1-06-11481\6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaaltoimik 1-06-11481

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tallinn, 01. novembril 2006

Harju Maakohus koosseisus:

kohtunik RAIVO EINULA sekretär MERILY METS juuresolekul prokuröri KRISTIINA SAVTŠENKOVA, kaitsja AIVAR ENNOK osavõtul

vaatas läbi avalikul istungil 01.11.2006 Liivalaia kohtumajas Tallinnas, Liivalaia 24 lühimenetluses

O.S, xxx IK

süüasja järgi KarS § 424

Kohus, uurinud kohtulikke tõendeid,

t u v a s t a s O.S süü KarS § 424 järgi selles, et tema isikuna, keda 25.10.2004 karistati Harju

Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi vangistusega viis kuud KarS § 73 sätete

rakendamisega tingimisi katseajaga kolm aastat ja kuus kuud ühes mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga seitse kuud, s.o. mootorsõiduki juhtimise eest

alkoholijoobeseisundis, kehtiva karistuse ajal uuesti 14.04.2006 kella 12:35 ajal juhtis Tallinnas Männi tänaval mootorsõidukit, olles alkoholijoobes.

Niisuguse käitumisega pani O.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav O.S kinnitas, et ta saab süüdistusest täielikult aru ja võttis omaks, et ta on toime pannud süüdistuses tähendatud ajal, kohal ja viisil temale inkrimineeritava kuritegeliku käitumise. Ta kinnitas, et jääb varem antud ütluste juurde. Sõitma asudes ei saanud ta aru, et ta võib olla alkoholijoobes või jääknähtudega. Ta ütles, et ei kihutanud politsei eest ära, peatumismärguannet ei pannud tähele. 14.04.2006 ülekuulamisel pärast kuriteosündmust on ta kirjutanud, et arvas, et on kaine, aga samuti seda, et juhtis autot alkoholijoobes. O.S ei vaidlustanud asjas kogutud tõendeid ja toimikus olevat teavet. Ta tunnistas, et on kuriteo toime pannud, ja kahetses toimepandut. O.S avaldas kohtule, et ta on nõus lühimenetlusega.

Kohus leiab, et süüdistatava O.S süü on täielikult tõendatud lisaks tema enda poolt süü omaksvõtule kohtus ja kohtueelses menetluses veel järgmiste kohtus uuritud ja kriminaaltoimikus olevate tõenditega:

Kriminaaltoimik 1-06-11481

2

1) väärteoasjas nr 2314,06,007123 04.05.2006 koostatud otsusega, milles

Liiklusseaduse § 7430

lg 1 alusel on O.S karistatud rahatrahviga 180

trahviühiku ulatuses (s.o. 10800 krooni) ja Liiklusseaduse § 7419

lg 1 alusel lõpetatud menetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel (lk.4); 2) koopiaga joobeseisundi tuvastamise protokollist 14.06.2003 (lk.6), millest nähtub,

et mõõtevahendi LION SL nr 54 (kalibreeritud kuni 24.04.2006) abil on

tuvastatud O.S 14.04.2006 kell 12:55 alkoholijoove, mille tuvastamise

tulemusega on O.S nõustunud ning samas loobunud joobeseisundi

edasisest meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest. 3) koopiaga väärteoprotokollist 14.04.2006 (lk.5), millest nähtub, et 14.04.2006 kella

12:35 ajal juhtis O.S sõiduautot Mercedez-Benz alkoholijoobes ja

juhtimisõiguseta ning ei peatunud vaatamata peatumismärguannetele, millised anti politseisõidukist (põlesid sinine ja punane vilkur ja töötas helisireen);

4) koopiaga Harju Maakohtu 25.10.2004.a. otsusest kriminaalasjas 1/1-512 2004.a.

(lk.2), millest nähtuvalt on O.S kokkuleppemenetluses tunnistatud süüdi KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega viis kuud, millest vabastatud tingimisi KarS § 73 alusel katseajaga kolm aastat ja kuus kuud ja lisakaristusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga seitsekuud;

5) tunnistaja R. R ütlustega (lk.8) 14.04.2006 kell13:00, kus tunnistaja on

kinnitanud, et ta oli patrullis koos abipolitseinik H. K-ga samal päeval kella 12:35 ajal Vabaduse puiesteel suunaga kesklinna poole, kui nende patrullautost möödus

punast värvi sõiduauto MB. Sõiduki sõidutrajektoor oli ebakindel ja kartlik ning

see äratas kahtlust. Politseinikud otsustasid sõidukit kontrollida. MB ootas foori

punase tule taga Vabaduse puiestee ja Hiiu tn ristmikul, et sooritada pööre

vasakule. Kui süttis foori roheline tuli, lülitati politseiautol sisse sinine-punane vilkur koos erilise helisignaaliga, andes MB-le peatumismärguande. Politseiautost saadetud märguannet märgates MB juht vastupidiselt lisas märgatavalt kiirust ja alustas põgenemist, tehes korduvalt järske ümberpõikeid eesliikunud sõidukitest. Politseinikud liikusid oma autoga mööda Hiiu tänavat auto kiirusega kohati kuni 100 km/h Pärnu maanteele, paludes ühtlasi abi teistelt patrullidelt. Olles jõudnud

Pärnu mnt-Männi tn ristmikule, pidurdas MB juht ja peatus. Autot juhtis O.S . Indikaatorvahendiga LION kontrollimisel süttis selles koheselt punane tuli, mis teatas juhi alkoholijoobest;

6) O.S ütlustega (lk.7, 21-22), kus ta on kinnitanud, et alkoholi tarvitama

hakkas 13.04.2006 õhtul ja lõpetas 14.04.2006 kell 00:00. Sama päeva hommikul, s.t. 14.04.2006 kella 09:00 paiku jõi ta ära paar õlut. Kella 12:00 ajal otsustas ta sõita koju. Enne sõidu alustamist tundis ta end kainena. Ta on tunnistanud, et ei

peatanud autot koheselt pärast politseiautost antud peatumismärguannet. Joobeseisundi tuvastamisega oli ta nõus ning ei nõudnud täiendavat ekspertiisi;

7) karistusregistri väljatrükiga (lk.9-14), mis kinnitab, et O.S on varem

karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes.

Kõik kohtus uuritud ja kohtueelsel uurimisel kriminaalasjas talletatud ning ülalkirjeldatud tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates veenvalt O.S tahtlikku süüd KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, sest O.S isikuna,

keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, uuesti juhtis mootorsõidukit joobeseisundis.

Kohtul on alus kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite põhjal ja tuginedes

oma siseveendumusele O.S süüdi tunnistada temale inkrimineeritava süüteo toimepanemises.

Kriminaaltoimik 1-06-11481

3

Karistamisel arvestab kohus süüd, süüdlase isikut, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et kohtu alla antud isikute käitumine oli õigusvastane ja moodustas kuriteo.

Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huvisid ning arvestab

kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani,

selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

O.S on kuriteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja tema suhtes ei ole

tuvastatud ühtki süüd välistavat asjaolu. Tegemist on tahtliku süüga. O.S oli

teadlik enda varasemast karistusest ja selle kehtivusest. Joobes juhtimisele ei saa olla õigustust ja seda kuritegu ei saa panna toime ettevaatamatusest.

Kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust. Raskendavaid asjaolusid kohus O.S suhtes ei leidnud.

Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada vangistusega. Kohus

leiab, et vaid sel viisil on saavutatav süüdlase isikut arvestades ja tema poolt

toimepandule hinnangut andes süüdlase suhtes karistuse eesmärk, kindlustada õiguskorra huvid ning aktsepteerida samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja

suhtes ning taotleda hukkamõist tema teguviisi üle. Mõistetav karistus peab vastama üheaegselt toimepandule kui ka süüdlase isikule.

O.S näol on tegemist isikuga, keda on varem mitu korda karistatud, nii

kriminaalkorras kui väärtegude eest, kuid ta ei ole end vabaduses parandanud ega

asunud õiguskuulekalt käituma. See tõik tunnistab veenvalt ja üheselt, et vangistusest

vabastamine ühes lisakaristuse (mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine) kohaldamisega seitse kuud ei olnud piisavad, et O.S oleks teinud õiged ja vajalikud järeldused karistusest ning korrastanud oma eluhoiakuid ja käitumismudeleid. Kohus leiab, et ainult vabaduse äravõtmine teatud ajaks saab olla tema nüüdse käitumise hind.

KarS § 73 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 sätteile.

Kohus ei pea õigeks ega põhjendatuks karistada O.S 14.04.2006 toime pandud kuriteo eest rahalise karistusega, mis kindlasti ei ole õiglane mõõt hindamaks vääriliselt

tema poolt toimepandut koos süüdlase isikuga. Kohtu arvates ei saa isikut karistada

niisuguse karistusega, mis on kergem kui varasemad, millest ta ei ole õigeid järeldusi teinud seaduskuulekaks käitumiseks tulevikus.

Kohus ei pea vajalikuks hakata eraldi analüüsima ohtu, mida kujutab endast purjus

autojuht keskpäevases liikluskeerises Tallinna linnas, seda enam, kui ta ei allu isegi võimuesindaja korraldustele.

Kohus leiab, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine O.S-ilt on

põhjendatud. Selle kohaldamata jätmine on kohtu arvates välistatud, arvestades süüteokoosseisu ja väljakujunenud kohtupraktikat ning Riigikohtu otsuseid.

KrMS § 175, § 179, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha riigieelarve tuludesse.

Kriminaaltoimik 1-06-11481

4

Käsitades KarS § 65 lg 2, KarS § 73 lg 4, KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 189 lg 2; § 238 lg 1 p 3, lg 2; § 305-306;§ 311; § 313; § 315 maakohus

o t s u s t a s

1.O.S süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega üheksa kuud. 2.Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendada seda karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista O.S-ile karistuseks kuus kuud vangistust.

3.KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 sätteid järgides suurendada O.S-ile

käesoleva otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistust (s.o. kuus kuud

vangistust) O.S-ile Harju Maakohtu 25.10.2004 otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistuse (s.o. viis kuud vangistust) ärakandmata osa (s.o. viis kuud vangistust) võrra.

4.Lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõista O.S-ile üksteist kuud vangistust.

5.Süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks valida O.S suhtes tõkend vahistamine. Vahistada O.S kohtusaalis otsuse kuulutamisel.

Lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse (s.o. üksteist kuud vangistust)

tähtaega arvestada alates O.S vahistamisest käesoleva kohtuotsuse alusel.

6.Lisakaristusena võtta vastavalt KarS § 50 lg 1 O.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga kaks aastat.

7.Välja mõista O.S-ilt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi

kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049777) sundraha summas neli tuhat viissada (4500) krooni. Kohtukulude tasumist tõendava maksekorralduse koopia tuleb esitada Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleisse. Maksekorraldusel tuleb märkida kohustuslikult viitenumber, makse liik ja kriminaaltoimiku number.

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 ja 319 alusel 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni,

mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest (s.o. 01.11.2006). Apellatsioon

esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (01.11.2006).

Kriminaaltoimik 1-06-11481

5

Raivo Einula Kohtunik