1-06-15304\1 · 1-06-15304\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-06-15304

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18 jaanuar 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-15304 (05231801356) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi G.N süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4; § 121 järgi Lühimenetlus Prokurör Egon Oja Süüdistatav G.N

Ik: xxx

Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON

1. G.N süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ning karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud.

2. G.N süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.

3. KarS § 64 lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks

kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.

4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.

5. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada mõistetud ja ärakandmisele kuuluva liitkaristuse

ärakandmist alates G.N kinnipidamisest, so alates 23.11.2006.

6. G.N suhtes valitud tõkend vahistamine jätta muutmata.

7. G.N-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 3327 (kolm tuhat kolmsada kakskümmend seitse) krooni ja 60

senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777.

8. G.N-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 1

alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

2

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777.

9. A. O esitatud tsiviilhagi 10 400 krooni nõudes rahuldada osaliselt, rahuldades hagi

summas 4400 krooni nõudes ning G.N-ilt välja mõista A. O kasuks 4400 (neli tuhat nelisada) krooni. Summas 6000 krooni jätta esitatud hagi rahuldamata.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.

11. Asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna asitõendite hoiuruumi paigutatud 49 CD plaati KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel välja anda nende omanikule A. O-le esimesel nõudmisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

G.N süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ajavahemikul 14.10.2004 kella 03.00

kuni 15.10.2004 kella 08.00, olles külas A. O-l võttis A.O magamise ajal korterist ära

mobiiltelefoni №kia 7210, maksumusega 1900 krooni, Play Station Sony konsooli, maksumusega 1500 krooni ning 49 CD plaati, kogumaksumusega 2500 krooni, sularaha 4500 krooni ja lahkus korterist. Oma tahtliku tegevusega pani G.N, varem varguse toime pannud isikuna, toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse G.N KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, teise inimese tervise kahjustamise eesmärgil, olles alkoholijoobe seisundis, 17.04.2005 kella 17.00 paiku tuli N. B-le kallale, lõi teda kätega

pea piirkonda ning peksis jalgadega keha piirkonda ning pärast seda tungis E. J-le kallale,

lükkas teda tugeva jõuga vastu köögi riiulit, mille tagajärjel E. J sai peatrauma. G.N tekitas oma käitumisega N. B-le ja E. J-le füüsilist valu ja kehavigastusi.

Oma tahtliku tegevusega pani G.N toime teisele inimesele tervisekahjustuse

tekitamise löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav G.N seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 05.05.2005 koostatud kannatanu N. B suulise kuriteoteate protokollist ja kannatanuna ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 17.04.2005 tuli kella 17.00 ajal avaldaja juurde Sergei

3

G.N, kes oli alkoholijoobes ning hakkas raha nõudma. Avaldaja keeldumise peale

hakkas G.N avaldajat jalgadega peksma keha piirkonda ja kätega pea piirkonda. Samuti lõi abikaasat E. J-d. (t/l 2-4)

• SA Põhja-Regionaalhaigla teatisest nähtuvalt diagnoositi N. B-l ninaluumurd, pea põrutus, näo põrutus. (t/l 5-6)

• 20.07.2006 koostatud kannatanu N. B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli G.N

temalt raha küsima. Keeldus andmast ning vihastas. Lõi pähe ja kehasse. Rabeles lahti ning läks politseid kutsuma. See vihastas rohkem ja viskas kristallvaasiga. Suundus kööki ja tuli järele ja peksis jälle pähe ja kehasse. Kukkus põrandale ja hakkas

peksma jalgadega. Siis nägi E-l riietest kinni hoidmas ja tõukas E. vastu riiulit ja E. kukkus peaga vastu riiulit, peast hakkas verd tulema. (t/l 8-12)

• 20.07.2006 koostatud kannatanu E. J ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 17.04.2006 tuli

külla G.N ja läks kööki. Kuulis sõnavahetust ja läks vaatama. Sel ajal lõi Sergei näkku. Läks vahele ja Sergei lõi ka teda näkku. Lõi uuesti rusikaga näkku ja verd

hakkas voolama. Läks uuesti vahele ja Sergei lükkas teda vastu riiulit. Kuklaga lõhkus riiuli ja silme eest läks mustaks. Verd hakkas voolama. Näkku löömise ajal lõi Sergei ka jalgadega kehasse. (t/l 14-15)

• 15.10.2004 koostatud suulise kuriteoteate protokollist ja kannatanuna ülekuulamise

protokollist nähtuvalt seletas kannatanu A. O, et 14.10.2006 ajavahemikul 03.00 kuni

08.00 kannatanu korterist varastati vaba juurdepääsu teelsularaha 4500 krooni, mobiiltelefon №kia väärtusega 1900 krooni, Sony Playstation väärtusega 1500 krooni, 50

CD plaati väärtusega 2500 krooni. Kokku varaline kahju 10 400 krooni. Varguses kahtlustab Sergeid. (t/l 26-29)

• tunnistab, et 15.02.2005 koostatud puhtsüdamlik ülestunnistus, milles G.N tarvitas koos A-ga alkoholi, siis käisid baaris Flamingo ja sõitsid A. juurde. Seal A. jäi magama. Siis võttis mängudega CD-d, arvuti, sularaha ja läks minema. (t/l 33-34)

• 15.02.2005 koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt seletas G.N , et töötas varem koos A.O-ga ehitusel. Alguses olid tema juures, kuid A.O jäi viimasest bussist maha. Läksid baari ja siis sõitsid taksoga A.O juurde koju. Jõid edasi ja A.O jäi magama. Otsustas korterist asjad võtta ning võttis televiisori kõrvalt Playstationi,

CD plaadid, diivanilt mobiiltelefoni ja toppis kilekotti. Rahakotist võttis sularaha, kuid

ainult 1000 krooni. Ainult CD plaadid on alles, teised asjad müüs maha. CD plaadid annab välja vabatahtlikult. (t/l 35-38)

• 18.01.2005 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi CD plaate. (t/l 40- 48)

• 23.11.2006 koostatud isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti kinni tagaotsitavaks kuulutatud kahtlustatav G.N. (t/l 58)

• ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 23.11.2006 koostatud kahtlustatava G.N keeldus kahtlustatav ütluste andmisest oma ema ja tema elukaaslase peksmise kohta. A.O

asjade varguse kohta selgitas, et jääb oma varasemate ütluste juurde, millised andis 15.02.2005. (t/l 59-63)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud G.N süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi, kannatanute

N. B, E. J ja A. O ütlusi, haigla andmeid N. B-le tervisekahjustuste tekitamise kohta,

asitõendite vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4

ettenähtud kuriteona. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenes süüdistatav koos kannatanu A.O-ga A.O korterisse, kus kannatanu ühise alkoholitarvitamise järel magama jäi.

Seejärel varastas süüdistatav kannatanule kuulunud asjad. Kuivõrd süüdistatav on varem

varguse toimepanemise eest karistatud ning uute kuritegude toimepanemise tõttu ei olnud

4

tema karistus varguse eest uue varguse toimepanemise ajaks kustunud, leiab kohus, et

kohtueelsel menetlusel on õigesti asutud seisukohale, et süüdistatav oli varguse toimepanemisel isikuks, kes on varem varguse toime pannud. Seetõttu leiab kohus, et puudub alus süüdistatava käitumisele antud karistusõigusliku hinnangu muutmiseks ning süüdistatav tuleb süüdi tunnistada võõra vallasasja äravõtmises selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem varguse toime pannud, so karS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud ka KarS § 121 ettenähtud kuriteona. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on nii N. B kui ka E. J seletanud, et neid peksis ja neile tekitas tervisekahjustusi G.N. Kohtul puudub alus taolistes ütlustes

kahtlemiseks, kuivõrd kuriteo toimepanemise järgselt kohale kutsutud politseiametnikud

pidasid sündmuskohal kinni just G.N ning mõlemal kannatanul tuvastati

tervisekahjustused. Seejuures on N.B-l diagnoositud ninaluu murd, pea ja nõo põrutus. Arvestades taolisi tõendeid, leiab kohus, et G.N süü temale inkrimineeritud KarS § 121

ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et N.B näkku ja

kehasse löömine on hinnatav teise inimese kehalise väärkohtlemisena teise inimese tervise

kahjustamisena ja löömisena ning E. J tõukamine on hinnatav valu tekitanud kehalise

väärkohtlemisena, mistõttu on G.N käitumine õigesti kvalifitseeritud teisele

inimesele tervisekahjustuse tekitamisena löömisega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisena, so KarS § 121 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on A. O esitanud tsiviilhagi 10 400 krooni nõudes ning varaline nõue

sisaldab endas mobiiltelefoni (1900), mängukonsooli (1500), CD plaatide (2500) väärtust ning sularaha 4500 krooni ulatuses. Kohus asub seisukohale, et rahuldamisele kuulub vaid osa esitatud tsiviilhagist, kuivõrd kriminaalasjas üle kuulatud kannatanu ja kahtlustatava ütlused

riimuvad vaid mobiiltelefoni, mängukonsooli ja CD plaatide osas, kuid ei riimu varastatud

sularaha summa osas. Kahtlustatav on korduvalt väitnud, et võttis vaid 1000 krooni, kannatanu aga väidab, et 4500 krooni. Seejuures oli kannatanu tundide vältel tarvitanud

alkoholi, käinud baaris ja sõitnud taksoga ning seejärel jätkanud alkoholi tarvitamist.

Kriminaaltoimikus puuduvad tõendid, mis lükkaks ümber süüdistatava väidet vaid 1000 krooni varguse osas, mistõttu on tekkinud kahtlused, mida ei ole võimalik ümber lükata ning

kohus asub seisukohale, et tõendatuks võib lugeda sularaha varguse vaid 1000 krooni ulatuses. Seejuures on kohtueelse menetluse käigus ära võetud kahtlustatavalt 49 CD plaati,

mistõttu tuleb hagi vähendada ka äravõetud asjade osas, kuivõrd need asuvad politseiosakonna asitõendite hoiuruumis ja kuuluvad väljaandmisele kannatanule. Seega loeb

kohus tõendatuks ja väljamõistetavaks tsiviilhagi summaks mobiiltelefoni väärtuse 1900 krooni, mängukonsooli väärtuse 1500 krooni ja 1000 krooni sularaha, so 4400 krooni. 2500 krooni väärtuses CD plaadid kuuluvad väljaandmisele kannatanule ja kohus ei loe tõendatuks sularaha vargust summas 3500 krooni. Seetõttu tuleb süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõista 4400 krooni ning tsiviilhagi 6000 krooni ulatuses tuleb jätta rahuldamata.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi

ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud eranditult

vangistus kuni 5 aastat ning KarS § 121 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kuivõrd inkrimineeritavad teod on toime pandud erinevatel aegadel, leiab kohus, et mõistetavad karistused kuuluvad liitmisele täies ulatuses. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest peab kohus vajalikuks tagajärgi arvestades

mõista karistuse vangistusena, kuivõrd süüdistatav tekitas tervisekahjustusi oma emale, mis

näitab ilmselgelt tema üleolevat ja halvustavat suhtumist oma vanema vastu. Kohus peab oluliseks ka põhjust, miks süüdistatav oma ema suhtes vägivalda kasutas ning süüdistatava

motiiv näitab selgelt ka seda, et esikohal on tal enese heaolu alkoholijoobest ja oma ema

tervis tema mõttemaailma ei mahu. Kuivõrd süüdistatav oli pikka aega tagaotsitav ja tal

puudub legaalne sissetulek, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada ka alternatiivset, so

5 rahalist karistust. Kuivõrd inkrimineeritavast teost on möödunud juba pikem ajavahemik, ei pea kohus vajalikuks karistust määrata pikaajalisena. KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni

keskmist määra, kuivõrd tegemist oli omavahel tuttavate inimestega ning osa varalisest

kahjust on võimalik vähendada seoses sellega, et süüdistatav ei jõudnud varastatut maha

müüa ja asjad saab tagastada. Arvestades süüdistatava elulaadi ja alkoholilembust ning legaalse sissetuleku puudumist, ei pea kohus võimalikuks süüdistatavale mõistetavat karistust

tingimisi kohaldamata jätta, kuivõrd süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele. Kuigi kuriteo toimepanemisest on möödunud juba üle kahe aasta, ei ole süüdistatav senini tekitatud varalist

kahju hüvitama hakanud, mis iseloomustab ka süüdistatava suhtumist kõrvaliste isikute varasse ning kohus ei pea võimalikuks mõista karistust sanktsiooni alammäära lähedasena.

Märt Toming kohtunik