1-05-301\13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-05-301

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.november 2006 Tartu Kriminaalasja number 1-05-301 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtuistungi sekretär Piia Saar Tõlk Virge Harak, Anna Diltajeva Kriminaalasi H.V ja Oleksii Gaievoi süüdistuses KarS § 263

p 1, 3, 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 8. veebruari 2006 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Oleksii Gaievoi ja süüdistatava H.V kaitsja Prokurör Silva Peebo Süüdistatav Oleksii Gaievoi

elukoht: XXX isikukood: XXX õppeasutus: XXXXX

kriminaalkorras karistamata Kaitsja advokaat Heiki Kuningas Süüdistatav H.V

elukoht: XXX isikukood: XXX ei tööta

kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Oleg Nišajev

2

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4, 338 p 1,2; 340 lg 2 p 1 ringkonnakohus otsustas :

- tühistada Tartu Maakohtu 8. veebruari 2006 otsus kriminaalasjas nr 1-05-301 osaliselt, so - Oleksii Gaievoi süüditunnistamises ja karistamises KarS §

263 p 1, 3, 4 järgi, sundraha, menetluskulude ning J.S. ´i kasuks tsiviilhagi väljamõistmises.

Mõista Oleksii Gaievoi õigeks süüdistuses KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi.

Kannatanu J.S. ´i tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

KrMS § 185 lg 1 alusel jätta Oleksii Gaievoilt väljamõistetud menetluskulud summas 5733. 30 krooni riigi kanda.

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Oleksii Gaievoi apellatsioon rahuldada, H.V kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

KrMS § 185 lg 1 alusel jätta advokaat Heiki Kuninga poolt

ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 4248 krooni riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 28.novembrist 2006.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kä

ttesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 19.detsembrist 2006.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise

soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 20.detsembrist 2006.

Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohus mõistis 08.02.2006 otsusega süüdi KarS § 263 Oleksii Gaievoi p 1, 3, 4 järgi ja karistas teda 3-kuulise vangistusega ning KarS § 74 lg 1, 3 alusel andis elukohajärgse kohtu kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla 18 kuuks.

3 Samuti mõistis maakohus süüdi KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi ja H.V karistas teda KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel 3-kuulise vangistusega ning KarS § 74 lg 1, 3 alusel andis elukohajärgse kohtu kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla 18 kuuks. Maakohus rahuldas J.S. tsiviilhagi ning mõistis O. Gaievoilt J.S. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel välja 200 krooni materiaalse kahju hüvituseks.

Maakohus arutas ja KarS § 263 p 1, 3, 4 Oleksii Gaievoile H.V-le

järgi esitatud süüdistust selles, et 14.08.2004 kella 03.30 ajal Tartus, Lai 30

Zavood OÜ Zavood Pubi juures lõi H.V grupis koos O. Gaievoiga mitmeid kordi käte, jalgadega ning golfikepiga J.S. kaks korda keha piirkonda ja M.K. 2-5 korda keha piirkonda, tekitades sellega J.S. ja M.K. füüsilist valu. Süüdistatavad O. Gaievoi ja H.V end neile esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on süüdistatavate süü tõendatud kannatanute J.S.

ja M.K. ütlustega, tunnistajate L.P. ja S.K. ütlustega, isiku äratundmiseks esitamise protokollidega ning tunnistajate V.S. ja A.D. ütlustega.

Kohus leidis, et süüdistatavad O. Gaievoi ja H.V on valinud eitamise

taktika. Nende ütlused on otseses vastuolus eelnimetatud kannatanute ja tunnistajate ütlustega. Kohus tajus nende eitavates ütlustes motiivi kõike varjata ja vastutusest vabaneda.

Kohtus O. Gaievoi viitas Andrei-nimelisele isikule, kes kuriteol osales. Selle isiku

kohta O. Gaievoi muid andmeid ei esitanud kui eesnime “Andrei“ ja selle väidetava „Andrei“ välise sarnasuse tema (O. Gaievoi) isikuga. Kohus leidis, et ei ole usutav ega tõene väide, et O. Gaievoi õigusteaduskonna üliõpilasena, kes on õppeplaani järgselt omandanud kriminaalmenetluse kursuse, võis eeluurimisel olla

nii mõistmatu, et ei osanud viidata Andrei-nimelisele isikule, kes temaga koos sündmuskohal viibis. Asja materjalides on XXXtõend 03.12.2004, mis kinnitab, et O. Gaievoi on õigusteaduskonna 3. kursuse üliõpilane ning tema õppeedukus on

olnud hea. Kohus käsitles O. Gaievoi väiteid tundmatu Andrei kohta

väljamõeldistena ning neid ütlusi tõenditena ei arvestanud. Samuti olid

kaassüüdistatava H.V ütlused kohtus tundmatust ja O. Gaievoiga

sarnasest isikust väljamõeldis ja kohtule ebausaldusväärne. Eeluurimisel H.V ei ole rääkinud sellest isikust midagi.

Kohus leidis, et H.V ütlused V.S. poolt kakluses osalemises ei vasta tõele. Kannatanute ja tunnistajate S.K. ja L.P. poolt on ära tuntud just O. Gaievoi ja H.V isikutena, kes sündmuskohal kannatanuid golfikeppidega ründasid ning neile kehavigastusi tekitasid. Ka kinnitavad tunnistaja V.S. ütlused seda, et tema kakluses ei osalenud, oli autos ning auto tumendatud klaaside tõttu välja ei

näinud. Samuti on süüdistatavate O. Gaievoi ja H.V ütlused neile kannatanute poolt kallaletungimisest ilmne liialdus ja tõendamata.

Maakohus leidis, et kannatanute ja tunnistajate ütlustes on mõningaid erinevusi.

Erinevad on ütlused isikute autost väljumise kohta. See on seletatav sellega, et kannatanutele toimus aktiivne rünne ning seetõttu ei suutnud nad kõiki asjaolusid täpselt mälus fikseerida. Kannatanu J.S. oli küll alkoholijoobes, kuid on ka ilmne,

4

et selline jõhker rünne inimest kainestab ning seega tema ütlusi tuleb hinnata tõeseks. Ka kannatanu M.K. oli tema enda sõnul alkoholi tarvitanud, kuid kinnitas kohtus, et tajus asjaolusid adekvaatselt.

Kannatanute ja tunnistajate ütlused kinnitasid just seda, et süüdistatavad jõhkralt

tungisid koos, ühtse tahtlusega, kannatanutele kallale, tõukasid neid ning peksid neid golfikeppidega keha ja pea piirkonda, tekitades kannatanutele kehavigastusi.

Mingit hädakaitseseisundit süüdistatavatel ei esinenud. Hädakaitseseisund esines

kannatanutel, kuid ootamatu ning põhjuseta kalletungi ning neile rakendatud ootamatu vägivalla tõttu nad ei suutnud aktiivset vastupanu osutada ning rünnaku

käigus tekitati neile kehavigastusi. Kehavigastused on tõendatud kannatanute ja tunnistajate ütlustega kui ka kannatanu M.K. traumakaardiga, mis kinnitab M.K.

peas oimupiirkonnas sündmuskohal löödud peahaavu, samuti kannatanu J.S. löömist golfikeppidega rindkere piirkonda.

Kannatanud olid süüdistatavatele võõrad inimesed. Süüdistatavad O. Gaievoi ja H.V ründasid huligaansel ajendil kannatanuid, tekitades neile kehavigastusi. Süüdistatavad kasutasid kannatanute kallal vägivalda, tõugates neid. Süüdistatavad

kasutasid ründel relvana kasutatavaid metalseid golfikeppe, tegutsesid grupis, pannes toime KarS § 263 p 1, 3, 4 järgse kuriteo. O. Gaievoi ja H.V on KarS § 33 mõistes süüvõimelised isikud ning nende süüd ja vastutust välistavad asjaolud puudusid.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kuriteo raskust ja laadi, süüdlaste isikuid ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Süüdistatavad on toime pannud avaliku korra raske rikkumise, mille käigus

kannatanutele tekitati kehavigastusi. Käsitletav kuritegu on teise astme kuritegu.

Süüdistatavaid ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid süüdistavatele karistuse mõistmisel ei esinenud.

Riiklik süüdistaja taotles O. Gaievoi ja H.V karistamist 3-kuulise

vangistusega ning KarS § 74 alusel nende vangistusest vabastamist, kui nad 18-

kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning alluvad

kriminaalhooldusnõuetele. Kohus nõustus prokuröri taotletud karistuse liigi ja määraga ning pidas otstarbekaks jääda riikliku süüdistaja poolt nõutud sanktsiooni piiridesse.

Apellatsioonides esitatud taotluste sisu

O. Gaievoi palub Tartu Maakohtu 8. veebruari 2006 otsuse tühistada ja teha uue, õigeksmõistva otsuse kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on maakohus hinnanud tõendeid valikuliselt.

Maakohus on oma järeldustes tuginenud vaid nn süüdistatava äratundmisele ja sedagi kohtuistungil, mis ei ole menetlustoiming ega ka tõend. Maakohus on

jätnud kõrvale tõendite detailse analüüsi. Maakohus oleks pidanud esmalt tuvastama asjaolu, kes oli auto roolis, sest see isik autost ei väljunud.

Samas ei ole kohtuotsuses põhjendatud, miks ei ole arvestatud tunnistaja V.S. ja

A.D. ütlusi, samuti kannatanute ja tunnistajate ütlusi, millised kinnitavad

süüdistatava ütlusi oluliste asjaolude osas: et juhi kohal istunud isik ei väljunud

5

autost; et autos oli ka viies isik, s.o nimega Andrei; et esinevad olulised lahknevused isikute äratundmises.

Apellandi süü ei ole tõendatud eriti seetõttu, et pärast maakohtu istungit kohtus appelant juhuslikult kaupluses Andreiga, kelle õigeks nimeks osutus D.Š. ja kes tunnistas, et just nimelt tema väljus autost koos H.V-ga.

Apellant on nii eeluurimisel kui ka kohtuistungil oma süüdi eitanud ning kinnitanud, et viibis sündmuskohal, kuid kakluses ei osalenud. Ta tuli 14.08.2004 autoga Tartusse koos H.V-ga, V.S. ja V.S. , kusjuures autojuhiks oli O. Gaievoi. Apellant istus ka kakluse toimumise ajal roolis ning autost ei väljunud.

Apellandi ütluseid on kinnitanud kaaskohtualune H.V ning tunnistajad V.S. ja A.D. . H.V ja V.S. on samuti kinnitanud, et kakluses osalesid H.V

, V.S. ja Andrei, kellega H.V sai tuttavaks ööklubis XS.

Maakohus ei ole andnud hinnangut väidetele selle kohta, et tunnistaja V.S. ja süüdistatavate ütluste kohaselt oli apellant roolis. Kannatanu J.S. on eeluurimisel otseselt öelnud, et autost väljusid tagauksest kaks isikut ja üks jäi rooli taha, keda ta ei näinud. Ka kohtuistungil kannatanu kinnitas asjaolu, et ta mäletab tagaukse avanemist. Kannatanu üksnes arvab, et keegi võis väljuda esiuksest, kuid ta ei lükka ümber enda pool eeluurimisel öeldut. Kannatanu

M.K. ütlustest kohtuistungil selgub samuti, et juht oli autos ja ei väljunud.

Tunnistaja S.K. ja V.S. ning süüdistatavate ütlustega on üheselt tuvastamist leidnud asjaolu, et autost oli väljunud rohkem kui kaks inimest.

Kui lähtuda süüdistuse loogikast, pidid autos olema neli inimest - süüdistatavad ja tunnistajad V.S. ja A.D. . Tuvastatud on, et A.D. magas autos. Roolis ta olla ei

saanud. Seega olid ärkvel kolm inimest, kes olid autost väljas. Kui autost olid

väljas süüdistatavad ja V.S. , siis pidi keegi roolis olema. Tunnistaja S.K. on kohtuistungil kinnitanud, et autos olijaid oli neli või viis. Tunnistaja V.S. kinnitab samuti neid ütlusi, mis omakorda kinnitavad süüdistatavate ütlusi selle kohta, et autos oli veel üks inimene, Andrei nimeline, kes liitus klubis XS. Kohtu järeldus,

et süüdistatavate poolt tundmatu isiku sündmustesse põimimine, kelle kohta nad

eeluurimisel midagi ei ole rääkinud, on ebausutav, ei vasta kriminaalasja

tehioludele. Nii tunnistajate V.S. i, H.V kui ka apellandi eeluurimisel antud ütluste kohaselt oli H.V tutvunud ööklubis XS noormehega, kelle

nimi oli Andrei ja kes väljus autost koos H.V ja V.S. iga. Maakohus oleks pidanud otsuses märkima, miks ta nende ütlustega ei arvesta.

Süüdistus rajaneb kannatanute M.K. ja J.S. ning tunnistajate S.K. ja L.P.

vasturääkivatel ütlustel. Eeluurimisel selgitas kannatanu J.S. , et ei tunneks kahtlustatavaid ära. Kohtuistungil väitis kannatanu, et tunneb ära O. Gaievoi, sest tema on tumedat verd. Äratundmine kohtuistungil ei ole menetlustoiming. KrMS §

81 sätestab äratundmiseks esitamise läbiviimise korra. Seega ei saa kannatanu

selliseid ütlusi käsitleda isiku äratundmisena, seda enam, kui isik tunti ära tema nahavärvi tõttu. Tõmmu nahavärv ei ole selline eritunnus, mida esineks vähestel.

Sama kehtib ka tunnistaja L.P. kohta, kes kirjeldas eeluurimisel tema poolt nähtud isikut, kes on 175 cm pikk, lühikeste juustega, tõmmu nahavärviga. Iseenesest võis tõmmu nahavärv viidata süüdistatavale, kuid samas ei lange tunnistaja poolt antud kirjeldus kokku süüdistatava välimusega. Tunnistaja möönis istungil, et otseselt ei

tunne süüdistatavat ära. Seega ei viita tunnistaja L.P. ütlused O. Gaievoile.

6 Asjaolu, et süüdistatav on tumedat verd, ei saa olla aluseks väitele, et ta on toime pannud kuriteo.

Tunnistaja S.K. ütlustest selgub, et süüdistatavat O. Gaievoid on kirjeldatud

lühikeste juustega isikuna. Äratundmiseks esitatud fotol on isik ära tuntud

lühikeste juuste järgi, kuigi fotol oleval isikul on pikad juuksed. Teades, et

süüdistatavaks on samuti O. Gaievoi, ei olnud tunnistajal raske kohtus O. Gaievoile viidata.

Kannatanu M.K. , kes eeluurimisel O. Gaievoid ära ei tundnud ning tundis ära vaid H.V, viitas kohtus hoopis O. Gaievoile. Miks kannatanu viitas isikule,

keda ta ära ei tundnud ja sellest tulenevalt ka ei näinud, jääb selgusetuks, sest ajavahemik toimunu ja kohtuistungi vahel ei saa mõju avaldada isiku äratundmise

osas. Ülekuulamisel ja äratundmiseks esitamisel politseis oli kannatanu

adekvaatses olekus, mistõttu tema eeluurimisel antud ütluste tõesuses ei saa

kahelda. Kannatanu kohtuistungil antud ütlused annavad alust kahelda, kas ta üldse kedagi ära tundis, kui ta kaks inimest ära vahetab.

H.V kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 8. veebruari 2006 otsuse ja teha uue, õigeksmõistva otsuse.

Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on maakohtu otsus ebaseaduslik ja

põhjendamatu, kohus on hinnanud asjas olevaid tõendeid ühekülgselt ja

erapoolikult. Kohus on lähtunud tõendite hindamisel ainult kannatanute J.S. ja

M.K. ning tunnistajate L.P. ja S.K. ütlustest, mis on äärmiselt vastuolulised ja

väheusutavad (kannatanud ega tunnistajad ei suutnud isegi ära tunda

süüdistatavaid kui väidetavaid peksjaid). Nimetatud kannatanute ja tunnistajate

ütlustest tuleneb, et toimunud konfliktis osalesid nn ründajate poolel vähemalt

kolm isikut ning ühel nendest oli käes golfikepiga sarnane ese. Kannatanute ja tunnistajate ütluste alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kes oli see esemega isik ning kes konkreetselt võis kannatanutele tekitada vigastusi. Samuti kohtueelse ja kohtuliku menetluse käigus jäi tuvastamata kolmas Andrei nimeline isik, kes osales konfliktis ning kellele osutasid H.V, O. Gaievoi, tunnistajad V.S. ja A.D. . H.V ei eita enda osalemist toimunud intsidendis, kuid eitab kategooriliselt

golfikepi (või muu eseme) kasutamist kannatanute suhtes. Samuti välistab H.V

füüsilise valu tekitamist kannatanutele. Tema osavõtu intensiivsus nimetatud konfliktist on sama kui tunnistaja V.S. , kes ise kinnitas osalemist konfliktis kannatanutega. Apellandile jäi täiesti arusaamatuks kohtu järeldus selle kohta, et H.V ütlused tunnistaja V.S. poolt kakluses osalemises ei vasta tõele ning et V.S. ütlused kinnitavad seda, et tema kakluses ei osalenud.

H.V osavõtt nimetatud konfliktis sai alguse sellest, et tugevas alkoholijoobes olev J.S. lõi H.V näkku. Seega H.V puudus ega saanud olla isegi kaudset tahet avaliku korra rikkumiseks.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad apellatsioone nendes toodud motiividel.

7 Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud

ära süüdistatavad, kaitsjad, kannatanud, tunnistajad ja prokuröri, leiab, et

süüdistatava Oleksii Gaievoi apellatsioon kuulub rahuldamisele, süüdistatava H.V kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

Tartu Maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, so Oleksii Gaievoi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi ning Oleksii Gaievoilt J.S. ´i kasuks tsiviilhagi väljamõistmises.

Süüdistatav Oleksii Gaievoi tuleb süüdistuses KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi õigeks mõista ja kannatanu J.S. ´i tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

Apellatsioonides taotleti maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamist ja

süüdistatavate õigeksmõistmist. Põhimotiivina on leitud, et kogutud tõendid

sisaldavad vastuolusid ja polnud küllaldased süüdistatavate süü tuvastamiseks ja nende süüditunnistamiseks.

Süüdistatava Oleksii Gaievoi apellatsioonis esitatud asjaolusid kontrollides leidis ringkonnakohus, et tema vastuväited süüdistusele on põhjendatud. Vastavalt KrMS §-le 60 lg 2 on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et

tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Ringkonnakohtus isikulisi

tõendeid kontrollides ei kujunenud ega kinnistunud kohtus veendumus, et süüdistatav Oleksii Gaievoi väljus kindlasti autost ja osales süüdistuses märgitud ajal ja kohas kuriteo, so avaliku korra raske rikkumise toimepanemises. Vastavalt

KrMS §-le 61 lg 2 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt ja ringkonnakohtu arvates on süüdistatava O.Gaievoi osas tõusetunud

olemasolevatest tõenditest lähtuvalt kahtluste kogum sedavõrd kaalukas, mis ei võimalda isiku süüditunnistamist. KrMS § 7 lg 3 kohaselt aga kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

Süüdistatava H.V osas kogutud tõendeid kontrollides leidis ringkonnakohus, et süüdimõistmine oli põhjendatud, kuna tema osalusest kuriteo

toimepanemises on kogutud kindlad ja vastuvaidlematud tõendid, milliseid

kogumis kohtu siseveendumuse kohaselt ei saa kõrvale heita ning neid tõendeid käsitleb ringkonnakohus otsuse motiveerivas osas allpool.

10.03.2006 esitatud apellatsioonis märkis O.Gaievoi, et pärast maakohtu otsust

kohtas ta Tallinnas Selveri kaupluses juhuslikult Andrei nimelist isikut, kellega

nad olid tutvunud 14.08.2004 Tartu ööklubis XS ja kes oli nendega süüdistuses märgitud sündmuste toimumise ajal sõidukis. Täpsemad andmed tal Andrei kohta aga varasemalt puudusid. Kohtumisel selgus, et Andrei tõeline nimi on D.Š. , kes

elab Tallinnas XXX. Avaldanud D.Š. lühivestluses, et teda süüdistatakse

14.08.2004 sündmustes kuriteo toimepanemises nõustus D.Š. tulema ringkonnakohtusse ja teatama, et tema oli isikuks, kes koos H.V-ga väljus sõidukist.

D.Š. saatis Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ka nn. puhtsüdamliku ülestunnistuse (tl 230-232), kus kirjeldab enda tegevust 14.08.2004 asetleidnud sündmusega.

8 Süüdistatavad O.Gaievoi ja H.V jäid ringkonnakohtus varemantud ütluste juurde.

Süüdistatav Oleksii Gaievoi kinnitas, et 14.08 2004 öösel Tartus Laial tänaval

toimunud intsidendi ajal tema sõidukist ei väljunud ning istus sõiduki (Mazda

väikebuss) rooli taga. Sõidukist väljusid H.V, D.Š. ja V.S. . A.D. jäi sõidukisse, sest oli joobes ja magas tagaistmel.

O.Gaievoi väitis, et teda aeti kannatanute ja tunnistajate poolt segamini teise isikuga, so D.Š. (maakohtu otsuses käsitletud kui Andrei), kellega on tal ka väline sarnasus. Maakohtus ( tl 153-155) selgitas O.Gaievoi, et kannatanud ja tunnistajad ajavad

teda Andrei nimelise isikuga segi. Sõidu ajal istus tema kõrval Andrei. Pärast

tänaval kõndinud noortekambaga tüli tekkimist väljusid sõidukist H.V,

V.S. ja Andrei. Põhjuseks oli asjaolu, et H.V küsis möödujatelt tänavanimetust ning sellest kambast üks poiss hakkas imelikult käituma ja kätega

vehkima kui H.V veel sõidukis oli. Süüdistatav sõidukist ei väljunud ja

intsident toimus sõiduki taga öisel ajal, ning seetõttu ta täpselt ei näinud mis

toimus. Kuna sõiduk ei kuulu talle, siis ta ei teadnud selle sisu ning tal on

kahtlused, kas mingeid golfikeppe sõidukist väljunute poolt kannatanute suhtes kasutati. O.Gaievoi kirjeldas Andreina isikut, kes oli nahavärvilt tõmmu, mustad

lühikesed juuksed ja põhimõtteliselt sama kehaehitusega nagu tema. Süüdistatav

on maakohtus selgitanud, et olles sattunud ebatavalisse situatsiooni kohtueelsel uurimisel arvas ta pikka aega, et on tunnistaja, mitte süüdistatava staatuses.

Süüdistatav H.V avaldas ringkonnakohtus, et D.Š. isikut nägi ta

pärast 14.08.2004 sündmusi esmakordselt ringkonnakohtus. Tema jaoks oli ta varasemalt isikuks nimega Andrei. Nad olid eelnevalt tutvunud Tartus ööklubis XS

ja pärast sealt lahkumist läksid otsima ühiselamut, kus pidi toimuma mingi sünnipäev. Oli soov jätkata pidutsemist. Kui nad sõidukiga peatusid Laial tänaval, siis lühikese sõnavahetuse käigus keegi tänaval viibinud hilisemast kannatanust lõi teda. Arvab, et oli poole kehaga sõidukist väljas löögi hetkel ja löödi kas jala või käega. Tüli algatajaks olid seega kannatanud. Seepeale ta väljus sõidukist. Tema järel väljusid ka D.Š. ja V.S. . H.V ütluste kohaselt istus D.Š. juhi kõrval

esiistmel. H.V peab tänaval toimunut pigem tõuklemiseks, mitte

kakluseks. D.Š. osales samuti selles. „Ma ainult tõukasin ja lõin kellelegi vastu selga, aga ei tea kellele. See pidi olema see inimene, kellega hakkasin vestlema. Mina ei tea kurikast midagi“ ( tl 239).

Maakohtus ( tl 157) andis H.V ütlusi selles, et ööklubist lahkudes oli

väikebussi rooli taga O.Gaievoi. Andrei, kellega nad olid tutvunud klubis, istus juhi kõrval. Tagaistmel istusid tema ja V.S. . Tartu linnas sõites otsisid nad mingit tänavat ning nähes ühel tänaval seltskonda, otsustasid teed küsida. Ta pöördus läbi

autoakna tänaval viibinud seltskonna poole inglise keeles. Üks noormees seltskonnast hakkas hüppama, kätega vehkima ja lõi teda seejuures näkku. Pärast

seda nad peatusid ja ta väljus sõidukist koos V.S. ja Andreiga ning läks tõuklemiseks ja rüseluseks. Süüdistatav väitis, et tema kedagi millegagi ei löönud, vaid lihtsalt tõukles, küll löödi teda ennast kaks korda selga. Samas möönab, et ta paar korda võis lüüa, kuid nimetab seda ise „haardeks“ ja kergeks löögiks. Ta ei

näinud kuidas Andrei konkreetselt kakles. Nende väikebussis viibinud isikud

mingeid märgatavaid vigastusi ei saanud, samuti ei märganud ta vigastusi

9

kannatanutel. Sündmuskohalt lahkuti kiiresti ning mõni minut hiljem lasid nad Andreil sõidukist väljuda.

Kannatanu J.S. jäi maakohtus antud ütluste juurde. Kannatanu arvas, et sõidukist väljus kaks isikut ja see kes teed küsis, sellega tekkis tal kuraasikas ütlemine, mida tuli kaaskannatanu M.K. lahutama. Kannatanu kinnitas, et väljujaid oli kaks, kuid ta ei tea tõsikindlalt kinnitada, millisest uksest väljuti.

Kannatanu väitis, et kui ta maakohtus O.Gaievoid esimest korda nägi tundus ta

talle sarnane isikuga, kes väljus sõidukist golfikepp käes ja ründas M.K. ning võimalik, et ka teda. Kannatanu väitis, et kindlasti oli ühe isiku käes golfikepp, mis oli poolenisti must ja poolenisti niklist ning otsast kumerusega. Kannatanu selgitas, et teda löödi selga ja ta kukkus pikali. Ta ei osanud kindlalt väita, et lööjaks oli H.V, kuid kui ta seda kinnitab, siis võis see nii olla. Alguses oli ründajaid

kindlasti kaks, kuid kui ta oli pikali löödud, võis olla neid rohkem. Kannatanu väitis, et nemad esimesena sõidukis viibinud isikuid ei rünnanud. Maakohtus ( tl 126-129) on kannatanu J.S. väitnud, et pole kindel juhipoolsest

uksest kellegi väljumises. Samas avaldub vastuolu kannatanu ütlustes samas protokollis tl 128. Ta selgitab, et sõidukil avati ainult tagumine uks, mitte juhiuks

ja sealt väljus inimene golfikepiga. Siis aga väidab, et O.Gaievoi meenutab golfikepiga meest.

Ringkonnakohus leiab, et siinkohal avaldub J.S. ´i ütlustes vastuolu, sest on tuvastamist leidnud, et konflikti puhkemise hetkel oli juhiroolis O.Gaievoi ja ta ei saanud golfikepiga väljuda sõiduki tagauksest. Mittejuhiuksest sai golfikepiga olla üheks väljujaks H.V.

Kannatanu M.K. jäi maakohtus antud ütluste juurde ja kinnitas, et tema kedagi

esimesena ei löönud ja mõistetamatutel asjaoludel löödi teda. Ta oli sel hetkel

kainem kui J.S. . Esimene ründaja tuli selja tagant ja teda tõmmati pikali ning

hakati mingite kaigastega peksma. Ründajaid oli kaks. Ründajad väljusid

väikebussist ilmselt kõnnitee poolt, tagauksest. Kannatanu jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde selles, et ühes ründajas tundis ta ära H.V.

Samas kinnitas ta maakohtus ja ringkonnakohtus avaldatud äratundmiseks esitamise protokolli ( tl 10-12) õigsust, milles ta oli avaldanud, et tunneb lööjas ära H.V isiku näo kuju ja juuste järgi.

Maakohtus on kannatanu ( tl 131) väitnud, et tema mälu järgi oli juht autos sees

kogu aeg, sest nii kui kallaletungijad sõidukisse tagasi istusid, sõitis see kohe

minema, sest mootor kogu aeg töötas. Kannatanu on seletanud, et „nägin ainult ühte peksjat, kes oli minust eespool. Aga ma tundsin, et teine peksis tagapool ka. Ma ei jõudnud end ümber pöörata, et näha, kes tagapool on.“

Nii kannatanud J.S. ( tl 128) kui M.K. (tl 129) on maakohtus antud ütlustes nimetanud, et O.Gaievoi „meenutab“ neile isikut, kes väljus sõidukist. Samas on mõlemad kannatanud kinnitanud, et peksmise käigus kasutati ründajate

poolt löömiseks metallist eset, millist J.S. on osanud detailsemalt kirjeldada. Kannatanu M.K. on ühes ründajas ja peksjas ilmselgelt äratundnud H.V.

10

Tunnistaja D.Š. andis ringkonnakohtus ütlusi selles, et kohtus süüdistatavatega esmakordselt Tartus 14.08.2004 ööklubis XS.

Ta oli baaris, kuhu tuli H.V, kes tellis midagi, neil tekkis vestlus ja ta

küsis mis edasised plaanid neil on. Tunnistaja seletas, et tal ei olegi plaane. H.V tegi ettepaneku, et lähme teise klubisse või kuhugi edasi ja D.Š. oli sellega nõus. Seejärel kutsus H.V enda sõbrad ja sõideti nende autoga ning

siis oli juttu ka mingist sünnipäevast, et sinna sõita. Sõidu ajal eksisid nad linnas ära. Seejärel nägid ühte noortekampa. Tunnistaja istus autos juhi kõrval paremal. Keegi tegi ettepaneku, et peatuda seltskonna kõrval ja küsida, kus diskoteek asub.

H.V istus tagaistmel, avas tagumise akna ja hakkas poistelt midagi

küsima. H.V keha oli pooleldi auto aknast väljas ja siis tunnistaja kuulis,

et talle löödi näkku, aga ise seda ei näinud. Seejärel ta tuli autost välja ja läks auto

taha. Seal oli suurem seltskond, 5-6 inimest. H.V esialgu seisis, rääkis

nendega, siis jooksis bussist välja sõber, keda kohtuistungil pole. Tunnistaja istus autos ja vaadates aknast taha, oli näha, et väljasolijad hakkavad teineteist tõukama. Seejärel ütles tunnistaja autos istuvatele poistele „ lähme välja vaatama, et rüselust ei tekiks“. Ta nägi, et poisid väljusid tagaistmelt paremalt pool külje pealt . See oli nagu kõrvalistuja poolest paremal. Ta ei näinud, et neil oleks midagi käes olnud.

D.Š. väitis, et tema kedagi ei löönud kui autost väljus ja läks teisi lahutama. Ta

isegi ei tea, kellelt ta sai löögi. Mõlemad pooled olid talle võõrad. Seal oli üks pikkade juuste ja musta nahktagiga mees. Tolle lükkas eemale, aga ta kakles

kellegagi ning kukkus pikali ka. Automootor töötas kogu aeg. Süüdistatav O.Gaievoi ei tulnud tema juuresolekul autost välja. Mingeid golfikeppe ta ei näinud. Tema taga istus H.V ja veel üks inimene. H.V istus vist tunnistaja selja taga, ta oli esimene, kes autost väljus. Kõige

tagumisel istmel istus üks suur poiss, kes magas seal. Tunnistaja ütles autojuhile,

et „lähme välja“, aga autojuht jäi istuma, ja ei öelnud midagi. Tunnistaja väljus

autost, läks auto taha, kus oli rüselus ja hakkas kõiki eemale lükkama ja rahustama.

Seejärel istus autosse tagasi, esiistmele, poisid tulid autosse ja nad hakkasid

sõitma. Sõidu ajal palus ta auto peatada ja väljus. Seejärel võttis takso ja sõitis sõprade juurde tagasi klubi XS-i juurde.

Kuskil kella 5.30 paiku läks klubist sõpradega välja, jalutasid linnas, käisid söömas ja läksid ära Tallinna.

H.V oli ta enne kohtuistungit näinud kahel korral, O.Gaievoid kolmel

korral. O.Gaievoid nägi pärast sündmusi hiljem Tallinnas kaupluses, ning ta tuli

tema juurde ja kutsus teda Andreiks. Seejärel oli tunnistaja talle seletanud, et ta pole Andrei ning nimetanud oma õige nime. Seejärel oli O.Gaievoi käinud isaga tunnistaja juures ja rääkinud tekkinud situatsioonist. Tunnistaja kirjutas ka märtsis 2006 avalduse, kuid avaldus tagastati prokuratuurist ning vastuses väideti, et tema käekirjast ei saada aru.

Ringkonnakohtus avaldas kannatanu J.S. , et tunnistaja D.Š. sarnaneb selle

isikuga, kes tuli autost välja ja ründas golfikepiga Kannatanu M.K. väitis . tunnistaja D.Š. osas, et tema ei mäleta enam nägusid.

Tunnistaja S.K. jäi maakohtus antud ütluste juurde. Tunnistaja väitis, et mõlemad süüdistatavad osalesid vägivalla kasutamisel. Tunnistaja D.Š. isiku osas arvas S.K. , et ta ei välista seda, et ta seal sündmuses kuskil oleks olnud. Samas arvas, et kui politsei näitas isikuid, keda ära tunda, siis oli mälu ja sündmused värskemad.

11

Tunnistaja kinnitas, et kui kohtueelsel uurimisel oli äratundmine, siis tundis ta

O.Gaievoi ära näojoonte, silmade ja ka soengu järgi. Samas jällegi ei osanud

tunnistaja öelda, kas oleks saalis oleva tunnistaja D.Š. ka äratundmisel ära tundnud, kui oleks see toiming kohtueelsel uurimisel teostatud. Ringkonnakohtus tunnistaja enam ei mäletanud, palju isikuid sõidukist välja tuli. Tema mäletamist mööda juhipoolsest uksest ei väljunud keegi. Tunnistaja arvab, et oli keskmiselt alkoholijoobes, aga mitte nii purjus, et mitte mäletada. Maakohtus ( tl 147-148) on tunnistaja S.K. kinnitanud, et kallaletungijad väljusid väikebussi külguksest, kuid võis olla ka juhi kõrvaluksest. Peksjaid võis olla kakskolm. Ta nägi nii J.S. ´i kui M.K. peksmist. Tunnistaja kinnitas, et H.V oli isikuks, kes esimesena lõi J.S. ´i. Kes aga oli teine isik, kes lõi M.K. tunnistaja täpselt ei mäleta ( tl 150). Peksjad kasutasid ka golfikeppi.

Seega on ka tunnistaja S.K. kannatanu J.S. ´i peksjana nimetanud kindlalt H.V.

Tunnistaja L.P. jäi samuti maakohtus antud ütluste juurde

Ka tunnistaja L.P. ei välistanud, et ringkonnakohtu istungil viibinud tunnistaja D.Š. kuriteo toimepanemise kohas viibis. Tunnistaja mäletas, et kaklusesse astus

kõigepealt tumeda peaga noormees. Praegu ta seda enam kinnitada ei oska, missugune see isik olla võis. Tumeda peaga poiss väljus mikrobussist, ja kõnnitee poolsest uksest. Seda, et keegi oleks juhi kohalt väljunud tunnistaja ei mäleta.

Maakohtus ( tl 133-134) on tunnistaja L.P. väitnud, et kõigepealt tuli sõiduki

tänavapoolsest, juhi kõrvaluksest välja tumeda peaga noormees. Samas on tunnistaja seletanud, et ta otseselt ei tunne O.Gaievois seda isikut ära, kes väljus

sõidukist. Kannatanuid löödi golfikeppidega ja lööjaid pidi olema kaks inimest ning sõidukist tuli veel keegi välja. Tunnistaja on nimetanud, et kui talle politseis

fotosid isikutes näidati, juba siis ta ei mäletanud, et nendelt oleks keegi talle meelde jäänud.

Tunnistaja V.S. väitis, et ta ei mäleta enam, mida maakohtus täpselt rääkis, kuid seal ta ei valetanud.

Ringkonnakohtus viitas tunnistaja saalis viibinud tunnistaja D.Š. ja väitis, et viimane osales nendega intsidendis, sest viibis koos nendega autos. Siis teadis ta, et tegemist oli Andrei nimelise isikuga.

Kaklus oli väikebussist väljunute ja kannatanute vahel. Autost väljusid H.V, tema ja see isik, keda tundis Andrei nime all. O.Gaievoi oli roolis.

Üks isik oli veel autos ja magas sel hetkel. See oli A.D. . Tänaval olevas seltskonnas oli kuskil kolm inimest, rohkem ta ei näinud.

Käesolevajal ajal ta enam täpselt ei mäleta, kes mida tegi. Tunnistaja ei näinud,

millega löödi, temal oli oma kokkupõrge ühega tänaval viibinutest ja ta ei vaadanud, mis teistel toimus. Ta väidab, et ei näinud hiljem autos kaaslaste käes mingeid metallist esemeid. Tunnistaja väitis, et D.Š. võis istuda ka O. Gaievoi kõrval eesistujana. Võimalikud

vastuolud maakohtus antud ütlustega võrreldes võisid olla ka asjaolude täpse mittemäletamisega seoses.

12 Maakohtus ( tl 137-138) on tunnistaja kinnitanud, et klubis XS tutvusid nad Andrei nimelise isikuga. Pärast klubist lahkumist istus O.Gaievoi väikebussi rooli, tema, Andrei ja H.V istusid tagaistmel ning A.D. kõige tagumisel istmel.

Et teada saada kuidas edasi sõita, avas H.V akna ja küsis mööduvalt

noortekambalt teed ning üks neist tuli lähemale, hakkas vehkima ja lõi vist

H.V näkku. Seejärel väljusid Andrei, tema ja H.V sõidukist ja

toimus kähmlus. Seega osales nende poolelt, so bussist väljunute hulgas

kähmluses-kakluses kolm isikut ( tl 140). Tunnistaja on väitnud, et mingeid esemeid, so lisavahendeid kähmluses ei kasutatud.

Eelloetletud isikuliste tõendite alusel on tekkinud põhjendatud kahtlused, et

väikebussi roolis istunud O.Gaievoi ei väljunud süüdistuses märgitud tegevuse ajaks Tartus Laiale tänavale.

Olukorras, kus ringkonnakohus leiab, et O.Gaievoi süü süüdistuses märgitud

kuriteos pole tõendamist leidnud, tuleb siiski nõustuda H.V-le esitatud

süüdistusega ja selle tõendatusega. Siinkohal on olulised kannatanu M.K. ja tunnistaja S.K. sellekohased ütlused, milliseid ei saa nende sisus kõrvale heita ja teised kriminaalasjas kogutud tõendid ei lükka ümber nende süüstavat sisu.

Seega tuleb H.V süüdistusest välja jätta kuriteo toimepanemine grupis

O.Gaievoiga. Samas aga pole alust kõrvale heita ja mitteusaldusväärseks pidada süüdistatavate, kannatanute ja tunnistajate sellekohaseid ütlusi, kes kinnitavad, et

väikebussist väljujaid ja ründajaid oli mitu ja kuna see asjaolu on tõendamist leidnud, siis tuleb H.V poolt kuriteo toimepanek lugeda tõendatuks grupis tundmatu isikuga. Seega H.V süüdistus isikute grupi poolt avaliku korra raskes rikkumise toimepanemises vägivallaga ja relvana kasutatava muu esemega jääb sisuliselt muutmata.

Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuses esitatud järeldus,

mille kohaselt Andrei nimeline isik oli süüdistatava O.Gaievoi kaitsetaktika ja

väljamõeldis, on alusetu. Maakohtu otsuses esitatud järeldused süüdistatava

kaitsetaktika leidlikkusest ja ütluste mitteusaldusväärsusest seoses tema õpingutega õigusteaduskonnas pole siinkohal asjakohased.

Samaselt ei saa ka kaassüüdistatava H.V sellekohaseid ütlusi pidada väljamõeldiseks ja mitteusaldusväärseteks, millisele seisukohale maakohus asus.

Ringkonnakohus leiab, et D.Š. osalemine nimetatud vägivallaintsidendis pole kummutatud, süüdistatava O.Gaievoi ütlused juhiroolis olekust on usaldusväärsed ning muude tõendite olemasolu kriminaalasjas ja riikliku süüdistaja selgitused ei lükka ümber väidetut. Pärast ringkonnakohtus ülekuulatud D.Š. ütlusi, kes kinnitas, et väljus sõidukist ja

„osales rüseluses“, leidis prokurör endiselt, et süüdistatava O.Gaievoi süü on tõendamist leidnud.

Ringkonnakohus märgib, et istungil osalenud süüdistatav O.Gaievoi ja tunnistaja D.Š. olid märgatavalt sarnased oma väliste isikutunnuste tõttu (kasv, kehaehitus,

tumedad juuksed). Seetõttu ei saa kahtlusteta välistada võimalust, et kui

kohtueelsel uurimisel kannatanutele ja tunnistajatele oleks fotode järgi

13

äratundmiseks esitamisel esitatud foto D.Š. , oleks teda äratuntud ründajana ja kuriteos osalejana.

Ringkonnakohus leiab seega, et isikulistest tõenditest (süüdistatavate, kannatanute,

tunnistajate ütlused) ei saa kindlalt järeldada, et süüdistatav O.Gaievoi väljus

juhirooli tagant sõidukist ja osales kannatanute suhtes toimepandud vägivallas. O.Gaievoi juhi kohalt väljumist kinnitavad tõendid saaks olla aluseks tema osaluse

ja võimaliku vägivaldse tegevuse kindlakstegemiseks järgnevas kuriteos.

Usaldusväärsed tõendid aga selles puuduvad ja edasine süüteokoosseisu analüüs

seega ainetu. Olemasolevate kahtluste ja ebamääraste oletuste pinnalt ei saa aga süüdistatavat süüdi tunnistada. Siinkohal tuleb möönda asjaolu, et tajumistingimused polnud kohalviibinute jaoks

ideaalsed objektiivselt (öine aeg) ega subjektiivselt (alkoholijoobe olemasolu).

Samuti oli sündmuse ja tegevuse kulg kiire, mistõttu ei suudetud süüdistuse

seisukohalt olulisi asjaolusid kindlalt teadvuses ja mälus fikseerida. Ebakindlad oletused aga ei saa kanduda O.Gaievoi süüdistuse sisusse.

Tunnistajana üle kuulatud S.K. mäletamise järgi sõiduki juhipoolsest uksest ei väljunud kedagi. S.K. arvas, et tundis kohtueelsel uurimisel O.Gaievoi isikus ära

ründaja, kuid samas möönis, et ei oska öelda kas oleks äratundnud ka saalis viibinud tunnistaja D.Š. , kes viibis ringkonnakohtus.

Tunnistaja L.P. kinnitas samuti, et kaklusse astus kõigepealt tumeda peaga

noormees ja see ei väljunud juhipoolsest uksest. Ringkonnakohtus tunnistaja ei osanud enam täpselt nimetada, kes see isik võis olla. Samas ei saanud tunnistaja

välistada, et saalis viibinud tunnistaja D.Š. kuriteo toimepanemise juures ei viibinud.

Tunnistaja V.S. kinnitas, et süüdistatav O.Gaievoi oli sõiduki roolis ja varem Andreina nimetatud D.Š. istus ilmselt juhi kõrval.

Vastupidiselt maakohtule leiab ringkonnakohus, et tunnistaja V.S. väljus samuti

kuriteo toimepanemise ajal väikebussist tänavale. Väljumist kinnitas ringkonnakohtu istungil ka V.S. ise, samuti H.V ja D.Š. . Ka kannatanute

ja tunnistajate ütlustest ei nähtu kategoorilises vormis, et V.S. ei olnud kuriteosündmuse ajal konfliktsituatsioonist osavõtjate hulgas. Tema tegevuse osas pole aga süüdistust esitatud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu motiveeringuga, et olemasolevad tõendid ei kinnita kannatanute J.S. ´i ja M.K. rünnakut ning kallaletungi väikebussis viibinud isikutele, mida on väitnud süüdistatavad. Samuti pole alust kahelda kannatanute ja

tunnistajate ütlustes, et avaliku korra rikkumise käigus kasutati kannatanute

peksmisel golfikeppe. Süüdistatavad ja nendega ühes väikebussis viibinud

tunnistajad on püüdnud kaitseversioonina golfikeppide olemasolu ja kasutamist

eitada või mittemäletada. Väitega, et kannatanud ründasid neid (mida esitavad

kaitseversioonina väikebussis viibijad ja eelkõige H.V) püütakse esitada

käitumissituatsioon, kus nad olid õigustatud väikebussist väljuma ja tänaval viibinud J.S. i ja M.K. ründama ja vägivalda kasutama.

Riigkohtu lahendis nr 3-1-1-95-06 on märgitud, et KarS § 29 kohaselt ei ole tegu

õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult

eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu

kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt

14

olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve

ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Üldisemas tähenduses tuleb hädaseisundi all mõista vahetut ohtu enda või teise isiku õigustatud huvile, mida

saab kõrvaldada üksnes teisele õigustatud huvile (asjassepuutumatu kolmanda

isiku õigushüvedele) kahju tekitamisega. Hädaseisundi korral on õigushüve

päästmistoiming üksnes siis õigustatud, kui hüve päästmiseks ei olnud muud võimalust. Hädaseisund puudub, kui isikul oli võimalus põgeneda või abi kutsuda.

Käesolevas kriminaalasjas oli väidetava hädaohu korral tervisele või elule

väikebussis viibinutel võimalik turvaliselt kohapealt lahkuda (ära sõita), uksed

sulgeda jms. Kuid seda ei tehtud. Kasutades lihtsakoelist noorte sõnavahetust ja

arusaamatust ettekäändeks vägivallatseda, tungis H.V tundmatu isikuga

avalikku korda rikkudes huligaansel ajendil ja ründas Tartu kesklinnas Laial tänaval asunud noori, kus kannatanuteks osutusid J.S. ja M.K. . Ühise tahtlusega rünnates tungis H.V tundmatu isikuga neile kallale ja lõi käte, jalgade ja golfikepiga J.S. ´i ja M.K. keha piirkonda, millega tekitati neile füüsilist valu.

Kuna süüdistatav Oleksii Gaievoi kuulub talle esitatud süüdistuses

õigeksmõistmisele, siis ei kuulu temalt väljamõistmisele maakohtu otsuses märgitud menetluskulud summas 5733.30 krooni, samuti tsiviilhagi kannatanu J.S. ´i kasuks summas 200 krooni. Nimetatud tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Määratud kaitsja advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest tasumisele

kuuluv summa 4248 krooni tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi.

Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas