1-06-10920\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-10920

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 06. november 2006.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-10920 (06230100427)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Tõlk Zinaida Vorošilova

Kriminaalasi ja R.P süüdistuses KarS § Z.V 215 lg 2 p 3 järgi lühimenetluses

Prokurör

Loreta Tšurilova

Süüdistatavad Z.V - isikukood

XXXXXXX, kodakondsuseta; keskeriharidusega, elukoht: XXXXXXX; töötab talus ja juhutöödel; varem kriminaalkorras karistatud:

1) 26.01.1990.a. Tallinna Oktoobri Rajooni Rahvakohtu

otsusega ENSV KrK § 100 - § 15 lg 2 järgi

vangistusega 3 a 6 k tingimisi 3 aasta ja 6-kuulise katseajaga;

2) 14.11.1990.a ENSV Ülemkohtu otsusega KrK § 101

p 8 järgi - 10 a vangist; lõplik karistus 11 aastat

vangistust (vabanes 12.07.01.a.); väärtegude eest

karistatud rahatrahvidega; tõkend – elukohast lahkumise keeld.

R.P – isikukood XXXXXXX;

kodakondsuseta; keskharidusega; elukoht: XXXXX;

töötab juhutöödel; varem kriminaalkorras karistamata;

väärteo eest karistatud rahatrahviga; tõkend – elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja

advokaat Eva Rivis

RESOLUTSIOON

1. Z.V KarS § 215 lg 2 p 3

Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (8 kuud) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1(üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks ning 2 (kaks) päeva eelvangistust

kandmisele kuulub

1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74

alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Z.V 18-kuulise katseaja

kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab nimetatud KarS § 75 lg-s 1 kontrollnõuded.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

2. R.P KarS § 215 lg 2 p 3

2 Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista (kaks) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks ning 2 (kaks) päeva eelvangistust kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 18-kuulise katseaja alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui R.P kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg –s 1 kontrollnõuded nimetatud .

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

3. menetluskulud riigieelarve tuludesse Välja mõista

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777):

3.1. Z.V-lt 1 557,60 kr ( määratud kaitsjale makstav tasu üks tuhat viissada viiskümmend seitse krooni ja 60 senti) ;

3.2. R.P-lt 1 557,60 kr määratud kaitsjale makstav tasu (üks tuhat viissada viiskümmend seitse krooni ja 60 senti).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS.

Z.V ja R.P süüdistatakse selles, et nemad grupis 18.11.2005.a võõra vallasasja

omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil tungisid XXXXXXX hoovis pargitud ja M S kuuluvasse sõiduautosse BMW 520i registreerimismärgiga 728 AUY, mille küljes olid võõrad

registreerimisnumbrimärgid 957 AFI. Z.V valevõtme kasutamise teel käivitas eelnimetatud sõiduauto ning mõlemad sõitsid sellega Rummu alevikus Haapsalu mnt 16 asuva kaupluse „Duett“ juurde, kus nad kella 20.25 paiku politsei poolt kinni peeti.

Selle tegevusega panid Z.V ja R.P toime

KarS § 215 lg 2 p 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o. grupis võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita.

Süüdistatav Z.V tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Süüdistatav R.P tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses

Nende kaitsja E. Rivis pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et Z.V ja R.P süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna konstaabli ettekandega (tl. 9); - sündmuskoha vaatlusprotokollide ja fototabelitega (tl.14 - 18; 47 - 53); - kannatanu M. S ütlustega (tl. 5 - 7; 54 - 57) ja allkirjaga auto tagasisaamise koha (tl. 54); - tunnistaja O Kütlustega (tl. 58 - 62); - kahtlustatava Z.V ütlustega eeluurimisel (tl. 26 - 31; 78 -81; 114 - 117); - kahtlustava R.P ütlustega eeluurimisel (tl. 34 - 44; 90 - 93; 120 - 123).

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et Z.V ja R.P süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning nii Z.V kui ka R.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 3 järgi.

Karistuse mõistmisel ja R.P süüst. Karistust kergendava lähtub kohus Z.V asjaoluna arvestab kohus nende süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlaste isikuid ning nõustub prokuröri ja

kaitsja taotlustega karistada mõlemat süüdistatavat vangistusega tingimisi sanktsiooni

alammääras, kohaldades nende suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. andes nad katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavatele mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka

menetluskulud, s.o. ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 1 alusel 2,5 palga alammäära ehk 7 500 krooni.

Arvestades aga süüdimõistetute varanduslikku seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, käib kohtu arvates kõigi menetluskulude tasumine neile üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest (sundraha ja ekspertiisitasud) riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311, 313.

Kohtunik