4-06-3580\6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2006.a Haapsalus Väärteoasja number 4-06-3580 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Istungisekretär

Tiia Viliko

Asja läbivaatamise aeg 23. november 2006.a Väärteoasi

Meelis Mägi kaebus Lääne PP Haapsalu PJ korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel, korrakaitsetalituse vanemkomissari ülesannetes T.Paio 07.08.2006 otsusele väärteoasjas nr 2570,06,002027, millega karistati M.Mägi Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 9000 krooni s.o 150 trahviühikut

Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Meelis Mägi, IK * elukoht *, *, emakeel * keel, *, * Kohtuväline menetleja - Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, esindaja korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel, korrakitsetalituse vanemkomissari ülesannetes Tarmo Paio RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Meelis Mägi kaebus. 2. Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel, korrakaitsetalituse vanemkomissari ülesannetes T.Paio 07.08.2006 otsus väärteoasjas nr 2570,06,002027 ja lõpetada menetlus Meelis Mägi osas Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

4-06-3580 Ärakiri 2 kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KAEVATAV OTSUS 07.08.2006 otsusega väärteoasjas nr 2570,06,002027 on leitud, et Meelis Mägi 16.07.2006 kell 02.10 Peraküla külas Nõva vallas Läänemaal – liikus Gabriela motelli suunas juhtis mootorsõidukit kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,1 mg või rohkem. Otsuses leitakse, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja ütlused, ettekanne). Menetlusalune isik esitas vastulause, mille kohtuväline menetleja jättis rahuldamata. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja § 76 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Otsuses on karistust motiveeritud alljärgnevalt: olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, juhtides sõidukit alkoholijoobe seisundis. Pani menetlusalune isik toime ühiskonnaohtliku teo ohustades sellega nii kaasliiklejate, kui ka iseenda elu ja tervist. juhindudes KarS § 56 lg 1 on otsusega määratud Meelis Mägi`le Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut s.o. 9000 krooni. KAEBUS 23.08.2006 saabus Pärnu Maakohtusse (postitatud 22.08.2006) M.Mägi alljärgnev kaebus väärteootsusele nr 2570,06,002027 . 16.07.2006 saabusid kaebuse esitajale kuuluva kinnistu hoovi abipolitseinikud Margus Ollemaa ja naisterahvas, kes ennast ei tutvustanud. Abipolitseinikud väitsid, et kaebuse esitaja sõitis sõidukiga BMW ja ei reageerinud nende märguandele. Kaebuse esitaja vaidles vastu, et ei ole sõidukiga sellel päeval üldse sõitnud ja saabus just jalgsi Nõva rannast surfilaagrist. Abipolitseinikud kutsusid kohale Lääne PP politseiinspektorid A.Adelmani ja Aivar Nõva. Abipolitseinikud väitsid politseiinspektoritele, et kaebuse esitaja sõitis sõiduautoga BMW. Politseiinspektorid käskisid kaebuse esitajal alkomeetrisse puhuda, tuvastasid kerge joobe ja vormistasid väärteoprotokolli. Kaebuse esitaja ei nõustunud väärtoeprotokollis tooduga ja esitas vastulause, mille kohtuväline menetleja jättis rahuldamata. 07.08.2006 koostas Lääne LP Haapsalu PJ korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Tarmo Paio otsuse, milles on leitud, et menetlusalune isik on rikkunud LE § 76 p 3 nõudeid ja väärtegu on kvalifitseeritud LS § 74-19 lg 1 alusel. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt väärteo kirjelduses välja toodud Liikluseeskirja sätete rikkumisega ja vaidlustab otsuse täielikult. Kaebuse esitaja väidab, et ei juhtinud sõidukit BMW 330XD (reg nr 806 MGD). Sõiduk ei kuulu kaebuse esitajale ja kaebuse esitaja ei viibinud ka sõidu ajal sõidukis. Kaebuse esitaja oli oma kodus, kust abipolitseinikud ta ka leidsid. 16.07.2006 sõitsid eelnimetatud sõidukiga Imre Viidas ja kaebuse esitaja elukaaslane Rika Laan, roolis oli Imre Viidas. I.Viidas ja R.Laan jõudsid sõidukiga kaebuse esitaja kinnistu hoovi umbes kell 2.00. I.Viidas läks tuppa ja R.Laan läks hoovis asuvasse haagissuvilasse. Kaebuse esitaja seletas politseinikele, et tema autot ei juhtinud ja juht on majas, kuid politseinikud väitsid endiselt, et tema juhtis autot. Lähtudes eeltoodust palus kaebuse esitaja tühistada kaevatav otsus. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSE OSAS Kohus saatis kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes esitas kohtule oma kirjaliku seisukoha /tl 9/. Seal leitakse, et väärteoprotokoll on koostatud 16.07.2006 selle kohta, et 10.07.2006 kella 02.10 ajal juhtis Meelis Mägi Läänemaal Nõva vallas Peraküla külas mootorsõidukit BMW 330 XD, reg nr 806

4-06-3580 Ärakiri 3 MGD, alkoholijoobe seisundis. Menetluse käigus teostati Meelis Mägi`le joobeseisundi tuvastamine indikaatorvahendiga ning tuvastati alkohoolne joove, mis oli 0,66 mg/l väljahingatavas õhus. Kuna antud joovet M.Mägi ei vaidlustanud ning meditsiinilisest tuvastamisest loobus siis koostati protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga koha peal. 20.07.2006 registreeriti Haapsalu politseijaoskonnas Meelis Mägi 19.07.2006 koostatud vastulause väärteoprotokollis AB 821070 kirjeldatud rikkumise kohta. Otsuse tegemisel ei rahuldatud menetlusaluse isiku vastulauset kuna teiste menetluse käigus kogutud tõenditega, tunnistaja Margus Ollema ütlused ja konstaabel Marite Oidjärve ettekandest lähtuvalt on leidnud tõendamist, et 16.06.2006 juhtis mootorsõidukit Meelis Mägi. Samas on arvestatud asjaoluga, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus tuleneb seadusest ja vastab rikkumise ohtlikkusele ning otsuse tühistamiseks puudub alus.

MENETLUSE KÄIK Kaebuse esitaja Meelis Mägi andis kohtus ütlusi, et tuli öösel peale 12 Peraküla rannast (täpset aega ei tea), jalutas oma motelli poole – vahemaa on umbes 1 km, osa teest oli metsarada. Jalutas koju kuskil 10 minutit. Siis nägi ka politseinikke tee ääres, küsis kas tohib puhuda, puhus ja jalutas edasi. Rahvast oli seal palju. Maja juures hakkas laualt asju koristama, umbes 10 minutit hiljem saabusid I.Viidas ja R.Laan I.Viidase sõiduautoga, Imre juhtis. Imre läks majja, Rika läks haagissuvilasse. Koristas lauda, mis on parkla kõrval ja auto parkis üsna tema kõrvale. Laud oli autost 3-4 m kaugusel. Mõne minuti pärast saabusid rohelise VW Passatiga abipolitseinik Ollema ja naispolitseinik. Tema oli üksi hoovil. Politseinikud tulid autost välja ja väitsid, et tema sõitis nende eest BMW-ga ära. Ollema teatas, et muudab ta elu põrguks selles vallas, kui ta vastu hakkab. Ähvardati tema enda hoovis ja seega ei olnud ta koostööaldis. Kästi kõikide autode uksed lahti teha, et vaadata, millise autoga on sõidetud. Kästi istuda VW, istus, kuid naispolitseinik hakkas telefoniga rääkima – ei teadnud, kaua peab istuma, tõusis püsti. Kutsuti liikluspatrull, ootasid kuskil pool tundi. Kui liikluspatrull tuli, oli nõus puhuma – olid sõitnud kuskil 500 m motellistseal puhus ja seal koostati ka protokoll, kuigi rääkis kohe, et tema autoga ei sõitnud. Politseipatrull ei küsinud kordagi tema käest, kes juhtis, küsis vaid naispolitseiniku käest, kas tema nägi, et M.Mägi sõitis, vastas, et jah. Rääkis liikluspolitseile loo otsast peale ära. Ütles, et juht on majas, et ta läks magama. Tema peale karjuti, mille peale ütles, et uurige ise välja, kes sõitis, tema ei pea juhti näitama. Sealt tuli koju tagasi jalgsi. Tunnistaja Imre Viidas andis kohtus ütlusi, et tema sõitis sel ööl autoga BMW reg nr 806 MGD – musta värvi – auto kuulub OÜ-le Jobway, tema on auto kasutaja. Auto võtmed olid tema käes, teised võtmed olid kodus. Eelmisel päeval sõitis tema selle autoga ja öösel kui Rika Laan helistas ja palus endale järgi tulla, siis ta ka läks. Magas küll juba, kuid ikka läks, võttis Rika Laane peale metsa vahelt, kus ta teda ootas, pööras tee peal ringi ja sõitsid motelli tagasi. Kedagi enda taga sõitmas ei näinud. Kui motelli hoovi jõudsid, lukustas auto uksed ja läks magama. Pärast kuulis hääli hoovis ja hommikul M.Mägi käest kuulis, mis oli juhtunud. Enne ja pärast R.Laane järgi käimist seisis auto Gabriela motelli hoovis. Tunnistaja Rika Laan andis kohtus ütlusi, et oli surfilaagris ja tahtis koju minna, helistas M.Mägile, ta ei vastanud. Helistas I.Viidasele, kes tuli talle järgi ja viis ta koju, läks magama. Oli haagissuvilas. Peraküla rand on umbes 1 km motellist. Oli pime ja seetõttu ei julgenud jalgsi koju minna. Imre tuli talle järgi oma autoga –BMW ja rohkem kedagi kaasas ei olnud. Läks talle jala vastu, Imre võttis ta teelt peale. Läks haagisesse ja siis nägi, et mingi auto tuli hoovile. Vahe võis olla kuskil 5 minutit. Läks välja, hoovis oli tavaline sõiduauto, kust väljus naisterahvas ja küsis dokumente, et kontrollida, kas ta on tagaotsitav. Dokumente ei olnud, ütles oma nime. Naisterahvas kontrollis autos ja temaga oli kõik korras. Tema läks suvilasse tagasi, Meelis jäi välja. Vestlus oli teemal, et Meelis oli purjus ja oli roolis, koostati dokumendid. Meelis ütles, et võtke sõrmejäljed, tema sõitnud ei ole. Tema käest ei küsinud keegi, kes sõitis.

4-06-3580 Ärakiri 4 Tunnistaja Ann-Kristin Kuusik andis kohtus ütlusi, et 16.07.2006 oli Nõval Gabriela motellis sõpradega puhkamas. Sinna läksid Imre Viidasega autoga BMW 806 MBD ja päeval selle autoga rohkem ei liigutud, öösel käidi Rika Laanel järgi. Käisid Nõva rannas surfilaagri üritusel, ära tulid 23.30 -24 ajal ja läks magama. Laagris käisid jalgsi – sina oli kuskil 1,5 -2 km. Öösel helistati elukaaslasele Imre Viidasele, et kas ta saab minna Rika Laanele järele. Elukaaslane käis ära, oli ära kuskil 10-15 minutit, tuli kõrvale ja magasid edasi. Tunnistaja Margus Ollema andis kohtus ütlusi, et 17.juuli on Nõval surfilaagriga seoses täitmas abipolitseiniku ülesandeid. Patrullisid koos M.Oidjärvega tema isikliku sõiduautoga. Seoses surfilaagriga oli liikluses tehtud ümberkorraldusi – paljud teed olid muudetud ühesuunaliseks ja nii sai Peraküla poolt tulla randa, teistpidi sõita ei tohtinud. Ristmikul oli patrullis ka abipolitseinik Heino Aru, kes sõitjaid juhatas. Kella 2 paiku öösel jõudsid Peraküla teeristi, ajasid kolmekesi juttu ja tuli Meelis Mägi koos naisega, kes oli Rika Laan. Tulid nende juurde ja palusid alkomeetrisse puhuda. Alkomeetril süttis punane tuli, joove üle 0,5 mg/l kohta. M.Mägi läks edasi, mingit konflikti ei olnud. Läks mööda 3-4 minutit kui süttisid mäe peale 150 m eemal autotuled, kus seisis BMW nr 608 paremal pool tee ääres kui Perakülast tulla (see oli tal paberi peale üles kirjutatud ja seal seisis ainult üks auto – tume BMW). See koht ei olnud välja ehitatud parkimiseks, marjulised olid sinna taskukoha sisse sõitnud. Autol hakkasid tuled põlema, hakkas koha peal ringi keerama ja tahtis sõita Peraküla suunas, kuid sinna oli liiklus keelatud. Otsustasid Oidjärvega sellele autole järgi sõita. Väga lähedale ei sõitnud (vahe oli 50-60 m), oma autol ohutuled põlesid, teise auto tuled paistsid. Järgnesid kuni motelli hoovini välja. Ees olev auto vahepeal ei peatunud, peatus Gabriela õuel. Tee oli tolmune, kohale jõudes ja tolmu hajudes, oli mees – Meelis Mägi paari meetri kaugusel autost (juhi poolsest eesuksest). Kui tolm hajus, tundis ära Meelis Mägi, kõrvalt tõusis naine – siis suleti puldist uksed (kes seda tegi, ei näinud). Kahtlustasid Meelis Mägi, sest kedagi teist ei olnud. M.Mägi ütles, et juht jooksis metsa ja siis, et ta magab toas, kuid nemad kedagi ei näinud. Otseselt ei näinud, et Mägi juhtis, nägi Mägi enne kui BMW liikuma hakkas, vahe oli 3-4 minutit, mitte rohkem. Küsis Mägi käest, kas tema sõitis – vastas eitavalt. M.Mägi küsis, et mida nad tahavad, et miks teda ähvardatakse, et tema on oma hoovil. M.Mägi läks endast välja ja oli väga ähvardav käitumine nende suhtes. Ütles M.Mägile, et muudab ta elu seal vallas raskeks (see ei olnud ähvardus, edaspidiste reidide ajal oleks hakatud Mägi kontrollima). Selle peale läks M.Mägi veel ägedamaks, toksis näpuga vastu rinda, oli valmis tal käed raudu panema. Oidjärv kontrollis auto numbrit ja omanikku. Oidjärv sai Mägi nii kaugele, et ta istus andmete kontrollimiseks autosse. Oidjärv helistas korrapidajale ja läks selleks autost välja, Mägi läks ka autost välja, ei allunud korraldustele. Oidjärv palus appi patrulltoimkonna, kes oli poole tunniga kohal ja võtsid Mägi oma autosse, nemad saadeti järgmisesse kohta. Tunnistaja Marite Oidjärv andis kohtus ütlusi, et oli Perakülas 4 päeva surfipäevade ajal patrullis. Laupäeval vastu pühapäeva sõitsid Ollemaga ranna poole ja nägid paremal pool teed 2 autot. Ristil jäid seisma. Tuli Mägi koos tütarlapsega – see oli Rika Laan, ja palus puhuda alkomeetrisse, süttis punane tuli. Liikusid edasi Peraküla poole. Mõne aja pärast, seal, kus 2 autot seisis, süttisid ühe auto tuled. Tee oli ühesuunaline, kuid auto pööras ringi ja hakkas vastu suunda sõitma Peraküla poole. Järgnesid Ollemaaga autole. Auto lisas kiirust, sõitis eest ära. Vahepeal auto tagurdas natuke, sest oli teeotsast mööda sõitnud, kuhu pidi ära keerama. Tegi parempöörde ja sõitis metsa vahele, auto tagumised tuled olid kogu aeg näha, tee viis motelli juurde. Seal jäid seisma, vahemaa oli kuskil 20 m, mitte rohkem. Auto kõrvalt uksest väljus naine. Ei näinud, kes väljus juhi kohalt. Tolm oli üleval, kui tolm kadus, nägid M.Mägi seismas juhi pool auto juures. Kui naine väljus, suleti puldist auto, kedagi teist näha ei olnud. Suveöö oli hämar, tolm ei häirinud. Ka metsa alla oli hästi näha. Ollema küsis Mägilt, et kes juhtis autot, Mägi vastas, et mitte tema, vaid sõber juhtis, kes läks metsa ja siis, et läks tuppa ja magab. Sõiduk oli tume BMW. Ei uskunud Mägi, sest kedagi teist läheduses ei olnud. Mägi muutus üleolevaks ja ei andnud temaga enam suhelda. Kutsus ta autosse materjalide vormistamiseks, oli näha, et ta oli joobes. Keeldus puhumast ja peale mitmekordset korraldust tuli

4-06-3580 Ärakiri 5 autosse. Helistas Haapsalusse kolleegidele, et nõu küsida, läks autost välja ja ka Mägi tuli välja. Mägi oli üleolev, kartis, et muutub vägivaldseks. Vestles ka Rika Laanega, küsis, kes juhtis – vastas, et Meelis juhtis, mille peale M.Mägi käratas, et ei juhtinud, sõber juhtis. Kui M.Mägi käest küsis, kes juhtis, andis imelikke vastuseid. Kui inimene on kaine, miks jookseb metsa või miks ei saa teda toast välja kutsuda. Kui tuli teine patrull, siis nemad lahkusid sündmuskohalt.

Tunnistaja Heino Aru andis kohtus ütlusi, et 16.07.2006 oli abipolitseinikuna Peraküla ranna ristteel, juhendas autosid, et kuidas välja sõita. Seal oli õhtul kaheksast öösel neljani. Enamus ajast oli üksi, vahepeal käisid ka M.Ollema ja M.Oidjärv. M.Mägi nägi kui ta ranna poolt tuli ühe naisterahvaga, läksid mööda ja palus, et kas saaks puhuda alkomeetrisse. Ei tea, kas ka puhus, tegeles oma tööga edasi. M.Mägi suundus koos naisterahvaga Peraküla poole. Siis olid ka Ollema ja Oidjärv tema juures. Umbes 5-10 minutit läks mööda, kui kõrvalteelt üks auto sõitis märgi alt Peraküla poole ja politseinikud sõitsid talle järgi (rohkem autosid siis ei lahkunud). Nägi auto tagatulesid. Kõrvaltee oli umbes 70-80 meetri kaugusel ja autod (3-4) olid sinna äärde pargitud. Neid autosid märkas eelnevalt, need olid pargitud vastu liiklust. Sellelt teelt ei saanud muid autosid sellest suunast tulla kui sinna pargitud autod.

Käesolevas väärteoasjas on kogutud ka alljärgnevad kirjalikud tõendid: 16.07.2006 koostatud väärteoprotokoll /politseitoimikedaspidi PT - tl 1/, kus on kirjas, menetlusaluse isiku seletus, et protokolliga tutvunud. Olen joonud laagris ja autot ei ole juhtinud. Tõenditena on loetletud ütlused, joobe tuvastamise protokoll ja juhtimiselt kõrvaldamise otsus. PT tl 2 on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt arvesse võttes, et M.Mägi juhtis 16.07.2006 sõidukit BMW 330XD reg nr 806MGD ning tema kontrollimisel selgus, et alkoholilõhn suust; juht on joobes. Otsustatud on kõrvaldada M.Mägi sõiduki juhtimiselt, kuna on alust arvata, et ta on joobeseisundis. PT tl 3 on protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel, kus on leitud, et 16.07.2006 kell 03.05 M.Mägil indikaatorvahendiga LION 400 016204D mõõtes tuvastati näit 0,66 mg/ l. Tuvastamise tulemus alkoholijoove. Alkoholilõhn suust, silmade võrkkesta punetus. M.Mägi on protokolli kirjutanud – nõus, loobun ekspertiisist. Menetlusaluse isiku ülekuulamisel /PT tl 4/ on M.Mägi andnud ütlusi, et seisan oma hoovis Perakülas, kui tuleb kell 02.10 minu hoovi abipolitseinik ja süüdistab mind autojuhtimises, mida mina ei ole kindlasti teinud. Alkoholi olen tarvitanud küll, jõin ära 6 Bacardi Colat. PT tl 5 on M.Mägi poolt politseile esitatud vastulause, mille kohaselt ta vaidlustab väärteoprotokolli ja seletab, et 16.07.2006 kella 02.00 paiku tuli jalutades surfilaagrist, hakkas oma hoovis laudu koristama, autoga BMW saabusid tema sõber Imre Viidas (oli roolis) ja elukaaslane Rika Laan (oli kõrvalistmel). Imre läks hoonesse ja Rika Laan läks haagissuvilasse. Peale seda saabusid tema hoovi rohelise VW Passatiga Margus Ollema ja naispolitseinik, kelle nime ei tea. Margus väljus autost ja teatas et nägi kuidas tema sõitis BMW-ga, mille peale vastas, et tema ei ole autoga sõitnud. Siis teatas Margus talle väga ähvardaval toonil:“ Kas sa tahad et ma muudan su elu väga raskeks siin vallas?“. Tema küsis, et milles on asi ja kes te olete, et tulete tema hoovi teda ähvardama. Vaidlus jätkus kuni saabusid politseinikud Adelman ja Nõva. Nõva küsis naispolitseinikult, milles asi ja politseinik vastas, et tema nägi, kuidas Mägi juhtis sõidukit BMW. Konstaablid panid puhuma ja vormistasid väärteoprotokolli. Süü on täielik väljamõeldis. Kui ta ei ole autot juhtinud, siis ei saa teda ka juhiks nimetada. Tl 26 on emt kõnede eristus, millelt on näha, et Rika Laan telefonilt 53441993 on 16.07.2006 kell 01.24-01.35 korduvalt helistatud numbrile 56678095 ja kell 02.05 numbrile 56654706.

4-06-3580 Ärakiri 6 Kaebuse esitaja leidis kohtuvaidlustes, et jääb oma kaebuse juurde ja palus otsus tühistada, sest tema autot ei juhtinud.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtulikes vaidlustes, et jääb oma otsuse juurde, mis tuleneb seadusest, on õiglane

KOHTU SEISUKOHT Meelis Mägi on vaidlustatava otsusega süüdi tunnistatud liikluseeskirja § 76 p 3 nõuete rikkumises ja väärtegu on kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 järgi. Rikkumise kirjeldus (mille piires saab kohus väärteoasja arutada) vastavalt väärteoprotokollile on – juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Liikluseeskirja § 76 p 3 kohaselt ei tohi juht olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 mg või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 näeb väärteona karistatava teona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kohtuväline menetleja heitis kohtumenetluses kaebuse esitajale ette, et miks M.Mägi sündmuskohal ei kutsunud kohale isikut, kes autot juhtis. VMS § 2 sätestab, et kui VMS ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteo erisusi. KrMS § 7 lg 2 kohaselt ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja etteheide M.Mägile ei tulene seadusest ja asjaolu, et M.Mägi autot juhtinud isikut sündmuskohale ei kutsunud, ei tõenda, et tema ise autot juhtis. Käesoleval juhul leiab kohus, et kuna nii menetlusalune isik kui M.Ollema on kinnitanud, et abipolitseinik M.Ollema ütles M.Mägile, et ta teeb tema elu seal vallas raskeks, siis peale sellist käitumist ei saagi enam oodata inimeselt koostööaldist käitumist, sest ametniku poolt selliste asjade ütlemine ei saagi tavakodaniku jaoks kõlada millegi muuna kui ähvardusena ja on täiesti lubamatu. Kohus loeb, et see oli puhas jõudemonstratsioon, mis vastavalt M.Mägi ütlustele võttis temalt igasuguse koostöötahte. Tunnistajate M.Oidjärv ja M.Ollema ütluste kohaselt nad eeldasid, et autoga sõitis M.Mägi ja kuna M.Mägi ei toonud seda isikut, kes tema jutu kohaselt autot juhtis, siis keegi teine ei saanud see olla. Kohtuväline menetleja on aga kohustatud tagama kohtuvälise menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. See tähendab aga ka seda, et kohtuvälise menetleja otsus peab olema põhistatud ja rajanema tõenditel, mitte oletustel. Kohtuvälises menetluses on M.Mägi 20.07.2006 esitanud vastulause, kus on esitanud omapoolse seletuse asjade käigule ja esitanud ka inimeste kontaktid, kes M.Mägi seletuse kohaselt selle sündmusega seotud olid. VMS § 19 lg 1 p 4 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus esitada tõendeid ja taotlusi. VMS § 74 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja otsuses märkida ka vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Kaevatavas otsuses on lause – menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohtuväline menetleja jätab rahuldamata. Kohus leiab, et otsuses ei ole toodud põhjendust, miks kohtuväline menetleja jätab vastulause arvestamata, vaid see on lihtsalt konstanteering, et nii on tehtud. Menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses asunud end ise aktiivselt kaitsma ja esitanud omapoolsed tõendid, kuid kohtuväline menetleja ei ole neid tõendeid uurinud ja seega leiab kohus, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusõigust, sest otsuse tegemisel ei ole arvestatud kõikide võimalike tõenditega ja kohtuvälisel menetlejal ei ole seeläbi olnud võimalik hinnata kõiki võimalikke tõendeid nende kogumis. Eelkirjeldatud rikkumine aga iseenesest ei too kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, sest tõendite puudulik kogumine oli võimalik kõrvaldada kohtumenetluses, sest VMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega on

4-06-3580 Ärakiri 7 kohtul kohustus uurida väärteoasja asjaolusid igakülgselt ja täielikult, sõltumata kohtuvälise menetleja otsusest ja tema poolt kogutud tõenditest.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, kas Meelis Mägi on talle süüks arvatud väärteo, mis on talle kui mootorsõidukijuhile süüks arvatud, toime pannud, kas tema oli sel päeval isik, kes juhtis väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas autot.

M.Mägi ise on väitnud nii kohtueelses menetluses kui kohtus, et tema ei olnud isik, kes juhtis väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas sõiduautot BMW reg nr 906 MGD. Kohtuliku uurimise käigus üle kuulatud tunnistajad R.Laan, I.Viidas ja A-K.Kuusik kinnitasid, et M.Mägi ei sõitnud väärtoeprotokollis näidatud ajal ja kohas autoga BMW. R.Laan kinnitas, et tema helistas I.Viidasele, kes talle siis autoga surfilaagri juurde järgi tuli ja ta Gabriela motelli viis. Seda kinnitab ka I.Viidas ise. Samuti kinnitas I.Viidas elukaaslane A- K.Kuusik, et tema teab, et R.Laan helistas I.Viidasele, et I.Viidas talle järgi läheks ja I.Viidas seda ka tegi, oli ära 10-15 minutit. Ka M.Mägi kinnitas, et tema oli jalgsi jõudnud motelli hoovi, kui tulid I.Viidas ja R.Laan autoga, juhtis I.Viidas. Tl 26 olevalt kõnede eristuselt on näha, et R.Laan on kell 02.05 helistanud tõepoolest I.Viidasele (sellised I.Viidas ja R.Laan kontakttelefonid on M.Mägi poolt antud ka politseile esitatud vastulauses). Kohus leiab, et kindlaks ei saa teha küll kõne sisu, kuid asjaolu, et R.Laan on helistanud 16.07 kell 02.05 I.Viidas`ele on tõendamist leidnud. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõend lisab usaldusväärsust eelkirjeldatud isikute ütlustele. Tunnistajad M.Ollema, M.Oidjärv ja H.Aru on andnud ütlusi, et vahetult enne seda, kui M.Oidjärv ja M.Ollema asusid vastu liiklust sõitnud autole järgi sõitma, oli nende juures M.Mägi, kes soovis mõõta alkoholijoovet, mida tal ka teha lasti. M.Ollema ja M.Oidjärv tunnistuste kohaselt oli ta koos R.Laanega, mida aga R.Laan ja M.Mägi eitavad. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei tõenda M.Mägi süüd asjaolu, kas M.Mägiga koos teeristil oli R.Laan või mitte. See, et selles asjaolus tunnistajate M.Ollema ja M.Oidjärv ütlused ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja R.Laan ütlused erinevad, ei tõenda, et M.Mägi oli isikuks, kes juhtis autot. Tunnistajad M.Oidjärv ja M.Ollema kinnitavad, et 3-4 minutit peale seda kui M.Mägi mõõtis alkoholijoovet, märkasid nad, et ühel autol süttisid tuled. H.Aru tunnistas, et see vahe võis olla 5-10 minutit. Tunnistajad M.Oidjärv ja M.Ollema tunnistasid, et märkasid, kuidas üks auto hakkas sõitma rannast Peraküla poole (millises suunas oli liiklus keelatud) ja otsustasid autole järgneda. Tunnistajate M.Oidjärv, M.Ollema ja H.Aru ütlused selle kohta, kus see auto seisis ja kust ta liikuma hakkas, on vastuolulised. Kõik tunnistajad annavad selle kohta erinevaid ütlusi – M.Oidjärv – auto seisis eemal tee ääres (kus oli ka teisi autosid). M.Ollema – see auto seisis seal tee ääres üksi, oli seal juba paar tundi olnud. H.Aru – auto oli pargitud kõrvalteele (kus seisis 3-4 autot) ja hakkas sealt liikuma. Tunnistajad M.Oidjärv ja M.Ollema kinnitavad, et ees sõitva auto tagatuled olid neile kogu aeg näha. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et tee tolmas ja kui nad Gabriela motelli hoovis peatusid, siis ootasid tolmu hajumist. Peale seda nägid tunnistajad, et kõrvalistmelt tuli R.Laan ja auto juures 3-4 m kaugusel juhipoolse ukse juures seisis M.Mägi. Tunnistaja M.Oidjärv kinnitas kohtus, et tema ei näinud, kes väljus juhipoolsest uksest, sest vaatas kõrvalistuja ust, kust väljus R.Laan. Tunnistaja M.Ollema kinnitas, et ise ei näinud, et M.Mägi autot juhtis, kuid kedagi teist ju läheduses ei olnud.

Tunnistajad on kinnitanud, et teeristist motellini oli umbes 1-1,5 km. Meelis Mägi tunnistas, et jalutas koju kuskil 10 minutit, läks läbi metsa. Kuna ilmselt keegi kella pealt aega ei võtnud, siis selliste väikeste ajavahemike sees võib olla ka mõnel minutil oluline tähtsus. Kohus leiab, et M.Mägi ütlused, et ta läks jalgsi koju ja jõudis sinna enne R.Laant ja I.Viidast, ei ole teiste tõenditega ümber lükatud. Kuna kõik kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks,

4-06-3580 Ärakiri 8 siis võtab kohus ajavahemikuks, mil auto tuled süttisid peale M.Mägi politseinike juurest lahkumist – 10 minutit (tunnistaja H.Aru ütlused). Tunnistajate ütluste kohaselt pööras auto siis veel ümber ja hakkas sõitma. Ka kohalejõudmine võttis aega ja see tähendab, et M.Mägi võis jalgsi enne autosid motellini jõuda.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-66-06 leidnud, et kohus ei tohi eirata KrMS § 7 lg 2 ja 3 sätestatud põhimõtteid, mille kohaselt kohtuotsus peab rajanema tõendatuks tunnistatud asjaoludele, mitte aga oletustele ja kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis tõsikindlalt tõendaks, et M.Mägi oli isikuks, kes 16.07 sõiduautot BMW juhtis.

Kohus leiab, et kõiki tunnistajaid on hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest ja kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistajate antud ütlustes. Tunnistajate ütlustes esinevad küll ajalised erinevused (auto liikuma hakkaamise aeg ja politseinike jõudmine motelli hoovi), kuid kohus leiab, et see on nii lühike aeg, et ei anna põhjust öelda, et keegi oleks andnud valeütlusi. Kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, mis lükkaks ümber tunnistajate I.Viidas, R.Laan ja A-K.Kuusik ütlused, et autot juhtis sel ajal I.Viidas. Kohus leiab, et tunnistajate M.Oidjärv ja M.Ollema vaatevälja segas kindlasti tolm (nad on ise kinnitanud, et oli tugev tolm, peale mille hajumist nad alles nägid, et keegi seisab auto ukse juures) ja juulikuus öösel kell kaks on ööpäeva pimedaim aeg, millised asjaolud kokku ei lasknud neil kindlasti selgelt tajuda, mis siis tegelikult nende ees sõitva auto juures peale selle peatumist toimus. Tunnistajad ei väida, et nad nägid, et M.Mägi oli isikuks, kes autot juhtis. Pigem tuletasid nad selle teadmise enda jaoks sündmuse tehiolude pinnalt – kui tolm hajus, siis auto juures seisis M.Mägi.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja väärteootsuse aluseks on olnud tunnistajate M.Oidjärv ja M.Ollema tehiolude pinnalt (mitte kindlast teadmisest) tekkinud kahtlus, et M.Mägi juhtis autot. Menetlusaluse isiku poolt taotletud kohtus üle kuulatud tunnistajad kinnitasid aga, et juhiks oli I.Viidas. Muid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud, et M.Mägi oli väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas isikuks, kes juhtis sõidukit alkoholijoobes ja seetõttu tuleb M.Mägi kaebus rahuldada ja lõpetada väärteomenetlus tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu, kuna M.Mägi süü ei ole tõendatud.

Seega ei ole M.Mägile väärteootsuses süüks arvatud väärteo toime panemine M.Mägi poolt tõendamist leidnud ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada täies ulatuses ja lõpetada menetlus M.Mägi suhtes VMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Otsuse tegemisel juhindub kohus VMS §-dest 29 lg 1 p 1, 123 lg 2, 132 p 3, 133, 134, 156 lg 1 ja 3, KrMS § 2.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik

Ärakiri õige

4-06-3580 Ärakiri 9