1-06-5648\10 · 1-06-5648\10 · Tallinna Ringkonnakohus

1 1-06-5648

K O H T U G.N

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus G.N-i tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellandid Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS 11. detsember 2006.a., Tallinn Jüri Paap, Meelika Aava, Ene Randmäe Helen Teder Harju Maakohtu 08.08.2006.a. kohtuotsus ja S.K N.N süüdistuses süüdistatavad S.K ja N.N Vallo Kariler adv. Owe Ladva

Harju Maakohtu 08.08.2006.a. kohtuotsus S.Ki ja N.N

süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2 Asjaolud ja menetluse käik Maakohus tunnistas lühimenetluses

S.K, sünd.xx.xx.xxxx.a., kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras üks kord, vahi all,

süüdi ja karistas enne eelmist süüditunnistamist toimepandud tegudes KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 3 aastase vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p 5 järgi 6 kuulise vangistusega, mille eest mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus 3 aastat

vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, kandmisele kuuluvaks loeti 2 aastat vangistust. Sama karistus- 2 aastat vangistust- mõisteti

KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks ka mitme kohtuotsuse järgi, see mõisteti

KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga, ta allutati

käitumiskontrollile. Kohtuotsuse kohaselt on selle karistuse katseaeg läbi.

Samuti tunnistati ta süüdi ja karistati peale eelmist süüditunnistamist toimepandud tegudes KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 4 kuulise vangistusega, KarS §

121 järgi 6 kuulise vangistusega, KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi 2 aastase vangistusega, KarS § 263 p 1, 4 järgi 8 kuulise vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p 4, 7 - § 25 lg 2 järgi 8 kuulise vangistusega, mille eest mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, kandmisele kuuluvaks loeti 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

N.N, sünd. xx.xx.xxxx.a., kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras kolm korda, vahi all,

tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, kandmisele kuuluvaks loeti 2

aastat vangistust. Sama karistus- 2 aastat vangistust- mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks ka mitme kohtuotsuse järgi.

Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel J. P, K. P, S.D, S. O, V. Z, A.K, O. O ja G. B, neid isikuid puudutavalt kohtuotsust pole vaidlustatud.

Apelleeritud osas tunnistati S.K KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi süüdi selles, et ta

varem varguseid toimepannud isikuna 06.07.2005.a. öösel koos S. O ja kahe kindlakstegemata isikuga kasutas omavoliliselt omastamise eesmärgita Tallinnas

x tn ette pargitud J. G kuuluvat sõiduautot Ford Fiesta registrinumbriga xxx XXX ning 08.11.2005.a. öösel koos S.O püüdis ajutiselt kasutada Tallinnas x

maja juurde pargitud M. G kuuluvat sõiduautot VAZ 21013 registrinumbriga xxx XXX ja sama maja juurde pargitud E. M kuuluvat sõiduautot Ford Sierra registrinumbriga xxx XXX.

3 N.N tunnistati KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi süüdi selles, et ta 19.02.2003.a. kella

20.20 ajal koos kahe kindlakstegemata isikuga eluohtliku vägivallaga ähvardades röövis Tallinnas x tn. x maja juures J. R mobiiltelefoni №kia 3330

2500 krooni väärtuses ning 27.02.2003.a. kella 20.50 ajal koos J.P ja K. P

füüsilise vägivallaga ähvardades röövis A. N mobiiltelefoni Ericsson 2200 krooni väärtuses ja 72 krooni sularaha.

Apellatsioonid ja taotluste sisu

S.K kinnitab apellatsioonis, et autosid ärandas ta eesmärgiga need osadena maha müüa. Palub lühendada talle mõistetud karistuse aega.

N.N ei tunnista episoodis 19.02.2003.a. kannatanu suhtes vägivalla kasutamist. Palub lugeda tema karistuse kandmise aega alates 22.10.2004.a.

Ringkonnakohtu seisukoht

Apellatsioonis nimetatud asjaolud ei saa olla aluseks kohtuotsuse muutmisele.

Sisuliselt kinnitab S.K apellatsioonis, et tema poolt vaidlustatud kuriteos pani ta toime teiseliigilise süüteo kui talle maakohtu poolt süüks arvati. Nimelt mõisteti ta süüdi varavastase süüteo toimepanemises, millel puudus omastamise eesmärk.

Kui ta hõivas aga vara selle edasiseks edasimüümiseks, siis sellise hõivamise eesmärk on vara omastamine.

Kuna kriminaalasja arutati maakohtus lihtmenetlusena, siis kinnitas ta maakohtu

istungil, et tunnistab ennast talle arusaadavas süüdistuses täielikult süüdi (07.08.2006.a. kohtuistungi protokolli lk. 4) ja enda ülekuulamist ei soovi, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde, kuid kinnitas, et ärandas autosid varuosadeks müümise eesmärgil (samas lk. 8).

Kriminaalasja materjalide kohaselt jäid kõigis kolmes S.Ki poolt vaidlustatud

kuriteos autod omastamata: 06.07.2005.a. episoodis lõppes sõit avarii põhjustamise tõttu, 08.11.2005.a. jäid mõlemad kuriteod katsestaadiumisse.

Apelleeritud kohtuotsuses on nimetatud tõendid, mille alusel on kõnesolevad

kuriteod kvalifitseeritud autode omavolilise kasutamisena eesmärgita need omastada: kaassüüdistatu S.O kinnitused, et autod võeti algselt ringisõitmiseks

ja siis mahamüümiseks, 06.07.2005.a. ta koos S.Ki ja kahe kindlakstegemata isikuga ärandas x tänavalt sõiduauto Ford Fiesta, roolis oli S.K, sõideti Tallinnas

ja Maardus, kus juhtus liiklusavarii. S.O ütluseid on seostatud olustikuga;

4

08.11.2005.a. ta koos S.Kiga püüdis ärandada sõiduautosid. Ka kinnitas

kaassüüdistatu V.Z, et S.K tahtis ärandada auto koju sõitmise eesmärgil.

Ringkonnakohtu arvates on vaidluse all olevad teod maakohtu poolt kvalifitseeritud vastavalt kriminaalasja käigus kogutud tõenditele.

Röövimisena KarS § 200 tähenduses loetakse võõra vallasasja vägivaldset äravõtmist eesmärgiga see ebaseaduslikult omastada. Vägivald kui selle süüteo tunnus võib ilmneda nii ähvardamises, kehalises väärkohtlemises, piinamises või

raske tervisekahjustuse tekitamises, tema eesmärk on asja hõivamiseks

kannatanut psüühiliselt või füüsiliselt mõjutada. Selline ähvardamine on

psüühiline vägivald ja kui vallasasi võeti ära ähvarduse (psüühilise vägivalla,

psüühilise mõjutamise) abil, mida kannatanu pidas reaalseks, on tegemist röövimisega KarS § 200 tähenduses. Ei ole vaja, et süüdlane kavatseb ähvardust reaalselt täide viia, kuid on oluline, et seda ähvardust peab reaalseks kannatanu.

Apelleeritud kohtuotsuses on nimetatud tõendid selle kohta, et nimelt sellist psüühilist vägivalda ähvarduse vormis kasutades N.N hõivas (jättis tagastamata

helistamise ettekäändel tema kätte antud) mobiiltelefoni 19.02.2003.a., nende

tõendite veelkordseks kordamiseks käesolevas kohtuotsuses puudub vajadus.

Ringkonnakohtu arvates on tema kuritegu maakohtu poolt õigesti kvalifitseeritud.

Maakohtu otsuses on näidatud- miks tuleb S.Kit karistada reaalse vangistusega.

S.Ki põhjendus ringkonnakohtus- ei taha vanglas viibida- ei saa olla aluseks talle mõistetud karistuse muutmisele.

Veel on käesolevas asjas vaidlustatud N.Nle mõistetud karistuse alguskuupäev- apelleeritud kohtuotsuse kohaselt on selleks 03.10.2005.a. s.o. tema eelmise

kohtuotsuse kuupäev. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinna Linnakohus karistas N.Nt 03.10.2005.a. KarS § 275 järgi 2 kuulise vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, ärakandmisele kuuluvaks loeti

1 kuu ja 10 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tallinna

Linnakohtu 02.09.2004.a. otsusega mõistetud karistuse (2 aastat vangistust) kandmata osa- 1 aasta ja 19 päeva vangistuse- võrra, liitkaristuseks mõisteti 1

aasta 1 kuu ja 29 päeva vangistust karistuse alguspäevaga 03.10.2005.a.,

reaalselt oli N.N 02.09.2004.a. otsusega mõistetud karistust kandmas alates

22.10.2004.a. Nimelt sellest päevast alates palub N.N lugeda tema kõikide seniste kohtuotsuste kandmise algust.

Järeldub, et käesolevas kriminaalasjas arutuselolevate röövimiste eest mõistetud

karistusega on liidetud eelmise- 03.10.2005.a.- otsusega mõistetud karistus,

selles otsuses on näidatud liitkaristuse kandmise algusajaks otsuse kuupäev

03.10.2005.a.. Selle ajani liitkaristusest ärakantud karistus- aeg alates

vahistamisest 22.10.2004.a. kuni kohtuotsuseni 03.10.2005.a.- oli juba arvesse

5

võetud ja selle veelkordne arvesse võtmine, mis on N.N taotluse sisu, pole põhjendatud.

Nimetatud asjaoludel tuleb kohtuotsus KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Jüri Paap Meelika Aava Ene Randmäe