1-06-10943\8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-06-10943

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1. 17.01.2000.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KrK § 210-2 lg 2 p 4 järgi 3 aasta

vabadusekaotusega, KrK § 41 alusel lõplikuks karistuseks 4 aastat

vabadusekaotust; vabanes karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt 21.10.2002.a; 2. 28.10.2004.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, § 215 lg 2 p 1,

§ 424 järgi KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta 10 kuu 27 päeva vangistusega; Tartu

Ringkonnakohtu kohtuotsusega mõisteti KarS § 215 lg 2 p 1 järgi õigeks ja karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 424 järgi KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti 11 kuud 27 päeva vangistust, vabanes 24.04.2005 pärast karistuse kandmist;

3. 06.10.2005.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 424 järgi 7 kuu vangistusega, mis asendati 420 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 1 aasta

jooksul; KarS § 50 alusel võeti mootorsõiduki juhtimisõigus ära 1 aastaks; üldkasulik töö sai tehtud 23.aprilliks 2006.a; väärtegude eest karistatud 4 korral, kõigil kordadel rahatrahvidega, rahatrahvid on täies ulatuses tasumata; tõkendit kohtueelses menetluses kohaldatud ei ole

Kaitsja kokkuleppel advokaat Ain Laansalu RESOLUTSIOON KrMS § 306, § 311, § 312, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada T.O KarS § 424 ja KarS § 329 järgi ning karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista 1 (üks) aasta vangistust.

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 16.november 2006.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-06-10943 kohtueelses menetluses 06260200612 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi T.O süüdistuses KarS § 424 ja KarS § 329 järgi üldmenetluses Prokurör Marge Püss Süüdistatav T.O

2

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab kohus T.O-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda 1 (ühe) aasta vangistuse kandmise alguseks T.O vanglasse saabumise aeg.

Kohaldada T.O suhtes kuni tema karistuse kandmisele asumiseni

kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise vältimiseks ja kohtuotsuse täitmise

tagamiseks tõkendit – elukohast (Ujula 1-36, Tartu) lahkumise keeld, mis

seisneb kohustuses mitte lahkuda elukohast ilma menetleja loata kauemaks

kui üheks ööpäevaks. Tõkend lugeda kohaldatuks T.O-le kohtuotsuse resolutiivosa allkirja vastu kätteandmisest.

Tõkend elukohast lahkumise keeld kaotab kehtivuse T.O vangistusasutusse vangistuse kandmisele ilmumisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta T.O-lt mootorsõiduki juhtimise õigus ära 3 (kolmeks) aastaks. Kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista T.O-lt riigituludesse menetluskuludena:

• 4500.- krooni sundraha , (KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2)

• 49 krooni 30 senti kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu (lk 46,54; KrMS § 175 lg 1 p 5);

• 991 krooni 30 senti tunnistajatele KrMS § 178 lg 4 alusel makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 2).

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-10943 või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874,

märkida ka kriminaalasja number: 1-06-10943. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

KrMS § 178 lg 1 p 1, § 178 lg 4 alusel hüvitada tunnistajale Elar Grünberg isikukood XXXXXXXXXXX, kontaktaadress Riia 132, Tartu tema kohtuistungil

15.11.2006.a viibitud aja eest keskmine palk 132 krooni 65 senti tema

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas kandmise teel.

KrMS § 178 lg 1 p 1, § 178 lg 4 alusel hüvitada tunnistajale Tiit Voot isikukood

XXXXXXXXXXX, kontaktaadress Riia 132, Tartu tema kohtuistungil

15.11.2006.a viibitud aja eest keskmine palk 407 krooni 05 senti tema

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Hansapangas kandmise teel.

KrMS § 178 lg 1 p 1, § 178 lg 4 alusel hüvitada tunnistajale Ottomar Virk isikukood XXXXXXXXXXX, kontaktaadress Riia 132, Tartu tema kohtuistungil

15.11.2006.a viibitud aja eest keskmine palk 451 krooni 60 senti tema

3

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas kandmise teel.

Kohtuotsuse koopia koos Elar Grünbergi 15.11.2006.a avaldusega ja kolme palgatõendiga tunnistajate keskmiste päevapalga suuruste kohta edastada täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Istungisekretäril liita Elar Grünbergi avalduse koopia ja kolme palgatõendi koopia kriminaalasja nr 1-06-10943 toimikusse.

Asitõend – 1 CD-R plaat milline asub kriminaaltoimiku juures, (lk 51-53),

klammerdatuna ümbrikus olevana kriminaaltoimiku tagakaane külge, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja toimiku juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 04.detsembril 2006.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks

kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes.

Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski

kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata.

ASJAOLUD

T.O süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 06.10.2005.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-627/2005 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki

juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis alkoholijoobe seisundis 14.05.2006

kella 03:57 ajal Tartumaal, Nõo alevikus mootorsõidukit riikliku BMW 525 registreerimismärgiga XXX XXX. Sellega pani T.O toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Veel süüdistatakse T.O selles, et tema isikuna, keda on 06.10.2005.a

Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-627/2005 karistatud KarS § 424 järgi

mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, lisakaristusega

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine üheks aastaks, milline kohtuotsus on

20.10.2005 ARK Tartu büroo poolt pööratud täitmisele, juhtis 14.05.2006 kella

03:57 ajal Tartumaal, Nõo alevikus mootorsõidukit riikliku BMW 525

registreerimismärgiga XXX XXX, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja jättis sellega tahtlikult täitmata eelnimetatud kohtuotsuse. Sellega pani T.O toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on

täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

4

Süüdistuses märgitud asjaolu, et T.O on Tartu Maakohtu

06.10.2005.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistatud KarS § 424 järgi

mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, on tõendatud jõustunud Tartu Maakohtu 06.10.2005.a kohtuotsusega (lk 11-12). Nimetatud kohtuotsusega mõisteti T.O-le alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest karistuseks 7 kuud vangistust, mis asendati 420 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 1 aasta

jooksul; KarS § 50 alusel võeti mootorsõiduki juhtimisõigus ära 1 aastaks –

14.10.2005 – 13.10.2006 (lk 11-12,13); üldkasulik töö sai tehtud 23.aprilliks 2006.a (lk 43-45). Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 6 mõttes ei ole T.O

karistatus kustunud, kuna üldkasuliku töö tegemisest ei ole veel 3-e aastat

möödunud. Seega oli T.O 14.05.2006.a isik, keda oli karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ja kelle karistatus selle eest ei olnud kustunud.

Süüdistuses märgitud asjaolu, et T.O oli 14.05.2006.a isik, kellelt oli

kohtuotsusega ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus ja tal puudus seetõttu

14.05.2006.a mootorsõiduki juhtimise õigus, on tõendatud jõustunud Tartu Maakohtu 06.10.2005.a kohtuotsusega (lk 11-12). Nimetatud kohtuotsusega võeti T.O-lt lisakaristusena KarS § 50 alusel mootorsõiduki juhtimisõigus ära 1 aastaks – 14.10.2005 – 13.10.2006 (lk 11-12,13). Karistusregistri seaduse § 25 lg 2

mõttes ei olnud see lisakaristus 14.05.2006.a kustunud. T.O oli

14.05.2006.a isik, kellel puudus jõustunud Tartu Maakohtu 06.10.2006.a kohtuotsuse alusel mootorsõiduki juhtimise õigus.

Süüdistuses märgitud asjaolud, et T.O juhtis alkoholijoobe seisundis

14.05.2006 kella 03:57 ajal Tartumaal, Nõo alevikus mootorsõidukit BMW 525

riikliku registreerimismärgiga XXX XXX, on tõendatud kogumis joobeseisundi

tuvastamise protokollidest (lk 2,3) nähtuvaga, CD-salvestisega sealt kuulda oleva politseiametnike omavahelise kõnega 14.05.2006.a kella 03.57 – 04.45 (lk 51,52- 53, salvestis ümbrikus ja klammerdatuna kriminaalasja toimiku tagakaane küljes),

tunnistajate Elar Grünbergi, Tiit Vooti ja Ottomar Virki ütlustest nähtuvaga ning osaliselt ka tunnistaja Janek Laanesoo ütlustest ning süüdistatav T.O enda ütlustest nähtuvaga. Nii tunnistaja Janek Laanesoo ütlustest (lk 93-96) kui ka süüdistatav T.O

enda ütlustest (lk 97-99) nähtuvalt viibisid nad vahetult enne 14.05.2006.a kella 03.57 Tartumaal, Nõos ja T.O käis enne Nõo baari juurest lahkumist Nõo baaris ning Janek Laanesoo istus Nõo baari juures olnud autos, kus tarbis alkoholi - konjakit. Tunnistaja Janek Laanesoo ütlustest nähtuvalt on T.O talle sõber

(lk 93) ja nad käivad omavahel läbi (lk 96). Süüdistatav T.O ütlustest nähtuvalt tarvitas ta Nõo baaris alkoholi – 80 g viina ja hiljem Gin-i (lk 97 keskel, lk 97 all). Kohtulikul uurimisel kinnitas T.O kohtueelses menetluses tema enda poolt öeldut selle kohta, et oli „suht purjus“ (lk 97 all-98, 16 lause: „Olin suht purjus…“).

14.05.2006.a kella 05.20 ajal koostatud joobeseisundi tuvastamise protokollist

nähtuvalt tuvastati T.O Tartumaal, Nõo vallas, Nõo-Tamsa tee 5-l

kilomeetril joobeseisund – alkoholijoove 0,57 mg/l ning T.O nõustus

kohapealse joobeseisundi tuvastamisega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest

tuvastamisest ning alkoholisisalduse määramisest veres, kinnitades protokollis kajastatu tõele vastavust enda allkirjaga (lk 2).

14.05.2006.a kella 04.05 ajal koostatud joobeseisundi tuvastamise protokollist nähtuvalt tuvastati Janek Laanesool Tartumaal, Nõo vallas, Nõo-Tamsa tee 5-l

kilomeetril joobeseisund – alkoholijoove 0,96 mg/l ning Janek Laanesoo nõustus

kohapealse joobeseisundi tuvastamisega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest

5

tuvastamisest ning alkoholisisalduse määramisest veres, kinnitades protokollis kajastatu tõele vastavust enda allkirjaga (lk 3).

Nii tunnistaja Janek Laanesoo (lk 94) kui ka süüdistatav T.O (lk 97)

sellekohaste ning omavahel kooskõlas olevate ütlustega on tõendatud, et nad

kahekesi hakkasid 14.05.2006.a öösel Nõo alevikus asuva Nõo baari juurest ära sõitma nende kasutuses olnud sõiduautoga BMW 525, mille nad olid sõbralt, Janek

Laanesoo tuttavalt – Janar Ruubelilt kasutada saanud. Nii tunnistaja Janek Laanesoo (lk 93-96) kui ka süüdistatav T.O (lk 97-99) ütlustest nähtuvalt

viibisid nad sõiduautos BMW 525, pärast Nõo alevikus asuva Nõo baari juurest

sõitmahakkamist, kahekesi ja peale nende kahe sõiduautos rohkem kedagi ei viibinud ning kedagi nad sõiduautosse ka peale ei võtnud. Nii tunnistaja Janek Laanesoo (lk 93-96) kui ka süüdistatav T.O (lk 97-99) sellekohaste ning omavahel kooskõlas olevate ütlustega on tõendatud, et Nõo baari

juurest lahkumise järgselt hakkas nende kahe kasutuses olnud sõiduauto järel sõitma üks auto ja nad lisasid enda kasutuses olnud sõiduautole BMW 525 kiirust

juurde ja hiljem sõitsid nende kahe kasutuses olnud sõiduautoga BMW 525 teelt

välja põllu peale, kust kohe peale BMW 525 põllu peale seismajäämist lahkus BMW-st T.O ja jooksis ära. Süüdistatav T.O ütlustest nähtuvalt

jooksis ta üle põllu minema, jooksis eemale 1-1,5 km ja jäi sinna traktorikabiini, kust politsei ta (T.O) üles leidis (lk 97 all). Tunnistaja Janek Laanesoo ütlustest nähtuvalt nägi ta sündmuskohal hiljem koera, kuid koera liikumist ei jälginud, kuna oli nii palju sebimist (lk 95 all). Tunnistaja Janek Laanesoo ütlustest nähtuvalt saadi mingil hetkel ka T.O kätte (lk 94 enne keskpaika).

Tunnistaja Janek Laanesoo ütlustest nähtuvalt olid tal endal seljas heledad lühikesed püksid ja tume jakk ning T.O heledad dressid, kuid täpselt ei mäleta ka (lk 94 all). Süüdistatav T.O ütlustest nähtuvalt olid tal seljas heledad püksid, võis ka olla hele dressipluus (lk 97 all). Tunnistaja Janek Laanesoo ütlustest nähtuvalt on neist kahest T.O-ga silma järgi vaadates pikem T.O (lk 95 all).

Tunnistaja Janek Laanesoo poolt ütluste andmise ajal palus kohus kohtuistungil korraks püsti tõusta ka T.O ning selle tulemusena selgus, et püsti seisnud Janek Laanesoost ja T.O-st oli silmaga nähtavalt selgelt näha ja tuvastatav, et T.O on Janek Laanesoost pikem ja seda märgatavalt (lk 95 all). Veel

fikseeris kohus kohtuistungil nähtu tulemusena kohtuistungi protokolli, et T.O juustevärv on Janek Laanesoo juustevärvist oluliselt heledam (lk 95 all). Politseiametnikest tunnistajate Elar Grünbergi (lk 80-86) ja Tiit Vooti (lk 86- 90)

omavahel kooskõlas olevate ütlustega on tõendatud, et nad koos teostasid 14.05.2006.a Nõo alevikus liiklusjärelevalvet, sõitsid enne kella 04.00-i Nõo baari juurest läbi, kus nägid baari ees ühte sõiduautot BMW. Tunnistaja Elar Grünbergi ütlustega on tõendatud, et baari ees seisid 2 noormeest – pikem ja lühem; pikemal oli seljas valget värvi jope või dressipluus, lühemal oli seljas tume tagi; noormehed läksid sõiduautosse BMW – pikem ja heledas riides istus juhikohale ning lühem ja tumedas riides istus juhi kõrvale; nad sõitsid autoga Nõo baari juurest Tartu poole (lk 81 ülal).

Tunnistaja Elar Grünberg tundis pikemas ja heledates riietes olnud noormehes kohtuistungil ära süüdistatav T.O (lk 81 keskel). Tunnistaja Tiit Vooti ütlustest nähtuvalt seisis baari juures väljas ainult 2 inimest (lk 87 keskel). Tunnistaja Tiit Vooti ütluste kohaselt istus Nõo baari juures pikem ja

6

heleda peaga noormees rooli ning tumeda peaga ja lühem isik istus kõrvalistmele (lk 86 all); heleda peaga isikul olid heledad riided ja tumeda peaga isikul oli tume jope (lk 90 keskel).

Politseiametnikest tunnistajate Elar Grünbergi (lk 80-86) ja Tiit Vooti (lk 86-90)

ütlustega on tõendatud, et politseioperatsiooni alkokontroll raames otsustasid nad

Nõo baari juurest sõitma hakanud sõiduauto BMW peatada, lülitasid sisse eravärvides patrullauto 3 vilkurit, sinist-punast värvi, kuid selle peale BMW seisma

ei jäänud, vaid lisas kiirust ja suundus Luke poole, Nõo-Luke ristmikult keeras Luke poole. Politseiametnikest tunnistajate Elar Grünbergi (lk 80-86) ja Tiit Vooti (lk 86-90) ütlustega on tõendatud, et nad hakkasid sõiduautol BMW järel sõitma, kord oli vahemaa pikem, kord lühem ning vahepeal lähenes kiirus 200 km/h; Lukelt läbi sõites lõppes asfalttee, algas kruusatee ja seal kaotas BMW juhitavuse ja sõitis teelt välja põllu peale. Tunnistaja Elar Grünbergi ütluste kohaselt väljus põllule seisma jäänud sõiduautost BMW juhi kohapealt heledates riietes pikem noormees, keda nägid ka Nõo baari

juures; noormees suundus üle põllu (lk 81 enne keskpaika). Tunnistaja Elar

Grünbergi ütlustest nähtuvalt läks ta auto juurde, tegi ukse lahti, juhi koha peal

kedagi ei istunud; kõrval istus teine noormees, tumeda tagiga, kellel tuvastasid alkoholijoobe (lk 81 enne keskpaika). Ka tunnistaja Tiit Vooti ütluste kohaselt oli neil BMW teelt põllule välja sõitmise ajal olemas selle autoga silmside ja nägid, et autost välja jooksnud isik oli seesama isik, kes Nõo baari juures autosse istus (lk 86 allpool). Tunnistaja Tiit Voot kinnitas

kohtuistungil, et selleks isikuks oli T.O (lk 86 allosas). Tunnistaja Tiit Vooti ütluste kohaselt nägi ta, et süüdistatav T.O istus Nõo baari juures sõiduauto esiistmele; algul seisid isikud väljas auto juures – pikem, heleda peaga noormees istus rooli ning tumeda peaga, lühem isik istus kõrvalistmele (lk 86 all). Tunnistaja Tiit Vooti ütluste kohaselt tegi eest ära sõitev BMW Lukelt läbi jõudes, siis kui asfalttee ära lõppes, kruusateele jõudes kruusatee peal pirueti ja sõitis põllu

peale ning autot juhtinud isik hüppas autorooli tagant välja ja jooksis üle põllu

minema (lk 86 keskel). Tunnistaja Tiit Vooti ütlustest nähtuvalt nägi ta BMW-st

väljumas süüdistatavat, süüdistatav väljus juhiuksest (lk 90 pärast keskpaika); BMW läbivaatamisel leidsid juhiukse küljetaskust T.O dokumendid (lk 89 keskel).

Tunnistajate Elar Grünbergi ja Tiit Vooti ütlustega on tõendatud, et Nõo baari juures istus sõiduautosse BMW juhi kohale T.O kui pikem ja heledama peaga ning heleda ülerõivaga isik ning juhi kõrvalistmele istus Janek Laanesoo kui lühem ja tumedama peaga ning tumeda ülerõivaga isik.

Tunnistajate Elar Grünbergi ja Tiit Vooti ütlustega on tõendatud, et Nõo baari juurest kuni Lukelt läbi kruusateele jõudes ning seal juhitavuse kaotanud sõiduautot

BMW juhtis kuni sõiduauto BMW põllu peale seismajäämiseni Nõo baari juures sõiduautosse BMW juhi kohale istunud T.O kui pikem ja heledama peaga ning heleda ülerõivaga isik ning juhi kõrvalistmel viibis sellel ajal Janek Laanesoo kui lühem ja tumedama peaga ning tumeda ülerõivaga isik. Kohtul puudub alus eelnimetatud tunnistajate Elar Grünbergi ja Tiit Vooti ütluste

tõele vastavuses kahtlemiseks, kuna nimetatud politseiametnikest tunnistajate ütlustega on kooskõlas ka süüdistatav T.O ütlused selle kohta, et tal olid

seljas heledad püksid ja võis olla ka hele dressipluus (lk 97 all) ning tunnistaja Janek Laanesoo ütlused selle kohta, et tal endal (Janek Laanesool) oli seljas tume

jakk ning T.O heledad dressid (lk 94 all) ning ka Janek Laanesoo hinnangul on neist kahest T.O-ga silma järgi vaadates pikem T.O (lk 95 all). Ka tunnistaja Ottomar Virki ütlustega on tõendatud, et teenistuskoeraga

7

jälje järgi vanast traktorikabiinist üles leitud ja maa peal lamanud isikul, kes

hiljem osutus T.O-ks, olid seljas valged riided (lk 91 keskel); heledad suveriided olid süüdistataval kinnipidamise hetkel seljas (lk 93 keskel). Lisaks oli

kohtul kohtuistungil oma silmaga võimalik veenduda ja selle tulemusena kohtuistungi protokolli fikseerida, et T.O on Janek Laanesoost märgatavalt

pikem ja T.O juustevärv on Janek Laanesoo juustevärvist oluliselt

heledam (lk 95 all). Eelnimetatuga kogumis on veenvalt kummutatavad ka

tunnistaja Janek Laanesoo ja süüdistatav T.O ütlused selle kohta, et sõiduautot BMW juhtis Nõo baari juurest kuni Lukelt läbi jõudes sõiduauto BMW

kruusateelt põllule välja sõitmiseni ja põllul seismajäämiseni Janek Laanesoo ja juhi kõrvalistmel viibis sellel ajal T.O.

Süüdistuses märgitud kuriteo – mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise toimepanemise aeg – 14.05.2006.a kella 03.57 ajal, on tõendatud lisaks tunnistajate

Elar Grünbergi, Tiit Vooti, Ottomar Virki ja Janek Laanesoo ning süüdistatav

T.O enda ütluste ka CD-salvestiga politseiametnike omavahelise kõne

kohta. Nimetatud CD-salvestist kuulas kohus kaitsja taotluse alusel (prokurör oli taotluse rahuldamisega nõus – lk 82 all) kohtuistungil (lk 82,92) ning avaldas kaitsja taotluse alusel (lk 82,92; prokurör oli avaldamisega nõus) ka salvestise

juurde kuuluva õiendi (lk 51) ja salvestiselt kuulda oleva paberkandjal asuva politseiametnike omavahelise kõne väljatrüki (lk 52-53). Nimetatud CD-salvestiselt, selle juurde kuuluvalt õiendilt (lk 51) ja paberkandjal asuvast politseiametnike omavahelise kõne väljatrükist (lk 52-53) ning tunnistajate

Ottomar Virki ja Elar Grünbergi ütlustest nähtuvalt on salvestisel kajastatud

politseipatrullide-konstaablite Tiit Vooti ja Elar Grünbergi ning Ottomar Virki ja Antti Tillingu omavaheline vestlus 14.05.2006.a ajavahemikus kella 03.57-st kuni

04.45-ni ja sellelt salvestiselt kuulda olevaga on tõendatud, et 14.05.2006.a kell 03.57 BMW ei peatunud, BMW sõitis Luke poole ja BMW-s oli joobes juht.

Salvestiselt on 14.05.2006.a kella 04.00 ajal toimunu kohta kuulda, et BMW number on 329 Tartu Fjodor Georg (TFG), auto on põllu peal, juht on ka põllu peal kaugel, aga kõrvalistuja on käes (lk 52).

Tunnistaja Ottomar Virki ütlustega (lk 90-93) on tõendatud, et tema saabus teelt

välja sõitnud BMW juurde teenistuskoeraga, et koera abil üles leida BMW-st

põgenenud juht, koera pani jäljele kruusatee kõrval põllul asunud BMW juurest, põld oli rullitud, väiksed viljavõrsed olid üleval, läks koeraga jälge mööda, jälg läks üle põllu paari pöördega ja üks kuiv kraav oli ka vahepeal, jõudis vanade traktorite surnuaeda, eemal oli üks majapidamine; traktorite surnuaias oli linttraktori kabiin maa peal ja koer märkas seal maa peal inimest, seejärel märkas ka (Ottomar Virk) ise inimest, kes oli traktori kabiinis maa peal maas, isik oli valgetes riietes (lk 91 keskpaigani); heledad suveriided olid süüdistataval kinnipidamise hetkel seljas (lk 93 keskel). Ottomar Virk kinnitas kohtuistungil, et tunneb selles koera abil kinni peetud isikus ära temast saalis paremal istuva isiku (lk 91 keskel). Kohus fikseeris

kohtuistungi protokolli, et Ottomar Virki osundatud isikuks – temast paremal istuvaks isikuks oli T.O (lk 91 keskel). Ka tunnistaja Ottomar Virki ütluste kohaselt olid süüdistataval kinnipidamise hetkel

joobe tunnused – kõnnak oli häiritud, alkoholilõhna oli tunda ja oli kergelt agressiivselt meelestatud (lk 93 keskelt). Kohtul puudub alus kahelda süüdistatav T.O ütluste tõele vastavuses selle kohta, et ta Nõo baaris tarbis alkoholi (lk 97 keskel ja all) enne Nõo baari juurest

sõiduautoga BMW sõitma hakkamist, kuna tema ütlustega on kooskõlas ka

tunnistaja Janek Laanesoo ütlused (lk 95 keskel), joobeseisundi tuvastamise protokollist nähtuv (lk 2), tunnistajate Elar Grünbergi (lk 81 keskel), Tiit Vooti (lk 89 all) ja Ottomar Virki ütlused (lk 93 keskel).

8

Kohtule ei ole usutavad T.O ütlused selle kohta, et arvas, et neid

jälitavad autoga järel sõites isikud, kellega tal väidetavalt tekkis Nõo baaris intsident. Tunnistajate Elar Grünbergi (lk 80-86, eriti 85 all) ja Tiit Vooti (lk 86-90)

ütlustest nähtuvalt oli nende kasutuses olnud eravärvides patrullauto ainuke, mis

hakkas BMW-l, mis peatumismärguande peale ei peatunud, järel sõitma, teisi sõidukeid T.O juhitud BMW-l järele ei sõitnud ja ka baari juurest järele sõitma ei hakanud. Ka tunnistaja Janek Laanesoo ütlustest nähtuvalt sõitis neil järel ainult 1 sõiduk (lk 93-96). Ka T.O enda ütlustest nähtuvalt ei näinud ta baarist tema väidetava intsidendi osalisi väljumas (lk 99).

Seonduvalt kaitsja kohtuistungil osundatud asjaolule, et koos süüdistusaktiga

saadeti kohtusse koopia tunnistaja Elar Grünbergi kohtueelses menetluses

tunnistajana antud ütlustest (kaitsja taotlus lk 96 all – avaldada süüdistusaktile

järgnevad 2 lehte) peab kohus vajalikuks märkida, et Elar Grünbergi kohtueelses

menetluses antud ütluste koopia süüdistusaktile lisamisega oli tegemist KrMS § 226 lg 4 p 1 nõude täitmisega, kuna kriminaalmenetluse alustamise aluseks olevat teavet sisaldava dokumendi koopia tuleb lisada süüdistusaktile.

Kaitsja kohtuistungil kohtuliku uurimise lõpustaadiumis esitatud taotlused, anda

talle võimalus ilmastikuolude kohta järelpärimise tegemiseks Tartu

Observatooriumile või Tartu Ilmajaamale (lk 99 all) ning Nõo baarist ja selle ümbruskonnast fotode tegemiseks (lk 100), jättis kohus KrMS § 297 lg 3 alusel ja

KrMS § 276 lg 1 nimetatud alustel rahuldamata (lk 100 keskel). Kaitsjal oli

piisavalt aega ja võimalusi pärast kohtueelse uurimise lõpuleviimist ja kriminaalasjast toimiku koopia kättesaamist (toimiku koopia sai kätte 04.08.2006.a

- lk 54), kriminaalasja toimikuga tutvumiseks ning selle tulemusena Tartu Observatoorimist või Tartu Ilmajaamast täiendavate tõendite nõudmiseks ja nende kohtule esitamiseks ning Nõo baarist ja selle ümbruskonnast piltide tegemiseks ja nende kohtule esitamiseks. Kaitsja ei esitanud kohtule ühtegi mõjuvat, põhjendatud ja veenvat põhjust, miks kaitsja ei teinud tema nimetatud järelpärimisi ilma kohta ja ka Nõo baari ümbruse kohta fotosid varem, vaid esitas vastavasisulise taotluse alles

kohtuliku uurimise lõpustaadiumis. Kohtu hinnangul esinesid kõik KrMS § 276

lõikes 1 loetletud 3 alust kaitsja taotluse rahuldamata jätmiseks, kuna kohtulikul

uurimisel, võrreldes kohtulikul uurimisel kogutud tõenditega, uusi asjaolusid või võrreldes varasemaga oluliselt erinevaid asjaolusid ei selgunud. Kriminaalasjas puuduvad T.O käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. T.O süü temale esitatud süüdistustes KarS § 424 ja § 329 järgi on täielikult ja veenvalt tõendatud. KarS § 63 lg 1 alusel ning lähtudes KarS § 56 lg-s 1 sätestatust, arvesse võttes, et:

• alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine ja seda isiku poolt, kellel

mootorsõiduki juhtimise õigus selle äravõtmise tõttu puudub, on teistele liiklejatele äärmiselt suure ohtlikkusega,

• karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes puuduvad,

• kohtuistungil väitis T.O töötavat end OÜ-s E maaklerina, kuid kõik

T.O-le liiklusalaste väärtegude eest karistuseks mõistetud rahatrahvid on senini tasumata (lk 18),

• keskmine päevasissetulek T.O puudub (lk 42),

• on kriminaalkorras karistatud 3 korral, neist kahel viimasel T.O korral ka KarS § 424 järgi, mõlemal korral karistatud vangistusega – 2004.a

9

mõistetud vangistuse kandis reaalselt kinnipidamisasutuses

ära, teisel korral ja seega viimati 06.10.2005.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 7 kuud vangistust asendati üldkasuliku tööga,

puuduvad põhjendatud ja seaduslikud alused T.O karistamiseks rahalise karistusega ning T.O tuleb KarS § 424 ja § 329 järgi karistada reaalselt

vangistusasutuses ärakandmisele kuuluva vangistusega raskema sanktsiooni järgi (KarS § 424 järgi) ühe kolmandiku ulatuses sanktsiooni maksimummäärast – ühe aasta vangistusega. Lisakaristusena tuleb mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta

maksimumajaks – 3-ks aastaks ja seda arvestades T.O äärmiselt suurt ohtlikkust teistele liiklejatele – kiirus Nõo baari juurest kuni Lukelt väljajõudmiseni küündis kohati ligi 200 km/h (lk 52,81 ülalpool).

Heli Sillaots kohtunik