1-06-8201\5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

KOHT U OT S U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. novembril 2006 a. Pärnus

Kriminaalasja number

1-06-8201

Kohtukoosseis

Kohtunik Teet Olvik

Sekretär Anneli Kaljula

Prokurör Kristine Tamm

Kaitsja Avo Pärmann

Kriminaalasi

T.U süüdistus KarS § 121, § 199 lg 2 p 4,8, § 266 lg 1, § 263 p

3, § 275 järgi üldmenetluses.

Süüdimõistetu

T.U, isikukood XXX, sünd. XXX, Eesti Vabariigi kodanik,

rahvuselt eestlane, põhiharidusega, vallaline, varem kohtulikult

kriminaalkorras karistatud 1.12.10.2005 a. Pärnu Maakohtu

poolt KarS § 120, § 121, § 199 lg 2 p 4,8, § 263 p 3, § 274 lg 1

alusel 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega, mille kandmiselt

vabanes 17.03.2006 a. Tõkend vahistamine. Ajavahemikus

18.03.2006

a. kuni 20.03.2006 a. viibis kahtlustatavana

eelvangistuses,

uuesti

kinni

peetud

30.03.2006

a.

ning

sundpaigutatud 31.03.2006 a. raviasutusse, 26.04.2006 a.

kohaldatud tõkend vahistamine.

Elukoht XXX

Ei tööta, pensionär.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 315 lg 4

Süüdi tunnistada T.U KarS § 121 järgi ning karistada teda (3 k) kolme kuulise vangistusega, KarS §

199 lg 2 p 4,8 järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise vangistusega, KarS § 266 lg 1 järgi ning

karistada teda (3 k) kolme kuulise vangistusega, KarS § 263 p 3 järgi ning karistada teda (8 k)

kaheksa kuulise vangistusega, KarS § 275 järgi ning karistada teda (4 k) nelja kuulise vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel kohaldada liitkaristust mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel

ning mõista karistuseks (1 a ) üks aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata T.U-l eelvangistuses ajavahemikus 18.03.2006 a. kuni 20.03.2006 a.

viibitud aeg, s.o. 3 päeva karistusaja hulka. Uuesti hakata karistusaja algust lugema alates

30.03.2006 a., s.o. tema kinnipidamisest. Lugeda T.U-l kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o.

22.11.2006 a. seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (4 k 5 p) neli kuud ja viis päeva

vangistust.

Tõkend vahistamine jätta muutmata.

Asitõend – kirves jätta kriminaalasja juurde kuni kohtuotsuse jõustumiseni, pärast kohtuotsuse

jõustumist hävitada.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kriminaalasjas läbiviidud kohtupsühhiaatria ja psühholoogia

ekspertiisitasud (8900) kaheksa tuhat üheksasada krooni ning kaitsjatasud (1630) üks tuhat kuussada

kolmkümmend krooni ja (3336.45) kolm tuhat kolmsada kolmkümmend kuus krooni 45 senti

määratud kaitsja Avo Pärmanni osalemise eest kohtueelsel uurimisel ja kohtus riigi kanda.

Välja mõista T.U-lt menetluskuluna sundraha (4500) neli tuhat viissada krooni riigi tuludesse,

milline tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 viitenumbriga

2800049696 Eesti Ühispangas.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

ASJAOLUD:

T.U-t süüdistatakse alljärgnevas – selles, et tema sisenes 18.03.2006 a. kella 5.40 ajal suletud,

kuid lukustamata ukse kaudu ebaseaduslikult omaniku XXX loata ja tema tahte vastaselt

XXX-le kuuluvasse eramusse aadressil XXX.

Süüdistus on esitatud selles, et T.U, valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku

sissetungimisega, pani toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

-Samuti tema, 28.03.2006 a. kella 14.00 paiku vehkis Pärnumaal, Sauga vallas, Kilksamaa

külas Tulbi 5 poolelioleva ehitusobjekti hoovil puulõhkumise kirvega XXX suunas, tekitades

kannatanule hirmutunnet ning seades reaalselt ohtu kannatanu elu ja häirides oma sellise

käitumisega isiku rahu ja avalikku kindlustunnet, millega väljendas ilmset lugupidamatust

ühiskonna vastu.

Süüdistus oli esitatud T.U-le selles, et tema, rahu ja avaliku korra rikkumisega, kui see oli

toime pandud relvana kasutatava muu esemega, pani toime KarS § 263 p 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

-Samuti tema, 28.03.2006 a., kella 17.00 ajal Pärnu maakonnas, Sauga vallas, Kilksamaa

külas kauplus Tamme juures, tungis kallale temale tuttavale meesterahvale XXX-le, haarates

teda kahe käega selja tagant kinni ja hoidis teda haardes, tekitades kannatanule füüsilist valu.

Süüdistus on esitatud T.U-le selles, et tema teise inimese tervise kahjustamisega, valu

tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

-Samuti tema, olles varem toime pannud varguse ning olles seega KarS § 199 lg 2 p 4

tähendatud isikuks, sisenes 30.03.2006 a., kella 13.30 ja 14.10 vahelisel ajal lukustamata, kuid

suletud ukse kaudu XXX-le kuuluvasse XXX asuvasse elumajja ja rehealusesse, kust varastas

roostevaba koeratoidu kausi väärtusega 100 krooni, 2 pliidiraua plaati koguväärtusega 40

krooni, siibri väärtusega 20 krooni, 10 paari töökindaid a’30 krooni koguväärtusega 300

krooni, 2 villast tekki a’100 krooni, koguväärtusega 200 krooni, keevitustöödeks mõeldud

jope väärtusega 100 krooni, mahlaauruti väärtusega 300 krooni, puulõhkumiskirve väärtusega

50 krooni, naiste villased labakindad väärtusega 20 krooni, aiakäru väärtusega 200 krooni,

tekitades kannatanule XXX-le varalise kahju 1330 krooni.

Süüdistus on esitatud selles, et T.U, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, kui see oli toime

pandud sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

-Veel süüdistatakse T.U-d selles, et tema 30.03.2006 a. kella 14.15 ajal solvas Pärnu

maakonnast,

Kilksamaa

külast

Lääne

Politseiprefektuuri

Pärnu

politseiosakonna

kainestusmajja

Pikk

t.

konvoeerimisel

tööülesannete

täitmisel

olevat

Lääne

Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitseosakonna konstaablit XXX-i paljude

erinevate ebatsensuursete ja solvavate väljenditega, samuti ähvardas ta korduvalt konstaablit

XXX-i

maha

lüüa

solvates

sellise

käitumisega

võimuesindajate

au

ja

väärikust

ametikohustuste täitmisel.

Süüdistus on esitanud selles, et tema võimuesindaja solvamisega seoses tema ametikohustuste

täitmisega, pani toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMENETLUSE POOLTE PÕHJENDUSED KOHTUS :

Asja kohtulikul arutamisel tunnistas süüdistatav T.U end kuritegude toimepanemises süüdi

osaliselt tunnistades seda, et sisenes lukustamata uksest XXX-i elamusse, kuid seda sooviga

saada suitsule tuld.

28.03.2006 a. XXX-i kirvega ähvardamises T.U end süüdi ei tunnistanud seletades,et tal ei ole

kirvest, millega oleks saanud ähvardada, samuti ei tunne ta XXX-i.

XXX-i suhtes vägivalla kasutamist (pigistamist) T.U ei tunnistanud, kuid võttis omaks, et

tõukas teda, kuna kannatanu väljendus süüdistatava suhtes ülbelt.

XXX-i elamust esemete võtmises tunnistas süüdistatav end süüdi seletades, et kuna tema enda

maja varastati vangis viibimise ajal tühjaks, siis oli tal asju vaja. Samuti seletas ta, et kui XXX

nägi teda asjadega käru lükkamas ja nõudis asjade tagastamist, pööras süüdistatav ringi ning

viis asjad tagasi.

Politseitöötaja suhtes solvavate väljendite kasutamises T.U end süüdi ei tunnistanud seletades,

et politseitöötajad olid ise süüdi, kuna lükkasid teda äraviimisel jõuga vastu politseiautot ning

selle tagajärjel sai süüdistatav vigastada - „silm oli katki“.

Kannatanu XXX seletas, et 30.03.2006 a. nägi ta kuidas T.U lükkas XXX-le kuuluvat käru

koos asjadega enda elukoha poole. Peatanud auto, nõudis kannatanu asjade tagasi viimist ning

kutsus kohale politsei. Kannatanu hindas varastatud esemete maksumust 1330 krooni

väärtuses ja seletas, et varastatud esemetest jäid mitmed asjad nagu töökindad, riided,

pliidiraud, koera söögikauss, mahlaauruti kaduma, kuid ta ei nõua süüdistatavalt varalise

kahju hüvitamist.

Kannatanu XXX seletas, et kui ta 28.03.2006 a. väljus Kilksamaa küla Tamme kauplusest,

tungis süüdistatav talle selja tagant kallale, haaras kannatanust kinni ning pigistas teda,

tekitades sellega kannatanule füüsilist valu.

Kannatanu XXX kinnitas, et tema 30.03.2006 a. saabus politseitöötajana XXX-i kutse peale

sündmuskohale, kuna T.U oli toime pannud varguse. Pärast seda, kui kannatanu tegi

süüdistatavale

ettepaneku

kaasa

tulla

seletust

andma,

süüdistatav

ärritus

ja

tahtis

politseitöötajale kallale tungida. Pärast politseiautosse paigutamist sõimas süüdistatav XXX-i

ebatsensuursete väljenditega ning ähvardas kasutada vägivalda tema pereliikmete suhtes.

Kannatanu XXX seletas, et 18.03.2006 a. hommikul läks ta kodust välja ning kuna lapsed

magasid samal ajal kodus, jättis välisukse lukustamata. Tagasi tulles avastas kannatanu, et

T.U istub köögis ning joob kohvi. Kannatanu kinnitas, et ta ei ole lubanud süüdistataval majja

siseneda.

Prokurör jäi kohtus kõigi esitatud süüdistuste juurde ja leidis, et T.U süü on leidnud kõikides

süüdistusepunktides tõendamist ning palus tema süüdimõistmist.

KOHTU SEISUKOHT:

Kohus leidis, et T.U süü on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt: 18.03.2006 a.

sissetungimises XXX elamusse – süüdistatava enda ütlusega selle kohta, et ta sisenes

lukustamata uksest kannatanu elamusse sooviga saada suitsule tuld. Süüdistatava ütlusest ei

nähtu, et ta oleks sisenemiseks küsinud elamuvaldaja luba.

-Kannatanu XXX ütlustega kohtuistungil, millised tõendavad seda, et alkoholijoobes olnud

süüdistatav sisenes kannatanu elamusse kannatanu tahte vastaselt, s.o. omavoliliselt ning

tagamaks tema lahkumise, kutsus kannatanu kohale politsei.

-Joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (t.l. 43) nähtub, et süüdistatav

T.U toimetati 18.03.2006 a. pärast omavolilist sissetungimist kannatanu XXX-i elamusse

politsei poolt kainenemisele.

Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist T.U poolt kuriteo

toimepanek KarS § 266 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et süüdistatav, olles alkoholijoobes,

sisenes kannatanu nõusolekuta tema elamusse ning viibis seal omavoliliselt kuni kannatanu

tagasi koju saabumiseni. Kohtu hinnangul ei oma antud juhul tähtsust asjaolu, et kannatanu

elamu uks oli lukustamata ning süüdistatava ettekääne, mille kohaselt „sisenes ta selleks, et

saada suitsule tuld“, kuivõrd sissetungimiseks tuleb lugeda ka sisenemist suletud, kuid

lukustamata ukse kaudu. Omaniku tahte vastasus, s.o. omavolilisus väljendus aga selles, et

omanik XXX ei ole süüdistatavale õigust sisenemiseks andnud ega väljendanud, kuivõrd teda

polnud sisenemise hetkel kohal. Kannatanu avaldas ka kohtus, et T.U-l puudus luba temale

kuuluvasse elamusse sisenemiseks ning see toimus tema kui omaniku tahte vastaselt.

Subjektiivsest küljest tegutses süüdistatav otsese tahtlusega, kuivõrd sisenedes võõrasse, talle

mittekuuluvasse hoonesse, oli ta teadlik, et ta siseneb võõrale pinnale.

-28.03.2006 a. XXX külas toimepandud rahu ja avaliku korra rikkumises – kannatanu XXX-i

ütlustega kohtueelsel uurimisel, kes haiguse tõttu ei saanud kohtuistungile ilmuda ja kelle

ütlused kohus seetõttu avaldas (t.l. 24-27). Kannatanu on avaldanud, et 28.03.2006 a. tuli

tema elukohta XXX-i süüdistatav kirves käes, vehkis kirvega kannatanu suunas ja kui

kannatanu süüdistatava juurde läks, küsis süüdistatav kannatanult raha. Seejärel õnnestus

kannatanul süüdistatava käest kirves ära võtta ning kohale kutsuda politsei. Kannatanu ütlused

viitavad sellele, et süüdistatav viibis omavoliliselt kannatanu territooriumil, maja hoovis ning

ähvardas kannatanut kirvega. Kannatanu on avaldanud, et süüdistatav on ettearvamatu

käitumisega, käitub joobes olles agressiivselt, tülitab teisi inimesi ning ähvardab. Sellest

tulenevalt pidas kannatanu reaalseks, et süüdistatav võib teda kirvega ohustada, samuti tekitas

eeltoodu kannatanule hirmutunnet oma elu ja tervise suhtes.

-Asitõendi – puulõhkumiskirve, milline võeti kaasa 28.03.2006 a. kannatanu XXX-i elukohast

vaatlusprotokolliga ning fotoga kirvest (t.l. 28, 29), millised tõendavad kannatanu ütlusi selle

kohta, et süüdistatav tuli tema territooriumile kirvega ning kinnitavad kirve olemasolu.

Asitõend lükkab ümber süüdistatava vastuväited, kes kinnitas kohtus, et tal kirvest ei ole ning

seetõttu ta ei saanud kirvega kannatanu juures käia.

Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et T.U süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist

selles, et tema rikkus avalikku korda ja rahu, sisenedes omavoliliselt kohta, kuhu oli ligipääs

ka kolmandatel isikutel – kannatanu poolelioleva elamukrundi territooriumile ja häiris oma

kohaloleku ja kirvega vehkimise, samuti raha küsimisega kannatanu kodus tema rahu ning

turvatunnet. Eeltoodu toimepanemiseks oli süüdistataval kaasas puulõhkumise kirves, mis on

kohtu hinnangul relvana kasutatav muu ese, kuivõrd kirvega on võimalik kannatanu elu või

tervist reaalselt kahjustada. Subjektiivsest küljest on T.U käitumine vaadeldav tahtliku

tegevusena, kuivõrd tema käitumine oli ilmses vastuolus ühiskonna heade kommete, tavade ja

normidega kehtestatud inimestevahelise suhtlemise reeglistikuga.

Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et on leidnud täielikku tõendamist T.U süü kuriteo

toimepanemises KarS § 263 p 3 järgi.

-28.03.2006 a. Sauga vallas, Kiksamaa külas, Tamme kaupluses XXX suhtes kehalise

väärkohtlemise toimepanemises – kannatanu XXX-i ütlustega kohtuistungil, kes kinnitas, et

viibis 28.03.2006 a. Tamme poes ning sinna tuli ka süüdistatav, kes pomises enda ette ning

lubas kellegi ära tappa. Kui kannatanu ütles süüdistatavale, et ärgu ta tekitagu endale

ilmaasjata probleeme politseiga, süüdistatav vihastas ja hakkas kannatanut süüdistama

politseile kaebamises. Kui kannatanu oli poest väljunud, tormas süüdistatav talle järele ning

tungis kannatanule kallale, haaras kannatanul ümbert kinni ning pigistas teda, tekitades

sellega

kannatanule

füüsilist

valu.

Vägivalla

kasutamine

lõppes

poes

viibinud

XXX

vahelesekkumise

tõttu.

Kannatanu

hinnangul

on

süüdistatav

alkoholijoobe

seisundis

agressiivne ja ettearvamatu käitumisega, samuti kinnitas ta, et süüdistatav talle kehavigastusi

ei tekitanud, küll tekitas ta aga füüsilist valu.

-Tunnistaja XXX tõendas, et 28.03.2006 a. viibisid Tamme poes süüdistatav T.U ja kannatanu

XXX. Tunnistaja kuulis kuidas süüdistatav pomises enda ette ja lubas kedagi ära tappa. Kui

kannatanu tegi süüdistatavale märkuse ning kutsus teda korrale, süüdistatav vihastas ning

jooksis poest väljunud kannatanule järele välja kus toimus kähmlus, mis lõppes XXX

sekkumise tõttu. Tunnistaja hinnangul ei andnud kannatanu käitumine mingit põhjust tema

ründamiseks.

-Tunnistaja XXX tõendas, et viibis 28.03.2006 a. Tamme poe tagaruumides, kui kuulis

müügiruumist hääli ning ukse kolksatust. Kui tunnistaja väljus, nägi ta kähmlust kannatanu ja

süüdistatava vahel. Tunnistajal õnnestus sekkuda ja eemaldada süüdistatav kannatanu kallalt.

Tunnistaja kinnitas, et kallaletungijaks oli süüdistatav, kes on probleemne isik, kuna ägestub

kergesti ja on ettearvamatu käitumisega.

Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistajate XXX ja XXX ütlused süüdistatava poolt füüsilise

vägivalla kasutamist kannatanu XXX-i suhtes ning kannatanu sellekohaseid ütlusi. Asjaolu, et

tunnistaja XXX sekkus konflikti ja kasutas füüsilist jõudu süüdistatava eemaldamiseks

kannatanust viitab sellele, et süüdistatava ja kannatanu vahel toimus tõsine konflikt, kus

füüsiliselt ilmselt nõrgem kannatanu ei oleks suutnud osutada vastupanu endast füüsiliselt

tugevamale agressiivselt käitunud süüdistatavale.

-Süüdistatava enda ütlustega selle kohta, et tal oli konflikt kannatanuga, kuna kannatanu oli

ülbe ja tuli süüdistatavat õpetama. Süüdistatav eitas kannatanu löömist või pigistamist, kuid

tunnistas seda, et ta tõukas kannatanut. Süüdistatava ütlused kinnitavad küll konflikti

esinemist kannatanuga, kuid ei õigusta temapoolset füüsilise vägivalla kasutamist kannatanu

suhtes.

Kohtu hinnangul on eeltoodud tõenditega leidnud täielikku T.U poolt tahtlik kehaline

väärkohtlemine kannatanu XXX suhtes, mis väljendus selles, et süüdistatav, vihastanud XXX-

i poolt tehtud märkuse peale, tungis kannatanule selja tagant kallale, haaras tal ümbert kinni ja

pigistas. Oma taolise käitumisega pani süüdistatav toime kehalise väärkohtlemise, kuivõrd

kallale tungimine ja pigistamine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole aktsepteeritav

normaalsetes inimestevahelistes suhetes, samuti tekitas taoline tegevus kannatanu kinnitusel

talle

füüsilist

valu.

Süüdistatava

taoline

käitumine

on

kvalifitseeritav

kuriteo

toimepanemisena KarS § 121 järgi.

-Varguse

toimepanemine

30.03.2006 a. XXX-i elukohast on leidnud tõendamist –

süüdistatava enda ütlustega, kes võttis omaks, et võttis XXX-i elukohast, lukustamata

ruumidest esemeid, pani need käru peale ja kavatses endale koju viia, kuid kuna kannatanu

nägi teda tee peal käru ning asjadega ning nõudis nende tagastamist, siis süüdistatav pöördus

asjadega tagasi. Samas süüdistatav õigustas oma teguviisi sellega, et tal oli asju vaja, kuna ajal

kui ta viibis vanglas, varastati tema majast kõik vajalikud asjad ära.

-Kannatanu XXX tõendas, et märkas umbes 2 kilomeetri kaugusel enda elukohast

süüdistatavat tee peal kannatanule kuuluvat käru lükkamas, milles olid kannatanu asjad. Kui

kannatanu oli auto kinni pidanud ja nõudnud süüdistatavalt asjade tagastamist, pööras viimane

ringi ja hakkas käruga kannatanu maja poole tagasi minema. Politsei saabumisel kannatanu

elukohta, jõudis sinna ka süüdistatav, kuid osa asju, mis ta oli varastanud, oli tee peal kaduma

läinud. Kannatanu seletas, et kuigi ta kandis vargusega varalist kahju, ei soovi ta

süüdistatavalt kahju hüvitamist ning tsiviilhagi väljamõistmist.

-Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabelitega sündmuskohast (t.l. 6-9) on tõendatud

kuriteosündmuse toimumine ning varguse toimepanek kannatanu poolt kirjeldatud kohtadest –

talu esikust ja kõrvalhoonest, samuti kannatanu poolt kirjeldatud viisil, s.o. sisenemisega

suletud, kuid lukustamata ustest.

-Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (t.l. 17-18) nähtub, et T.U on politsei poolt

30.03.2006 a. kinni peetud seoses varguse toimepanemisega XXX-i eramust.

-Kannatanu XXX tõendas, et tuli politseitöötajana XXX-i kutse peale sündmuskohale.

Kilksamaa ja Urge tee ristmikul kohtas ta süüdistatavat, kes lükkas kannatanule kuuluvat käru

koos kannatanu asjadega. Samuti käis XXX kannatanu elukohas, kus fikseeris sündmuskoha.

Tunnistaja kinnitusel võttis süüdistatav omaks asjade võtmise, kuid põhjendas oma tegevust

sellega, et „võttis asjad laenuks“.

-Tunnistaja XXX tõendas, et tema, viibides politseipraktikal ning olles tööl koos XXX-ga, sai

väljakutse Sauga valda Kilksamaa külla seoses varguse toimepanemisega.

Sõites sündmuskohale, kohtasid nad tee peal süüdistatavat, kes lükkas kannatanu XXX-le

kuuluvat käru, milles oli kannatanule kuuluvad asjad. Politseitöötajate nõudmise peale

toimetas süüdistatav käru kannatanu juurde tagasi.

Objektiivsest küljest eeldab KarS § 199 koosseis võõra vallasasja äravõtmist. Kohus leidis, et

T.U sisenes omavoliliselt XXX-le kuuluva elamu ja kõrvalhoone suletud, kuid lukustamata

ruumidesse ning võttis sealt kaasa talle mittekuuluvad asjad. Äravõetud asjad ladus

süüdistatav kannatanule kuuluvasse käsikärusse ning viis minema. Kannatanule kuuluvate

asjade kaasavõtmist ning äraviimist tuleb käsitleda võõra vallasasja äravõtmisena selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kuivõrd süüdistataval puudus õigus või omaniku luba

asjade omastamiseks. Süüdistatava poolt toodud põhjendus – varguse toimepanek tema enda

elamust, ei andnud talle luba ega õigustust XXX-le kuuluvate esemete hõivamiseks.

Sisenemist kannatanule kuuluvatesse suletud, kuid lukustamata ruumidesse tuleb käsitleda

sissetungimisena, kuna süüdistataval puudus õigus sinna sisenemiseks.

Subjektiivsest küljest on süüdistatava käitumine käsitletav tahtliku tegevusena kavatsetuse

vormis, kuna sisenedes omavoliliselt kannatanule kuuluvatesse hoonetesse ja asju hõivates

seadis ta eesmärgiks nende omastamise.

Kuna T.U on 12.10. 2005 a. Pärnu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4,8

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, on tema puhul tegemist isikuga, kes on varem toime

pannud varguse KarS § 199 lg 2 p 4 mõttes.

Kuritegu oli T.U poolt lõpuleviidud, kuna võtnud kaasa kannatanule kuuluvad asjad ning

toimetanud need umbes 2 kilomeetri kaugusele, oli ta saanud asjad enda valdusesse, samuti

oli tal tekkinud võimalus asju kasutada ja käsutada.

Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist T.U poolt

kuriteo toimepanek KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi.

-Süüdistuses 30.03.2006 a. politseitöötajate, s.o. võimuesindajate solvamises on süüdistatava

süü leidnud tõendamist – kannatanu XXX-i ütlustega kohtuistungil, kes tõendas, et kui tema

politseitöötajana 30.03.2006 a. saabus XXX-i väljakutse peale kohale, tegi ta pärast

menetlustoimingute tegemist sündmuskohal süüdistatavale ettepaneku tulla kaasa seletust

andma. Seepeale T.U vihastas ning muutus agressiivseks keeldudes politseiga kaasa minemast

ning üritas osutada füüsilist vastupanu. Pärast seda, kui politseitöötajad olid süüdistatava

autosse paigutanud ning hakkasid teda Pärnu politseiosakonda toimetama, hakkas süüdistatav

kannatanut

ebatsensuursete

väljenditega

sõimama

ning

ähvardama.

Samuti

teatas

ta

kannatanule, et teab tema elukohta ning nõudis kannatanult väidetava võla 100 krooni

tasumist. Kannatanu hinnangul oli tegemist reaalse ähvardusega tema ning tema pere suhtes,

kuna ta on varemgi süüdistatavaga kokku puutunud, teab et ta võib käituda ettearvamatult,

samuti on ta teda psühhiaatriahaiglasse toimetanud. Kannatanu kinnitas, et süüdistatava

avaldatud ropud väljendid ja ähvardused tema aadressil olid solvavad ning ajendatud tema kui

politseiniku ametikohustuste täitmisest, s.o. sellest, et nad püüdsid toimetada süüdistatavat kui

kuriteos kahtlustatavat isikut seletuse saamiseks politseiosakonda.

-Tunnistaja XXX tõendas, et kui süüdistatavale T.U-le tehti ettepanek tulla politseisse

seletust andma, süüdistatav vihastas ning hakkas politseitöötajast XXX-i sõimama ning

ähvardama ähvardades nii teda kui tema pere liikmeid. Samuti jätkas süüdistatav sõimamist

ning ähvardamist politseiautos, teel Pärnu politseiosakonda. Sõimamisel kasutas süüdistatav

politseiametniku suhtes äärmiselt ebatsensuurseid ning rõvedaid väljendeid („kuradi siga“

jne.).

Mõningad

süüdistatava

poolt

välja

öeldud

väljendid

on

äratoodud

tunnistaja

ülekuulamise protokollis (t.l. 54), milliseid nende ebasündsuse tõttu tunnistaja ei pidanud

võimalikuks kohtus korrata.

-Lääne Politseiprefektuuri prefektile koostatud ettekandest (t.l. 50) nähtub, et 30.03.2006 a.

osutas kinnipeetud T.U politseitöötajatele vastupanu ning sõidu ajal Kilksamaa külast

Pärnusse sõimas T.U politseiautos viibides konstaabel XXX-i ähvardades teda maha lüüa ning

kirjeldades XXX-i elukohta. Samuti nõudis ta XXX-lt väidetava võla, 100 krooni tasumist.

-T.U enda ütlustega selle kohta, et ta vihastas politseitöötajate peale, kuna nad kasutasid tema

suhtes autosse paigutamisel jõudu ja lükkasid süüdistatava vastu autot, mille tagajärjel sai

süüdistatav silmavigastuse.

Kohus leidis, et eeltoodud tõendite põhjal on leidnud täielikku tõendamist politseitöötaja, s.o.

võimuesindaja tahtlik solvamine, mis seisnes selles, et süüdistatav ei allunud politseitöötajate

korraldustele, osutas neile vastupanu ja hiljem kui politseitöötajad olid ta politseiautosse

paigutanud, asus konstaabel XXX-i ähvardama ning teda ebatsensuursete väljenditega

solvama.

Kannatanu

ülekuulamise

protokollis

(t.l.

51-52),

samuti

tunnistaja

XXX-i

ülekuulamise protokollis (t.l. 54) on äratoodud mõningad väljendid, mida süüdistatav XXX-

le. Kohtu hinnangul on tegemist ebatsensuursete ja solvavate väljenditega, mida kohus ei pea

vajalikuks kohtuotsuses korrata.

Lähtudes eeltoodust, on leidnud täielikku tõendamist T.U poolt kuriteo toimepanek KarS §

275 järgi.

KARISTUSE KOHALDAMINE:

Kohus ei tuvastanud kohtuliku uurimisega T.U käitumises karistust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid. T.U on varem ühel korral kohtulikult kriminaalkorras karistatud,

kusjuures karistuse kandmiselt vabanes ta 17. märtsil 2006 a., s.o. vahetult enne käesolevas

kriminaalasjas

kajastatud

kuritegude

toimepanemist.

T.U-l

puudub

töökoht,

arstliku

ekspertiisi 23.10.2003 a. otsusega on tal diagnoositud töövõime kaotust 80 % ulatuses (t.l.

62). Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et T.U-l on diagnoositud kerget vaimset

alaarengut, alkoholisõltuvust ning alkohoolset isiksushäiret, kuid nimetatud psüühikahäired ei

piira

tema

võimet

ümbrusest

ja

oma

käitumisest

arusaamiseks,

toimunu

hilisemaks

meenutamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. T.U on võimeline osalema menetlustoimingutes

ning kandma karistust (t.l. 64). Eeltoodust nähtub, et T.U-l ei esine süüd välistavaid

asjaolusid.

T.U käitumises puuduvad ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud.

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel arvestas kohus

seda, et T.U kohe, pärast vanglast vabanemist asus toime panema uusi kuritegusid. Samuti

leidis tõendamist tema süü mitme vägivaldse kuriteo toimepanemises. Samas ei tekitanud T.U

kuritegudega suurt varalist kahju ega kehavigastusi. Karistuse kohaldamisel tuleb T.U puhul

arvestada ka teda iseloomustavaid andmeid ja sotsiaalset tausta. Kohtuliku uurimisega on

tuvastatud, et tema puhul on tegemist isikuga, kes kuritarvitab alkoholi ning on alkoholijoobe

seisundis pidurdamatu ja kontrollimatu käitumisega. Oma käitumisega on ta korduvalt

terroriseerinud teisi naabreid ning kohalikke elanikke, kes seetõttu teda kardavad. Asja

kohtulikul uurimisel ei väljendanud süüdistatav kahetsust ega arusaamist oma tegude

lubamatusest, vaid püüdis oma teguviisi õigustada. KarS § 56 lg 2 alusel võib mõista

vangistust ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

T.U

poolt

toimepandud

kuritegude sanktsioonid näevad ette vangistust. Süüdistatava

suhtumine ning teda iseloomustavad andmed viitavad ilmselgelt sellele, et ta ei soovi ega

suuda täita õiguskaitseorganite ning kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi. Eeltoodust

lähtudes leidis kohus, et teda tuleb karistada lühemaajalise reaalse vangistusega.

Tsiviilhagi käesolevas kriminaalasjas esitatud ei ole, kannatanu XXX loobus kohtus kahju

hüvitamise nõudest.

Menetluskulude osas asus kohus seisukohale, et kuna süüdistatav ei tööta ega oma seetõttu

muud sissetulekut kui töövõimetuspension, tal puudub pere ja lähedaste toetus, valla

sotsiaaltöötaja hinnangul elab ta ebasanitaarsetes ja rasketes tingimustes, samuti puudub tal

vara, siis käib temapoolne menetluskulude hüvitamine ilmselt üle jõu. Kohus leidis, et

vastavalt KrMS § 180 lg 3 tuleb jätta riigi kanda ekspertiisitasu ning määratud kaitsja tasu,

kuid väljamõistmisele temalt kuulub sundraha 4500 krooni.

Teet Olvik

Kohtunik