1-07-652\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg, koht 19.jaanuar 2007 Tallinn

Kriminaalasja number 1-07-652 Kohtukoosseis Kohtunik EDA MURAK Kohtuistungi sekretär RAIVO SEPPO Kriminaalasi

Alreksandr K.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Prokuröri abi ILLE MARDO Süüdistatav K.V,

Kinnipeetud KrMS § 217 alusel 17.01.2007. Kaitsja LEELO VIIL

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada K.V KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 6(kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra – kandmisele kuulub 4(neli) kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamine karistuse hulka ning karistuse kandmise alguseks on 17.01.2006.

4. KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256

5 lg 2 välja mõista K.V ’ilt II astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 2250.00 krooni riigituludesse.

5. Välja mõista menetluskuludena K.V-lt riigi õigusabi kasutamise eest

1221.30 krooni riigituludesse.

6. Sundraha ja menetluskulud kuuluvad tasumisele

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049777. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas asuvale kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates otsusega tutvumisest.

Süüdistuse sisu:

K.V süüdistatakse selles, et tema, 17.01.2007.a. kella 10:20 ajal J S-st üritas varastada ühte pudelit viina „Lauaviin“ maksumusega 81.- krooni ja ühte pudelit veini „Beringer

Stone Cellars“ maksumusega 94,90.- krooni, kaupa kogumaksumusega 175.- krooni, pannes pudelid temaga kaasas olnud kotti ning läbides kassa nende eest tasumata, millega vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo toimepanemist, kuid mis jäi lõpule viimata kuna

K.V peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup on rikkumata kauplusele tagastatud.

Oma sellise tegevusega, K.V , olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – varguse katse.

3. Tõendite loetelu:

- AS S avaldus koos õigusrikkuja kinnipidamise aktiga nr 5 (tl 2-3);

- Tunnistaja R. N ütlused (tl 4-5);

- Kahtlustatava K.V ütlused (tl 19-22).

4. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:

Menetlusosaliste seisukohad: Prokurör leiab, et süüdistatava K.V tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg

2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ning tema süü on tõendatud eeluurimisel kogutud tõenditega:

- AS S avaldus koos õigusrikkuja kinnipidamise aktiga nr 5 (tl 2-3);

- Tunnistaja R. N ütlused (tl 4-5);

- Kahtlustatava K.V ütlused (tl 19-22).

Kaitsja nõustub süüdistatava K.V kuriteo kvalifikatsiooniga, süüdistatava süü tõendatusega ning palub karistuse mõistmisel arvestada KrMS § 238 lg 2 sätteid.

Süüdistatav K.V tunnistab end süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi esitatud süüdistuses, jääb lihtmenetluse juurde ning kahetseb enda poolt toimepandut.

Kohtu seisukoht: Kohus leiab, et süüdistatava K.V tegevus on õigesti kvalifitseeritud kui võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise katse isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse so pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. K.V süü on tõendatud, nimetatud kuriteo toimepanemises, tema enda poolt omaksvõtuga ning prokuröri poolt esitatud, eeluurimisel kogutud ning kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega.

- AS S avaldus koos õigusrikkuja kinnipidamise aktiga nr 5 (tl 2-3);

- Tunnistaja R. N ütlused (tl 4-5);

- Kahtlustatava K.V ütlused (tl 19-22).

KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. K.V süüd välistavad asjaolud puuduvad. Aleksandr

K.V vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema poolt oma süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus sellega, et isik on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, kuid eelnevad karistused ei ole isikut mõjutanud, seega õiguskorra huvidest lähtuvalt tuleb K.V karistada reaalse vangistusega..

Kohtunik