. Seega viis süüdistatav temale inkrimineeritud varavastase kuriteo lõpule. Seetõttu leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel on U.J-i

käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus

kuni 5 aastat. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus.

Arvestades asjaolu, et süüdistatav on kümne päeva möödudes kuriteo toimepanemisest

tekitatud varalise kahju täies ulatuses vabatahtlikult hüvitanud, hindab kohus taolist

süüdistatava käitumist teise karistust kergendava asjaoluna. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetav karistus ei pea olema pikaajaline ning kohus peab võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni

alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatava käitumises on tuvastatud kaks karistust

kergendavat asjaolu, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole

otstarbekas ning süüdistatava suhtes võib jätta karistuse tingimisi kohaldamata. Samas on

süüdistatava puhul tegemist õpilasega ja teda on varem väärteokorras karistatud, mistõttu

leiab kohus, et süüdistatavale võib määrata katseaja alammääras, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, andmaks süüdistatavale võimaluse käitumiskontrolli tingimustes tõestada oma soovi edaspidi elada õiguskuulekalt.

Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmisel lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval puudub

alaline sissetulek, kuivõrd ta õpib gümnaasiumi viimases klassis. Seetõttu, arvestades

süüdistatava varalist seisundit, asub kohus seisukohale, et KrMS § 180 lg 3 alusel võib süüdimõistva otsusega välja mõistetava sundraha jätta süüdistatavalt välja mõistmata, kuivõrd selle tasumine käiks süüdistataval ilmselgelt üle jõu ja kohus jätab selles osas menetluskulu riigi kanda. Küll peab kohus vajalikuks süüdistatavalt välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu.

Märt Toming kohtunik