1-06-16082\4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri

1-06-16082

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

04. jaanuar 2007. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-06-16082 (06257000401) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kriminaalasi

Süüdistatav

Kaitsja Uno Bergström süüdistusasi KarS § 121 järgi käskmenetluses

Uno Bergström (ik *, elukoht *, *, *haridus, emakeel * keel, *, kriminaalja väärteokorras karistamata)

Advokaat Ruth Sild RESOLUTSIOON 1.Keelduda käesolevas kriminaalasjas käskmenetlusest ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. 2.Saata määruse koopia U. Bergström`ile, kaitsjale adv R. Sild ja koos toimikuga Lääne ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonna Haapsalu prokuröridele. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest.

Asjaolud 14.12.2006 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kriminaalasja toimik Uno Bergström süüdistuses KarS § 121 järgi taotlusega lahendada kriminaalasi käskmenetluses. Süüdistus Kriminaalasjas on süüdistus esitatud Uno Bergström`ile selles, et tema olles alkoholijoobes ja viibides 24.06.2006 kella 16.00 paiku oma elukohas *, kasutas toas arusaamisvõimeliste alaealiste laste (*) füüsilist vägivalda abikaasa Aili Bergström’i suhtes, pigistades kannatanut õlavarrest, tekitades kannatanule füüsilist valu ja mitteeluohtliku tervisekahjustuse – vasaku õlavarre verevalumi. Sellise tegevusega Uno Bergström, kahjustades teise inimese tervist, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistusaktis on prokurör süüd tõendavateks tõenditeks märkinud kanntanu Aili Bergströmi avalduse ja ütlused, isiku läbivaatuse protokolli ja fototabelid, patsiendikaardi ja SA Läänemaa Haigla poolt väljastatud teatise tekitatud kehavigastuste kohta ning tunnistaja * ütlused. Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta – rahaline karistus 60 päevamäära ehk 3000 krooni.

Kaitsja taotlus 20.12.2006 saabus kohtusse U.Bergström kaitsja vandeadvokaat Ruth Sild alljärgnev taotlus.

15. detsembril 2005 sai kaitsja Uno Bergström’i kaitsjana kätte süüdistusakti, mis on koostatud 14. detsembril 2006 ja kaitsja taotluse rahuldamata jätmise määruse, mis on samuti koostatud 14. detsembril 2006. Süüdistusaktist ilmneb, et juhindudes KrMS § 252 taotleb Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ülle Tamm käesolevas kriminaalasjas käskmenetluse kohaldamist. Kaitsjana ei ole võimalik nõustuda käskmenetluse läbiviimisega U. Bergströmi suhtes käesoleval ajal, sest prokuratuuri poolt on rikutud elementaarsemaidki kaitseõiguse põhimõtteid. Prokurör märgib kaitsja taotluse rahuldamata jätmise määruses, et tunnistas 14. oktoobril 2006.a. kohtueelse menetluse lõpuleviiduks ja andis kriminaaltoimiku koopia kätte kaitsjale. Kaitsja ei mäleta, et oleks laupäeval so puhkepäeval käinud prokuratuuris ja saanud kätte kriminaaltoimiku koopia. Toimiku koopia sai kaitsja kätte 16. oktoobril 2006.a. Toimiku koopiat kätte andes soovis prokurör kohaldada kokkuleppemenetlust.

24. oktoobril esitas kaitsja taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks.

10. novembril 2006.a. koostas prokuröri abi Ü. Tamm kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määruse. Peale ülalnimetatud toiminguid ei ole prokurör kaitsjaga rohkem suhelnud ja mingeid materjale kaitsjale edastatud ei ole. Tutvudes kohtus kriminaalasja toimikuga ilmnes kaitsjale, et 06.11. 2006.a on prokuratuur tagastanud toimiku Haapsalu politseijaoskonnale lisatoimingute tegemiseks. Kaitsja andis prokurörile teada, et käesolevas kriminaalasjas ei ole tal võimalik U. Bergström’ile toimikut vahetult tutvustada, sest kaitsealune elab Osmussaarel, kuhu ei ole liiklust.

Samuti puudub postiühendus ja internetiühendus. Ainuke sidepidamise viis on mobiiltelefon. Kaitsja on oma kaitsealusele küll toimikut läbi mobiiltelefoni ette lugenud, kuid leiab, et igal isikul on põhiseaduslik õigus tutvuda oma kriminaalasja materjalidega ja riik peab selle tagama. Kaitsja leiab, et käesoleval juhul ei ole see ainult kaitsja asi, kuidas isik saab kriminaalasja toimikuga tutvuda, kuigi just nii on prokurör Ü. Tamm suusõnalises vestluses väitnud. Kui Eesti riik tahab kedagi süüdistada, siis peavad olema isikule tagatud ka kõik seadusest tulenevad õigused sh, õigus tutvuda kriminaalasja toimikuga.

OÜ Advokaadibüroo Ruth Sild kohustuseks ei saa teha näiteks helikopteri tellimist, et oma kaitsealusele toimikut tutvustada, sest advokaadibürool puuduvad selleks rahalised vahendid. Sügis-talvisel perioodil puudub võimalus meritsi minna Osmussaarele, sest see lihtsalt ei ole ohutu. Pealegi puuduvad advokaadibürool rahalised vahendid ka meretranspordi tellimiseks kevad-suvisel hooajal. Fakt on, et prokurör Ü. Tamm oli vägagi teadlik asjaolust, et U. Bergström’iga ei ole võimalik suhelda muul viisil, kui mobiili vahendusel ja see oli ka üheks põhjuseks, mis prokurör loobus kokkuleppemenetluse kohaldamisest, sest tal ei olnud võimalik saada kannatanu A.

Bergström’i nõusolekut ja kahtlustatava U. Bergström’i nõusolekut. Nagu juba eelpool mainitud peale kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määruse kättesaamist, mis on koostatud 10.11.2006.a ei ole kaitsjale edastatud mitte ühtegi kriminaalasja materjali. Vastavalt KrMS § 225 lg 4 kohaselt kriminaaltoimiku materjal, mis on kogutud lisatoimingutega, esitatakse tutvumiseks KrMS § 224 sätestatud korras. Kaitsjale ei ole lisatoimingutega kogutud materjali tutvumiseks esitatud, millest omakorda järeldub, et kaitsjalt on võetud võimalus taotluste esitamiseks 10 päeva jooksul vastavalt KrMS § 225 lg 1.

Kaitsja leiab, et tegemist on kaitseõiguse jämeda rikkumisega, mis tuleb kindlasti kõrvaldada. Nimetatud puudust on võimalik kõrvaldada vaid prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise läbi. Käesoleval juhul on kaitsja saanud kätte kaitsja taotluse rahuldamata jätmise määruse 15. detsembril 2006.a koos süüdistusaktiga, kusjuures määrus ise on koostatud 14.12.2006.a. Vastavalt KrMS 228 lg 1 ja 2 on menetlusosalisel õigus esitada kaebusi prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale Riigiprokuratuurile. Käesoleval juhul ei ole prokurör Ü.

Tamm andnud U. Bergström’ile ja tema kaitsjale võimalust esitada kaebust kaitsja taotluse rahuldamata jätmise määrusele. Seega on prokurör kahel korral rikkunud tahtlikult kaitseõigust. Esiteks ei ole esitatud vastavalt KrMS § 225 lg 4 tutvumiseks lisatoimingutega kogutud materjali ning on võetud ära taotluste esitamise võimalus. Teiseks ei ole võimaldatud esitada kaebust Riigiprokuratuuri. Tõsi, teisel juhul on võimalik vastavalt KrMS § 228 lg 6 esitada kaebus kriminaalasja menetlevale kohtule. Ilmne on, et KrMS § 225 lg 4 nõuete rikkumist saab kõrvaldada vaid kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise läbi.

Vastavalt KrMS § 252 lg 2 edastatakse süüdistusakti koopia süüdistatavale. KrMS § 226 lg 3 kohaselt edastab prokuratuur süüdistusakti ka süüdistatavale. Kaitsjale teadaolevatel andmetel, mida U. Bergstöm kinnitas veel 20. detsembri 2006.a läbi mobiiltelefoni, talle süüdistusakti esitatud ei ole. Seega on U. Bergström olukorras, kus ta ei ole saanud vahetult toimikuga tutvuda ja talle ei ole seaduses sätestatud korras esitatud süüdistusakti. Leian, et tegemist on põhiseadusliku õiguse - igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures jämeda rikkumisega.

Leian, et EV Põhiseaduse § 24 sätestatud põhimõtet ei saa käesoleval juhul kohaldada kitsalt kohtumenetlusele, põhjendusega, et käskmenetlusse ei kutsutagi süüdistatavat kohale, sest tulenevalt KrMS § 254 lg 6 saab ta taotleda alates kohtuotsuse kättesaamisest 10 päeva jooksul, et kohus arutaks asja üldmenetluses. Nimetatud põhiseaduse printsiip hõlmab laiemalt põhimõtet, et igaühel on õigus olla oma asja arutamise juures, asja materjalidega vahetult tutvuda ja teada kriminaalasjas olevaid materjale. Oluline on, et prokuröri tegevuse tulemusena, kaitsjale ei ole esitaud lisatoimingutega kogutud materjale ja on võetud ära taotluste esitamise võimalus 10 päeva jooksul, on rikutud KrMS § 47 lg

1 p 3 sätestatud kaitsja õigusi ja kohustusi. Rikkumine on seda taunimisväärsem, et prokurörile on teada, et U. Bergström ise ei saa taotlusi esitada ja ka kaitsjalt on võetud see võimalus. Mainimist väärib veel asjaolu, et prokurör Ü. Tamm ei ole kaitsja poolt 24. oktoobril 2006.a. esitatud taotluse läbivaatamisel juhindunud KrMS § 225 lg 2 sätetest, mis kohustab prokuratuuri taotluse läbi vaatama 10 päeva jooksul, alates selle esitamisest. Prokurör oma 14.12.2006.a määruses viitab küll asjaolule, et kaitsjal on taotlus uuesti võimalik esitada kohtumenetluses, kuid kaitsjale jääb arusaamatuks, kuidas ta peaks seda tegema, kui prokurör on ise saatnud asja käskmenetlusega kohtusse. Eeltoodu alusel ja juhindudes EV Põhiseaduse § 24, KrMS § 47 lg 1 p 3, 224 lg 1, 225 lg 1, 226 lg 3, 252 lg 2, 253 p 1 palub kaitsja keelduda käskmenetlusest ja tagastada prokuratuurile kriminaaltoimik.

Kohtu seisukoht KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.

Käesoleval juhul ei ole kaitsja oma taotluses vaielnud vastu tõendamiseseme asjaolude suhtes, vaid on leidnud, et prokuratuuris on mitmel korral rikutud kriminaalmenetlusõigust, mis on takistanud kaitseõiguse teostamist ning seetõttu tuleb toimik saata tagasi prokuratuuri ja mitte kohaldada käesolevas kriminaalasjas käskmenetlust.

Seega tuleb kohtul uurida, kas kaitsja poolt viidatud menetlusõiguse rikkumised prokuratuuris on aset leidnud ja kas need rikkumised saavad olla prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise aluseks. Kohus leiab, et olukorras, kus kriminaalasi saadetakse kohtusse käskmenetluse korras, on eriti oluline, et isikule oleks kohtueelses menetluses tagatud kõigi temale kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud õiguste teostamine.

KrMS § 224 lg 1 kohaselt antakse kriminaaltoimiku koopia kaitsjale allkirja vastu. KrMS § 225 lg 1 kohaselt võivad menetlusosalised neile kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Kriminaalasja mahukuse või keerukuse korral võib prokuratuur seda tähtaega pikendada kuni viieteistkümne päevani. Lõike 2 kohaselt vaatab prokuratuur taotluse läbi selle esitamisest alates kümne päeva jooksul. Lõike 3 kohaselt vormistatakse taotluse rahuldamata jätmine määrusega, mille koopia edastatakse taotlejale.

Kohtueelses menetluses taotluse rahuldamisest keeldumine ei takista taotluse kordamist kohtumenetluses. Lõike 4 kohaselt kriminaaltoimiku materjal, mis on kogutud lisatoiminguga, esitatakse tutvumiseks KrMS § 224 kohaselt. Käesolevast kriminaalasja toimikust ei nähtu, et prokuratuur oleks järginud KrMS § 224 lg 1 nõudeid, et kriminaaltoimiku koopia oleks kaitsjale antud allkirja vastu. Kuigi kaitsja sellel rikkumisele ei osunda, leiab kohus, et olukorras, kus seadus näeb selgesõnaliselt ette, et tuleb võtta allkiri, siis seda nõuet ka täita tuleb.

Kohus leiab, et eriti oluline on see seetõttu, et kaitsjale kriminaaltoimiku tutvustamisest hakkab jooksma ka prokuratuurile taotluste esitamise tähtaeg – see tähendab, et isikul ja kaitsjal on reaalselt võimalik teostada läbi selle oma kaitseõigust. Samuti ei ole kriminaalasja toimikus allkirja selle kohta, et kaitsjale oleks tutvustatud materjale, mis on kriminaalasjas kogutud peale 24.10.2006 kaitsja poolt taotluse esitamist. Kohus leiab, et kuna seadus sätestab, et ka lisatoimingutega kogutud materjalide tutvustamise kohta tuleb võtta kaitsjalt allkiri, siis kuidagi teist moodi seda tõendada ei ole võimalik.

Allkirja toimikus ei ole. Seega tuleb lugeda õigeks kaitsja poolt välja toodud asjaolu, et kriminaalasjas peale täiendavate materjalide kogumist ei ole olnud võimalik teostada kaitseõigust – kaitsja ei saanud esitada taotlusi nagu KrMS § 225 lg 1 ette näeb. Kaitsja on peale kriminaalasja materjalide saamist esitanud 24.10.2006 Lääne Ringkonnaprokuratuurile taotluse /tl 53/ kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. 14.12.2006 on prokurör koostanud kaitsja taotluse rahuldamata jätmise määruse, milles prokurör on jätnud kaitsja taotluse kriminaalasja lõpetamiseks rahuldamata.

Määruses on kirjas, et kohtueelses menetluses taotluse rahuldamisest keeldumine ei takista taotluse kordamist kohtumenetluses. 14.12.2006 on prokurör koostanud ka süüdistusakti ja saatnud kriminaalasja materjalid kohtusse asja lahendamiseks käskmenetluse korras. Kohus leiab, et käesoleval juhul, kus asi saadeti kohtusse lahendamiseks käskmenetluse korras, oleks prokurör pidanud, lähtuvalt kaitseõiguse tagamisest, kindlasti ära ootama KrMS § 228 lg 2 sätestatud kaebuse esitamise või mitteesitamise. KrMS § 228 lg 6 sätestab küll, et kui kaebus saabub prokuratuuri pärast süüdistusakti kohtusse saatmist, edastatakse see kriminaalasja arutavale kohtule.

On aga ilmne, et käskmenetluses kriminaalasja ei arutata ja seega ei ole võimalik käskmenetluse raames ka sellist kaebust kohtu poolt lahendada, vaid sellise kaebuse saabumine näitab, et kriminaalasjas ei ole asjaolud selged ja asja ei saa käskmenetluses lahendada, sest kriminaalasja lõpetamise taotlust ei ole võimalik uuesti ka kohtumenetluses korrata. Pealegi sätestab KrMS, et kaitsja taotletud alustel saab kriminaalmenetluse lõpetada vaid prokuratuuri taotlusel kohus või prokuratuur. Kohus leiab, et prokuratuuri poolt on kaitsja taotluse lahendamisel rikutud KrMS § 225 lg 2 sätestatud tähtaega.

Toimiku materjalidest nähtub, et prokurör on peale kaitsjalt taotluse saatmist otsustanud tagastada toimiku täiendavate uurimistoimingute tegemiseks, kuid sellest oleks tulnud teavitada ka kaitsjat. Kaitsja kinnitab kaebuses, et ei ole sellisest asjaolust teadlik ja sai sellest teada kohtus toimikuga tutvudes. Vastupidiseid tõendeid kriminaalasja materjalides ei leidu. Seega on tähtaja rikkumine prokuröri poolt tõendamist leidnud, kuid see asjaolu iseenesest ei ole sellise iseloomuga, mis iseseisvana annaks aluse toimiku prokuratuurile tagastada.

KrMS § 226 lg 1 kohaselt, kui prokuratuur pärast kriminaaltoimiku tutvustamist on veendunud, et kriminaalasjas on kogutud vajalikud tõendid, koostab ta süüdistusakti vastavalt KrMS § 154. Lõike

3 kohaselt edastab prokuratuur süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale ning saadab süüdistusakti kohtusse. Ka käskmenetluse kohaldamisel tuleb isikule saata süüdistusakt. Teiste menetluste puhul on kohtul võimalik kohtuistungil süüdistatavalt kontrollida, kas talle on süüdistusakt prokuratuuri poolt edastatud, käskmenetluses see võimalus aga puudub. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käskmenetluse korras kohtusse saadetavate materjalide juures peab olema ka tõend selle kohta, et isik on süüdistusakti kätte saanud, sest muul moel kohus seda kontrollida ei saa. Käesolevast kriminaalasjast ei nähtu, et süüdistatav oleks süüdistusakti kätte saanud.

KrMS § 35 lg 2 kohaselt on süüdistataval õigus kaitsja vahendusel tutvuda kriminaaltoimikuga. Kaitsja on taotluses märkinud, et tal ei ole olnud võimalik oma kaitsealusele seoses inimese elukohaga (saarel, kuhu transport on raskendatud) kriminaaltoimikut tutvustada muul viisil kui telefonis ette lugedes. Kuigi toimiku tutvustamine on kaitsja ülesanne, leiab kohus, et kaitse toestamisel saab kaitsjalt siiski oodata vaid tavapäraseid meetodeid kasutades kaitse teostamist. Leian, et olukorras, kus prokurör on teadlik, et süüdistatavale ei ole võimalik toimikut reaalselt tutvustada, tuleks igati kaaluda kriminaalasja kohtusse saatmist käskmenetluses, sest isikule peab olema tagatud kaitseõigus. Käesoleval juhul ei ole aga kohtul tekkinud veendumust, et isikul on kindel teadmine ja arusaam, milles teda üldse süüdistatakse. Kui isik ei ole reaalselt saanud osaleda menetluses, siis tekivad põhjendatud kahtlused, kas ta on saanud kasutada oma seaduses sätestatud õigusi.

KrMS § 227 lg 1 kohaselt esitab kaitsja süüdistusakti koopia saamisest alates 5 päeva jooksul kohtule oma taotlused. Kaitsja esitas kohtule oma taotluse, järgides eelnimetatud seadusesätet.

KrMS § 254 lg 1 kohaselt kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Tl 27-28 on Uno Bergström kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt on U. Bergström kahtlustatavana kinni peetud 25.06.2006 kell 23.00 Haapsalus. Ei kinnipidamise protokollist ega muudest dokumentidest toimikus ei nähtu, millal U. Bergström on vabastatud. Lähtudes eeltoodust ei saaks kohus otsust teha ka karistuse määra kohta, kuna KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka ja ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. Samuti leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa kriminaalasja lahendada käskmenetluses, kuna süüdistusest on ilmselt jäänud ära mõni sõna või sõnad, sest jääb arusaamatuks, mis seos täpselt on antud kuriteoepisoodiga alaealistel lastel

(lausekatke süüdistusest - kasutas toas arusaamisvõimeliste alaealiste laste (*) füüsilist vägivalda abikaasa Aili Bergströmi suhtes). Kohus leiab, et seda seotust ei saa kohus ise tuletada lähtudes kriminaalasja materjalidest, vaid see peab sõnaselgelt välja tulema süüdistusest.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole võimalik kohaldada käskmenetlust ja kriminaaltoimik tuleb prokuratuurile tagastada, et kõrvaldada kohtumenetluses kõrvaldamatud menetlusnormide rikkumised, mis oluliselt on rikkunud isiku kaitseõigust, välja selgitada süüdistatava kinnipidamise kestus ja kõrvaldada puudujääk süüdistuse sõnastuses. KrMS § 253 p 3 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse.

KrMS § 385 p 12 kohaselt ei saa määruskaebust esitada prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrusele. KrMS § 408 lg 5 kohaselt jõustub kohtumäärus, mida ei saa vaidlustada, selle tegemisest.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige