1-06-12059\2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-12059

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

14. novembril 2006 Viru Maakohus koosseisus

kohtunik

Heli Väinaste

sekretäri

Enjar Malm juuresolekul

prokuröri

Aita Ploom

kaitsja

v.-adv. Maimu Schmidt osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas lühimenetluses kriminaalasja

I.D , isikukood xxxx, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 9 klassi, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata, - süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8 järgi.

I.D on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 31.07.2005 kella 15.00 paiku Lääne- Virumaal Kadrina vallas tungis keldriakna avamise teel sisse xxxx asuvasse R F M de V kasutuses olevasse ridaelamusse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära R F M de V kuuluvat raha xxxx ja xxxx, kokku summas xxxx.

Seega I.D, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju, mis oli toimepandud sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav I.D tunnistas ennast süüdi temale esitatud süüdistuses. Süüdistatava I.D süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud:

- kuriteoteate protokolliga 23.09.2005 R F M de V (tl 10-11), et 31.07.2005 kella 15.00 ajal

murti sisse tema kasutuses olevasse ridaelamusse xxxx akna kaudu ning varastati tema kotist xxxx ja xxxx. Lõhkumisega kahju ei tekitatud.

- kannatanu R F M de V kohtueelsel menetlusel (tl 12-14) antud ütlustega, et 31.07.2005 kell

08.00 läks ta tööle xxxx asuvasse xxxx, kus ta juhtis xxxx. Kannatanu R F M de V on kinnitanud, et koju jõudes õhtul kella 20.00 ajal avastas ta, et trepi kõrval olev keldriaken oli lahti. Kannatanu R F M de V sõnul korteris kontrollimisel selgus, et tema magamistoas olnud reisikotis oli soritud ning xxxx oli kadunud sularaha xxxx ja xxxx.

- süüdistatava I.D kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana (tl 15-16) antud

ütlustega, et kusagil 2005.a. juuli alguses aitas ta xxxx korterisse aadressil xxxx tassida ühte

xxxx ning märkas, et seal oli xxxx kapi peal. Süüdistatav I.D on kohtueelsel

menetlusel kahtlustatavana öelnud, et majja sisenes ta läbi keldriakna ja tuppa sisenes läbi

keldri ukse, mis oli lukustamata. Süüdistatava I.D kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütlustest nähtub, et korterisse sisenedes nägi ta xxxx peal sularaha, mida oli kokku xxxx. Süüdistatav I.D on kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana öelnud, et ta võttis raha ja läks minema sama teed kaudu kust oli tulnud. Süüdistatav I.D on kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana väitnud, et mingit xxxx seal ei olnud. Süüdistatav

I.D on kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana tunnistanud, et xxxx eest ostis ta kokku xxxx.

Kohus leiab, et kannatanu R F M de V kohtueelsel menetlusel antud ütluste õigsuses ei ole kohtul mingit põhjust kahelda, seevastu süüdistatav I.D on kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana korduvalt ütlusi andnud ning need ütlused ei ole olnud algusest lõpuni ühesugused.

Süüdistatava I.D süü temale esitatud süüdistuses on kohtu arvates tõendamist leidnud ning toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel KarS § 199 lg 2 p 8 järgi õigesti kvalifitseeritud,

sest süüdistatav I.D sissetungimisega võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõraid vallasasju.

2

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja

isik on selle toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava I.D karistust kergendab süü

tunnistamine, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava I.D isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat I.D ei ole varem kriminaalkorras ega väärtegude toimepanemise eest karistatud. KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse. Kohus leiab lähtudes

eeltoodust, et süüdistatavat I.D võib toimepandud kuriteo eest karistada lühiajalise

vangistusega, millise võib tema suhtes tingimuslikult jätta kohaldamata, määrates sealjuures minimaalse pikkusega katseaja.

Kannatanu R F M de V on kuriteoga tekitatud kahju summas xxxx krooni ning nimetatud summas on esitatud tsiviilhagi.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 233-238, 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada I.D KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning I.D karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks 10 (kümme) päeva vangistust, I.D kuulub ärakandmisele 1 (üks) kuu 20 päeva vangistust.

Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui I.D ei pane kaheksateistkümne kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Määrata I.D katseajaks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

I.D-le määratud katseaja alguseks lugeda 14.11.2006.

Välja mõista I.D-lt (elukoht xxxx) xxxx (xxxx) krooni R F M de V (xxxx ) kasuks tsiviilhagi katteks. Nimetatud summa kanda üle A G A arvelduskontole EExxxx Hansapangas.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista I.D-lt (elukoht xxxx) menetluskuluna sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni riigituludesse.

3

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Maimu Schmidt OÜ (asukoht Rakvere Tallinna 15) kasuks 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni v.-adv. Maimu Schmidti määratud korras süüdistatava I.D kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista I.D-lt (elukoht xxxx ) menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Maimu Schmidti kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja selles osalemise eest.

Menetluskulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste

Ärakiri õige Nooremreferent Ingrid Opmann

Kohtuotsus jõustus:

Nooremreferent Ingrid Opmann