1-06-14427\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-14427

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. detsember 2006.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-14427 (06231401191)

Kohtunik

Külli Iisop

Kriminaalasi R.G süüdistuses KarS 424 järgi lühimenetluses

Süüdistatav R.G – isikukood

XXXXXXXX, Eesti kodanik, kesk-eriharidusega, elukoht:

XXXXXXX; töökoht puudub; varem kriminaalkorras

karistamata; väärtegude eest

karistatud korduvalt rahatrahvidega; tõkend - elukohast lahkumise keeld

RESOLUTSIOON Mitte nõustuda kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja tagastada kriminaaltoimik R.G süüdistuses KarS § 424 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile.

Edasikaebamise kord

KrMS § 385 p 12 kohaselt ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale.

Asjaolud ja kohtu põhjendused. R.G süüdistatakse selles, et olles 09.01.2006. a. karistatud LS § 74

19 alusel rahatrahviga

12 000 krooni 17.12.05. a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust, taas 05.09.2006. a. kell 22.30 Harjumaal Harku vallas Tallinn-Kloogaranna tee 17. kilomeetril, liikudes Tallinna sunnas, juhtis ta joobeseisundis mootorsõidukit Peugeot 406 registrimärgiga 783 APV.

Sellega pani R.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Vastavalt KrMS § 233 lg 1 toimub lühimenetluse raames kriminaalasja lahendamine kohtus

kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kriminaaltoimiku materjali põhjal peab olema võimalik määrata kindlaks ka karistus.

2

KarS § 424 sätestatud kuriteo toimepanemise eest võib karistada isikut rahalise karistuse või vangistusega.

Asjas puuduvad kohased tõendid süüdistatavale võimaliku rahalise karistuse määramise jaoks vajaliku keskmise päevasissetuleku andmetega.

KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu

keskmise päevasissetuleku alusel. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt arvutatakse keskmine

päevasissetulek lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Menetlus kriminaalasjas nr 06231401191 on alustatud 14.09.2006. a. KarS § 44 lg 2 järgi tuleb

keskmine päevasissetulek arvutada 2006. aastale eelneva perioodi tulumaksuga maksustatud tulust.

Ka Vabariigi Valitsuse 13.08.02. a määrusega nr 264 vastu võetud Keskmise päevasissetuleku „ arvutamise, keskmisest päevasissetulekust mahaarvamiste tegemise, elatustaseme väljaselgitamise ning keskmise päevasissetuleku arvutamiseks ja elatustaseme väljaselgitamiseks vajalike andmete väljanõudmise, esitamise ja vormistamise korra“ (edaspidi nimetatud ) § 2 kohaselt leitakse kord

rahalise karistuse suuruse määramisel süüdistatava aastanetosissetulek süüdistatava

tuludeklaratsioonis esitatud andmete põhjal tema suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale eelnenud aasta kohta.

Korra § 11 kohaselt esitatakse Maksuja Tolliameti, tööandja, muu isiku või asutuse tõend

süüdistatava tulumaksuga maksustatava tulu ja tulumaksu kohta esitatakse kirjalikult või elektrooniliselt määruse lisades 3 ja 4 esitatud vormi kohaselt, sama paragrahv sätestab ka nõuded tõendi sisule ning selle allkirjastamisele. Asjas ei nähtu, et pädevatele isikutele oleks tehtud taotlus süüdistatava keskmise päevasissetuleku arvutamiseks vajalike andmete esitamiseks.

Asjas puuduvad tõendid süüdistatava keskmise päevasissetuleku arvutamiseks, samuti dokumendid, millest nähtuks, et neid tõendeid oleks hankida püütud või et sellist arvutust oleks püütud teha.

Ehkki korra § 11 sätestab tõendile süüdistatava sissetuleku kohta sõnaselged nõuded, on

käesolevas asjas ainus dokument, millel võib olla seos süüdistatava keskmise päevasissetuleku arvutamisega, on tl. 24 asuv mingi andmebaasi päringutulemuste väljatrükk, kuid see ei vasta ei

sisu ega vormi poolest vastavale tõendile ettenähtud nõuetele ning sellest ei nähtu ka mingeid päevasissetuleku arvutamiseks vajalikke andmeid. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et tl. 24 asuvat andmebaasi väljatrükki ei või nimetada X-tee maksuameti andmeteks, nagu seda on tehtud kriminaalasjas olevate dokumentide loetelus (rida 19). Asjas puudub ka teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, mille oleks

vastavalt korra § 12 lg 1 pidanud koostama uurija § 11 ettenähtud tõendi või süüdistatava

elatustaset iseloomustavate andmete põhjal. Süüdistusakti märgitu, et kahtlustatava keskmine päevasissetulek on 0 krooni, on seega ilma igasuguse aluseta.

Kuna kriminaalasja lahendamine kriminaaltoimiku materjalide põhjal pole võimalik, siis lühimenetlust kohaldada ei saa ning kohtul tuleb KrMS § 2351

lg 1 p 3 alusel kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile menetluse jätkamiseks.

3

Kohus peab vajalikuks ka märkida, et süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja

elatustaseme kohta teatise koostamisel tuleb arvestada ka sellega, et rahvastikuregistri andmetel on süüdistataval ülalpeetav – XXXXX. a. sündinud poeg D. Samuti tuleb süüdistatavalt küsida tema võimalike maksevõimet mõjutavate maksekohustuste kohta.

Kohtunik