4-07-38\1 · 4-07-38\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-07-38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2007.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-07-38 Kohtunik Igor Pütsep Väärteoasi Karel Merisaar`e kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Imre Veber`i poolt 11.12.2006.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,06,012801 Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse 7419 lg 1, Karistusseadustiku § 66 lg 2,3 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas

1) Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Imre Veber`i poolt 11.12.2006.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,06,012801 osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas.

2) Vähendada Karel Merisaar`ele määratud karistust ning karistada teda Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga (150) ükssada viiskümmend trahviühikut, so (9000) üheksa tuhat krooni.

3) Määrata Karistusseadustiku § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Karel Merisaar`t tasuma rahatrahv 9000 (üheksa tuhat) krooni osade kaupa 10 kalendrikuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, so igakuiselt 900 (üheksasada) krooni iga kuu 20. kuupäevaks Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 SEB Eesti Ühispank (viitenumber 2670060128010052).

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 21.11.2006.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Rainer Künnapuu` poolt väärteoprotokoll nr AB851302 selle kohta, et 21.11.2006.a kella 01.05 ajal Pärnu linnas Lille ja Piiri tänava ristis Tallinna mnt suunas juhtis K. Merisaar mootorsõidukit (Opel Kadett, reg nr 493AHU) alkoholijoobes (indikaatorvahendi Lion 400sd nr

4-07-38

2 (3) 059603D näit 0,71 mg/l kohta), millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7419 lg 1 järgi.

11.12.2006.a koostatud üldmenetluse otsusega nr 2670,06,012801 on määratud kohtuvälise menetleja poolt K. Merisaar`ele eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 228 trahviühiku ulatuses, so 13 680 krooni.

03.01.2007.a esitas K. Merisaar Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega temale määratud rahatrahvi vähendamiseks ning ajatamiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on liiga suur esmase õiguserikkumise kohta. Samuti ei ole kaebaja võimeline maksma määratud rahatrahvi talle vormistatud tähtajaks, kuivõrd K. Merisaar on õpilane ja tal puudub töökoht. Kaebaja on aru saanud oma teo tõsidusest ning avaldab kahetsust toimepandud teo eest. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar I. Veber oma 16.01.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. LS § 7419 lg 1 alusel on K. Merisaar`t karistatud, kuna liiklusjärelvalve käigus on tuvastatud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit 0,71 mg/l (ca 1,42 promilli) alkoholijoobes. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit alkoholijoobes on üliohtlik nii endale kui teistele kaasliiklejatele. Karistuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et esitatud kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki – saada kergem karistus ja menetlusaluse isiku kahetsus ja arusaam rikkumise tõsidusest ilmnes alles väärteoasja otsuse kättesaamisel. Selliste liiklusnõuete rikkumiste osas nagu joobeseisundis juhtimine on politseil nulltolerants, mistõttu karistus on üks vahend nende õiguserikkumiste toimepanemise vähendamisel. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta esitatud kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. K. Merisaar`t on kõnealuses asjas kohtuvälise menetleja poolt karistatud rahatrahviga 228 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse määramisel menetlusaluse isiku poolt väljendatud kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi kaebuse ja asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et K. Merisaar`e kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

4-07-38

3 (3) Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kaebuse esitaja enda poolt antud ütlustega väärteoprotokollis: „Oli vaja koju sõita. Kahetsen!“, ning protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, millistest tulenevalt on K. Merisaar nõustunud tuvastamise tulemusega, andes allkirja joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobumise kohta, millega on tuvastatud K. Merisaar`e süü mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes. Samuti kaebaja oma kaebuses ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid ning nõustub rikkumise kvalifitseerimise osas.

Arvestades eeltoodut kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele, kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu kohtul puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist ning ajatamist majanduslikel põhjustel, so kaebuse esitaja näol on tegemist õpilasega, kes ei oma iseseisvat sissetulekut. Nähtuvalt Pärnu Saksa Tehnoloogiakooli poolt 22.01.2007.a väljastatud tõendist nr 3 on K. Merisaar nimetatud kooli õpilane täiskoormusega õppes riigieelarvelisel kohal alates 01.09.2006.a kuni 30.06.2008.a. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud, so arvestades vastutust kergendava asjaoluna kaebaja poolt väljendatud kahetsust toimepandud väärteo suhtes ning samuti kaebaja majanduslikku olukorda. Tulenevalt eeltoodust kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt K. Merisaar`ele määratud karistust on võimalik vähendada 150 trahviühikuni, so 9000 kroonini. Kohus, arvestades KarS § 56 lg 1, asus seisukohale, et antud suuruses karistus on piisav mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest.

KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Arvestades eeltoodut ning kaebaja majanduslikku olukorda, kohus leiab, et K. Merisaare`le tuleb võimaldada määratud rahatrahvi tasumist ositi, so kümne kalendrikuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Igor Pütsep Kohtunik