1-06-16269\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-06-16269

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 19.jaanuaril 2007.a. Tallinnas Kriminaalasja number 1-06-16269 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi sekretär Ülle Saks Kriminaalasi

U.M süüdistus KarS § 263 p.p 1,2; 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Katrin Kabel Süüdistatav U.M

Kaitsjad vandeadvokaadid: Toomas Bekker RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada U.M KarS § 263 p 1,2 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud.

2. Süüdi tunnistada U.M KarS § 121 järgi kvalifitseeritud kuriteo

toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 järgi mõistes karistuse mitme kohtuotsuse järgi lugeda kergem karistus

kaetuks raskeima karistusega ning mõista U.M-ile karistuseks vangistus 4 kuud.

4. KarS § 74 lg 1 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui U.M 18

(kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

temale KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud alljärgnevaid kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 15 päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

5. KarS § 75 lg 2 alusel panna U.M-ile katseajaks täiendavateks kohustusteks:

• Kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

• Kohustus jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks;

• Kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides.

6. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 19.01.2007.a.

7. Määrata U.M Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt

määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

8. U.M suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

9. Välja mõista U.M-ilt, temal isiklike varaliste rahaliste vahendite puudumisel

tema seaduslikult esindajalt A. V-lt tsiviilhagide katteks:

• K. V kasuks 550 (viissada viiskümmend) krooni ja

• A. B kasuks 200 (kakssada) krooni 11. Välja mõista U.M-ilt, temal isiklike varaliste rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt A. V-lt KrMS § 173 lg 1 p 1 ja 175 lg 1 p 4 riigituludesse menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu summas 3223, 17 krooni, mis tuleb maksta Rahandusministeeriumi arveldusarvele Eesti Ühispangas arve nr 10220034800017 viitenumbriga 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. 12. Jätta U.M-ilt KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata sundraha summas 5400 krooni, jättes selle menetluskulu riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise korral esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

U.M on kokkuleppemenetluses antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema 11.09.2005.a kella 04.00 paiku lõi vastastikuse tüli käigus K. V-i üks kord jalaga näo

piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse- alumise huule sisepinna haava.

Samuti tema 24.10.2005.a kella 18.00 paiku Tallinnas, Mustamäe teel, “Tammsaare“

bussipeatuses isiklikust vaenust tõmbas G. R-t juustest, mille tagajärjel G. R pikali kukkus ning seejärel lõi labakäega 1 kord vastu kannatanu nägu, tekitades sellise tegevusega füüsilist valu ning SA Tallinna Lastehaigla teatise kohaselt alahuule pindmise põrutushaava. Seega U.M, teise inimese tervise kahjustamisega löömise tagajärjel, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse U.M selles, et tema 17.03.2006.a kella 20.15-20.30 vahelisel ajal Tallinnas, Lepistiku bussipeatuses lõi ilma põhjuseta temale tundmatut K. T-t üks kord

käega vastu kukalt, tiris juustest ning lõi üks kord rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel tundis K. T füüsilist valu. Seejärel tiris U.M K. T-ga kaasas olnud T. U-t juustest ja püüdis kägistada, mille tagajärjel T. U tundis füüsilist valu. Sündmuste käiku sekkusid E. A ja A. B, eesmärgiga tõkestada U.M õigusvastast tegevust. U.M hakkas neile vastu ja lõi A. B ühel korral rusikaga näo piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Seejärel U.M lahkus sündmuskohalt, A. B ja E. A järgnesid talle, eesmärgiga U.M politsei kohalesaabumiseni kinni pidada. Tammsaare tee 65 maja juures jõudsid nad

süüdistatavale järgi ning viimane ründas neid uuesti- lõi A. B-i rusikaga üks kord näo

piirkonda nina pihta, mille tagajärjel läksid katki kannatanu prillid, kahju 200 EEK ning kannatanu tundis füüsilist valu. Kõrval seisnud E. A püüdis takistada U.M ja haaras tal randmetest. Kui ta lasi lahti U.M käed, lõi U.M E. A-le küüned näkku ja kriipis teda ning tiris juustest, mille tagajärjel tundis E. A füüsilist valu. Seega U.M, avaliku korra raske rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga ning vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule, pani toime KarS § 263 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

18.detsembril 2006.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Katrin Kabel ja

süüdistatav U.M ning tema kaitsja Toomas Bekker käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: Prokurör taotleb kohtus süüdistatava U.M süüdimõistmist ja

karistamist KarS § 121 järgi vangistusega 3 (kolm) kuud ning KarS § 263 p 1, 2 järgi

vangistusega 4 (neli) kuud. Vastavalt KarS § 64 lg 1 lugeda kergem karistus kaetuks

raskeimaga ning lugeda liitkaristuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel jäetakse vangistus tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele

kui U.M ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

temale KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud alljärgnevaid

kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma

kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,

töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 panna U.M-ile täiendavateks kohustusteks:

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2) omandada põhiharidus;

3) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides.

U.M tunnistas end kohtuistungil KarS §-de 121 ja 263 p 1,2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused

sõlmitud kokkulepete kohta, kaitsja ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkulepete juurde, asub seisukohale, et

U.M on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet

sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Kohus leiab, et U.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 ja 263 p 1,2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Oma kuritegeliku käitumisega tekitas U.M otsest varalist kahju tsiviilhagi esitatud

K. V-le summas 550 krooni ja A. B-i poolt summas 200 krooni, kelle poolt esitatud tsiviilhagid on põhjendutud ja kuuluvad rahuldamisele.

Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmisel arvestab kohus, et süüdistatav U.M on alaealine, ta on oma ema A. V ülalpidamisel, kes on käesoleval ajal töötu. Kohus leiab, et

mõistes süüdistatava seaduslikult esindajalt menetluskulud välja täies mahus (s.o sundraha summas 5400 krooni ja kaitsjatasu 3223, 17 krooni), käiks selliste kulude hüvitamine lisaks tsiviilhagidele süüdistatavale ja tema seaduslikule esindajale ilmselgelt üle jõu, seetõttu tuleb jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda juhindudes KrMS §-st 180 lg 3.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p.p 4, 9; 180 lg 3; 248 lg 1 p 4; 249; 311; 313.

Kohtunik Katre Poljakova: