1-06-13296\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-06-13296

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13 detsember 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-06-13296 (06231400889) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi J.H süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav J.H

Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: OÜ , elukoht XXX Tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: 02.03.2000 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3-15 lg 2 järgi tingimisi vabadusekaotus 4 kuud katseajaga 1 aasta Väärteokorras karistatud 8 korral Kaitsja Advokaat Ksenia Kravtšenko RESOLUTSIOON

1. J.H süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale

karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.H-le mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 74 alusel jätta J.H-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks)

kuud J.H suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et J.H temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju

Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada J.H järgima katseajal

kontrollnõudeid:

 elada alalises elukohas XXX

 ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

 alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada J.H-le määratud 18 kuulise katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.12.2006.

6. J.H suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

7. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada J.H suhtes lisakaristust, võttes J.H-lt ära

mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 6 (kuus) kuud.

8. J.H-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel

sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX.

9. J.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale

makstud tasu 1433 (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm) krooni ja 70 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24.

11. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

J.H süüdistatakse KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises selles, et tema olles

09.09.2003 karistatud LS § 7419

järgi rahatrahviga summas 17 580 krooni 09.08.2003 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise eest, taas juhtis 08.07.2006 kell 04.45 , mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis.

Seega J.H pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kohtuistungil süüdistatav J.H seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

 Koopia 09.09.2003 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2310,03,058965, millest nähtuvalt karistati J.H 09.08.2003 toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 74 19, 7417 alusel rahatrahviga kokku 17580 krooni. ( (t/l 5)

 08.07.2006 kell 05.50 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta

indikaatorvahendiga nähtub, et J.H tuvastati alkoholijoove, millise tuvastamise

tulemusega J.H nõustus ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 9)

 08.07.2006 koostatud menetlusaluse isiku J.H ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas J.H, et sõitis mere äärest koju ja jõi pudeli õlut Saku President. Tahtis auto ära panna, et autot osadeks ei võetaks või ei varastataks. (t/l 10)

 11.09.2006 koostatud kahtlustatava J.H ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas J.H, et 09.09.2003 määratud rahatrahv on tasumata materiaalsete raskuste tõttu. Ööl

vastu 08.07.2006 tarvitas 600 grammi veini. Alkoholi tarvitamise lõpetas kella 23.00 paiku. Kella 04.45 otsustas sõita Piritalt koju Lasnamäele. Arvas, et on juba kaine. Kose ja Lükati ristmikul peatati ja tuvastati alkoholijoove. Taotleb rahalise karistuse kohaldamist. (t/l 13-16)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel J.H menetlusaluse isikuna üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi ja kahtlustatavana üle kuulatud ning süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli ja otsust väärteoasjas, asub seisukohale, et süüdistatava J.H süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on J.H varem karistatud LS § 74

19 ettenähtud

väärteo toimepanemises ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud ning eelmine rahatrahv oli tasumata. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu

asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on J.H käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalase väärteo ning teiseliigiliste väärtegude

toimepanemise eest. Samuti on teda karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest.

Süüdistatava sõnade kohaselt on trahvid tasutus, kuid seda on teinud vanemad. Alaline

töökoht on tal alates 01.10.2006. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et

rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas, kuivõrd senised rahatrahvid ei ole mõjutanud süüdistatavat hoiduma uute õiguserikkumiste toimepanemisest. Seevastu ajal, mil

süüdistatavat oli karistatud vangistust ja see oli jäetud tingimisi kohaldamata, ei peetud süüdistatavat kordagi katseajal kinni õiguserikkumiste toimepanemiselt. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada vangistust, mille võib süüteo

raskust arvestades määrata ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, kuid kohus peab

süüdlase isikut ja kahetsust arvestades võimalikuks jätta vangistuse tingimisi kohaldamata.

Kuivõrd karistusregistri andmetest võib teha järeldusi süüdistatava alkoholilembuse kohta,

siis peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, andes sellega süüdistatavale ka võimaluse täita kohtuistungil antud lubadust selle kohta, et süüdistatav enam õiguserikkumisi toime ei pane.

Kuigi süüdistataval hetkel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, leiab kohus, et vastavalt

inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval veel puudub juhtimisõigus, mistõttu ei

pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid

piirdub lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal ei ole süüdistatav teistele liiklejatele ohtlik liiklusest kõrvalehoidumise tõttu.

Märt Toming kohtunik