1-05-957\2 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2006 Kohtla-Järve Kriminaalasja number 1-05-957 (04240100380)

Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Rahvakohtunikud Malle Vaino ja Tiia Nelk

Kohtuistungi sekretär, tõlk Sekretär Käthlin Uustal, Marge Ojaäär, tõlk Inga Kaljus, Leonora Nõmmik Kriminaalasi xxx süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4,5; 200 lg 2 p 7,8 järgi üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade aprokurör Antti Aitsen Süüdistatav

xxx isikukood xxx, EV kodanik, keskharidus, ,

emakeel – vene keel, töökoht xxx, elukoht: xxx Kohtla-Järve, varem kohtu poolt karistatud:

- 30.01.1990 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt

KrK § 197 lg 1 järgi 1 aasta vabadusekaotust;

- 17.07.1992 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt

KrK § 100 järgi 8 aastat vabadusekaotust;

- 10.09.1992 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt

KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; 197 lg 2 p 1,2 järgi 3 aastat vabadusekaotust;

- 17.03.2004 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS §

418 lg 2; 420 lg 2 järgi 2 aastat vangistust

katseajaga 18 kuud, karistuse ärakandmata osa on 1 aasta 7 kuud 20 päeva, Viibis vahi all 26.11.2004-25.05.2005 s.o. 6 kuud. Kaitsja Mihhail Firsov RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306; 310, 311- 313; 315, kohus

O T S U S T A S:

2

xxx süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 4,5 järgi. Mõista karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. xxx süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7,8 järgi. Mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust

KarS § 64 alusel, lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista xxx liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. KarS § 74 lg. 5 ja 65 lg. 2 alusel, pöörata xxx Ida-Viru Maakohtu 17.03.2004

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele, suurendada

käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust, 5 (viis) aastat vangistust, Ida- Viru Maakohtu 17.03.2004 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ( 1 aasta 7 kuud 20 päeva vangistust) ning mõista liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 7 (seitse) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

KarS § 68 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, kokku 6 kuud.

Kandmisele kuulub 6 (kuus) aasta 1 (üks) kuu 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 29.09.2006 või kinnipidamise kuupäev. Valida xxx suhtes tõkendiks vahistamine ja vahistada ta koheselt kohtusaalis.

Kannatanu xxx tsiviilhagi summas 800 (kaheksasada) krooni jätta rahuldamata.

Välja mõista xxx riigituludesse menetluskulud: 7500 krooni sundraha.

Asitõendid - 2 pesapallikurikat hävitada kohtuotsuse jõustumisel,

mobiiltelefon Ericsson T68- tagastada kohtuotsuse jõustumisel Viru

Ringkonnaprokuratuurile telefoni päritolu ja omaniku tuvastamiseks ja omaniku tuvastamisel – tagastada mobiiltelefon omanikule või tema volitatud esindajale. Asitõendid 2 CD plaati jätta kriminaalasja juurde.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB EESTI ÜHISPANK või arveldusarvele nr 221023778606 HANSAPANK, viitenumber 2800049900.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav.

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse terviktekst on kohtukantseleis kättesaadav alates 27.10.2006.

3

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUH.V esitati süüdistus:

esiteks selles, et 18.11.2004 ööl vastu 19.11.2004, Kohtla-Järvel,

Kultuurimaja juures, asukohaga Keskallee 36, olles grupis koos viie

kohtueelsel uurimisel tuvastamata jäänud isikuga, kasutades füüsilist vägivalda kannatanu xxx suhtes, tassisid ta tuvastamata jäänud punast värvi

sõiduautosse Ford, kus kasutades vägivalda, nõudsid kannatanult raha

summas 5000 krooni, kannatanule kuuluva sõiduauto Hyundai 87 ZCU võtmeid ja dokumente. Peale seda viisid kannatanu Kohtla-Järve linna lähedal

asuvasse metsamassiivi 400 meetri kaugusel keemistehasest Velsicol, tirisid

ta autost välja ja peksid teda pesapallikurikate, käte ja jalgadega kehasse, nõudsid korduvalt kannatanule kuuluva sõiduauto võtmeid ja dokumente.

Seega, pani xxx toime varalise kasu üleandmise nõudmine vägivalla

kasutamisega, isikute grupi poolt, vabaduse võtmisega. Tegu on kvalifitseeritud KarS § 214 lg. 2 p. 4,5 järgi – väljapressimine;

teiseks selles, et ajavahemikus 18.11.2004 kell 23.00-st kuni 19.11.2004 01.35-ni, Kohtla-Järve linna asuvas metsamassiivis ca 400 meetri kaugusel

keemistehasest Velsicol, tegutsedes grupis koos viie kohtueelsel uurimisel tuvastamatud jäänud isikuga, tirisid kannatanu sõiduautost välja. Peksid teda

pesapallikurikate, käte ja jalgadega kogu kehasse ning seejärel xxx võttis

kannatanult ära mobiiltelefoni Ericsson T68 maksumusega 800 krooni omastamise eesmärgil.

Seega, pani xxx toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgiga vägivalla kasutamisega, isikute grupi poolt, relvana kasutava muu eseme ähvardades. Tegu on kvalifitseeritud KarS § 200 lg. 2 p. 7,8 järgi – röövimine.

Süüdistatav ennast süüdi ei tunnistanud.

Prokurör ja kaitsja nõustusid kohtuvaidlustes kõnesid pidades, et antud asjas

puudub vaidlus selle üle, et kas kannatanu xxx tekitati tervisekahjustus

18.11.2004 ööl vastu 19.11.2004 Kohtla-Järve linna lähedal asuvas metsamassiivis ca 400 meetri kaugusel keemistehasest Velsicol.

Sellega nõustub ka kohus. Tõepoolest, see fakt on tõendatud kannatanu

ütlustega, tunnistajate xxx ja xxx ütlustega, samuti isiku kohtuarstliku

ekspertiisi aktiga ( k. 1 lk. 172-174), millest nähtub, et xxx oli toimetatud

traumapunkti kiirabiga 19.11.2004 kell 02.05, pekstud tundmatute isikute

poolt, alkoholi lõhn suust, tuvastatud kehavigastused - otsmiku piirkonnas

1,5 cm pikkune pindmine põrutushaav, nahaalused verevalumid näol,

parema sääre eespinnal kaks põrutushaava pikkusega 5 cm ja 3 cm.

4 22.11.2005 patsient kaebab valu vasakus küljes. 29.11.2004 tuvastatud on

VIII roide murd abaluujoonel; kohtuarsti arvamuse kohaselt – kannatanul

esines lühiajaline tervisekahjustus talle tekitatud kehavigastuste tõttu, mis

võisid tekkida kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et määruses toodud asjaoludel ja ajal.

Erinevalt prokuröri seisukohast, asusid süüdistatav ja tema kaitsja

seisukohale, et xxx osavõtt kannatanu vastu toimepandud rünnakust,

peksmisest, vara üleandmise nõudmisest ja mobiiltelefoni röövimisest, ei leidnud kohtulikul arutamisel usaldusväärset kinnitamist.

Kaitsja asus seisukohale, et antud kriminaalasjas tema kaitsealuse ainukeseks

süütõendiks on kannatanu paljasõnalised ütlused xxx kuriteost osavõtu

kohta. Kaitsja leidis, et kannatanu ütlustes esinevad vastuolud, nii

mitteolulised kui ka olulised. Kaitsja on ka neid loetlenud ja põhjalikult analüüsinud. Just oluliste vastuolude tõttu tekkib kahtlus kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Mitteusaldusväärse tõendi alusel ei tohi teha süüdimõistvat otsust. Sellest tulenevalt, peab tema kaitsealune olema õigeksmõistetud.

Prokurör nõustus kaitsjaga osaliselt selles mõttes, et xxx ainukeseks otseseks

süütõendiks on kannatanu ütlused ning kannatanult kui tõendite allikast

saadud muud andmed, mis on vormistatud tõenditena vastavalt

menetlusseadusele – näiteks ütluste seostamise protokoll, äratundmise

esitamise protokoll, lindistus. Prokurör osutas sellele, et kannatanu ütlused

kinnitatakse ka teiste kaudsete tõenditega, mille abil võib kohtul tekkida

siseveendumus kannatanu ütluste usaldusväärsuses. Erinevalt kaitsja

arvamusest, leidis prokurör, et kannatanu ütlustes esinevad küll mõned

vastuolud ja ebatäpsused ( ka prokurör on neid põhjalikult analüüsinud ja

pakkunud omapoolset selgitust nende esinemise kohta), kuid need on mitteolulised ega mõjuta kannatanu ütluste usaldusväärsust.

Enne seda, kui asuda kuriteokoosseisu kui kolmeastmelise deliktistruktuuri analüüsimisele, peab kohus otsustama, kuivõrd ja millises osas on kannatanu xxx ütlused usaldusväärne süütõend, kuivõrd kohus võib sellele tugineda, sest

kohtueelsel uurimisel tuvastatud kuriteo toimepanemise objektiivne pilt on üles ehitatud valdavalt kannatanu ütluste alusel.

Kõigepealt, kohus tuletab menetlusosalistele meelde, et süüdimõistev otsus võib rajaneda ka ainult ühele otsesele süütõendile juhul, kui kohus veendub

selle tõendi lubatavuses ja usaldusväärsuses. Kohus toetub siinjuures Riigikohtus kinnitamist leidnud kohtupraktikale.

Kohus märgib, et isiku suhtes on süüdimõistva kohtuotsuse tegemine

võimalik isegi ainult kaassüüdistatava ütlustele tuginevalt. Kohus osutab Riigikohtu lahendile 19.10.2004 3-1-1-94-04 A. B. asjas:

5

„8. Eeltoodust tuleneb, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemine üksnes kaaskohtualuse ütlustele tuginevalt on teatud juhtudel võimalik. Kaaskohtualuse ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korral võrdväärsena teiste

tõenditega. Mõistetavalt tuleb sellisel juhul kohtul selgitada, mis põhjustel loeb ta kaaskohtualuse ütlused usaldusväärsemaks kui nt kohtualuse enda süüd eitavad ütlused (vt RKL 1996, otsus nr 131, lk 355).“ Riigikohus selgitab edasi: „ Eeltoodu on kooskõlas ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kriminaalasjas nr 3-1-1-

85-00 (RT III 2000, 23, 253) märgituga: "Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt

seisukohal, et põhimõtteliselt saab kohtuotsust lugeda motiveerituks (ja seega faktiliste

asjaolude tuvastamise protsessi kassatsioonimenetluses õiguslikult aktsepteeritavaks) ka siis, kui kohtuotsus tugineb vaid ühele tõendile. Oluline on siinjuures aga asjaolu, et

kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab kohtuniku poolt olema selline, et tema siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. …

10. Üldpõhimõttena kehtib, et situatsioonides, kus on ainult nö sõna-sõna vastu, peab

kohus erilise tähelepanelikkusega arvestama kõigi asjaoludega, mis enda olemuselt on kaasuse lahendamisel asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, kusjuures otsusest peab selgesõnaliselt tulenema, et kohus on neid asjaolusid ka arvestanud. Kaaluda tuleb kõiki asjaolusid, motiive, eesmärke, mis räägivad nii süüteo toimepanemise poolt kui

ka vastu ning anda neile üldhinnang e teisisõnu - hinnata argumente kogumis. Üksik tõend tuleb koos teiste teada olevate asjaoludega paigutada nö üldhinnangusse. … Ka siis, kui ühestki tõendist iseseisvalt ei piisa selleks, et käsitleda konkreetset isikut antud süüteo toimepanijana, on võimalik, et asjaolud kogumis koos ühe tõendiga võivad kohtul kujundada vastava veendumuse.“

10.10.2000 3-1-1-85-00 L.K. asjas Riigikohus märkis:

„5.2. … Kooskõlas varasema praktikaga on Riigikohtu kriminaalkolleegium jätkuvalt

seisukohal, et põhimõtteliselt saab kohtuotsust lugeda motiveerituks (ja seega faktiliste

asjaolude tuvastamise protsessi kassatsioonimenetluses õiguslikult aktsepteeritavaks) ka siis, kui kohtuotsus tugineb vaid ühele tõendile. Oluline on siinjuures aga asjaolu, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav.“ Mööndes, et süüdimõistev otsus võib tugineda üksnes ühele tõendile, märgib Riigikohus 15.09.2003 3-1-1-89-03 M. B. asjas järgmist:

„

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et isiku süüditunnistamine ei saa tugineda

üksnes kannatanu ütlustele olukorras, kus kannatanu hilisemad ütlused, millele

süüditunnistamine rajanebki, erinevad olulises osas kannatanu varasematest ütlustest. … Maakohtu seisukoht, et kohtul puudub alus arvata, et kannatanu valetab, sest varem ta

kohtualust ei tundnud, on oletuslik ega välista kannatanu võimalikust mäluveast (isik ei peegelda oma hilisemates ütlustes algsündmust ennast, vaid mälujälge, mis on muutunud

sõltuvalt sellest, mida isik vahepeal on selle sündmuse kohta kõnelenud, tajunud) põhjustatud kannatanu eksitust. Süüdimõistev kohtuotsus ei saa aga rajaneda oletusele.“

6 Arvestades ülaltoodut, leiab kohus, et kannatanu xxx ütlused ja temalt saadud muud tõenditena vormistatud andmed on süüdimõistva kohtuotsuse tegemise

aluseks juhul, kui kohus tunnistab, et kannatanu kui tõendi allikas on usaldusväärne.

Kannatanu xxx usaldusväärsust kinnitab, esiteks, asjaolu, et ka kohtus jäi kannatanu oma ütluste juurde, andis ütlusi võistlevas protsessis kohtuistungil, kus kaitsjal ja süüdistataval oli võimalus esitada talle kõike asjassepuutuvaid küsimusi.

Kohus möönab, et kannatanu ütluste usaldusväärsust võib kahjustada kas tema enda erineval ajal antud ütlustes oluliste vastuolude tuvastamine või

tema ütluste mitteühtimine teiste usaldusväärsete tõenditega. Või kui tema

ütlused ja temalt saadud tõenditena vormistatud andmed on kogutud

kriminaalmenetluse normide olulise rikkumisega, mille tuvastamisel võiks kohtul tekkida kahtlus andmete õigsuses. Menetlusõiguse olulise rikkumisega saadud tõend on lubamatu süütõend.

Kaitsja ei väitnud kordagi, et kannatanult saadud andmed kas eeluurimisel või

kohtus oleksid saadud menetlusnormide rikkumisega. Ka kohus ei

tuvastanud, et kannatanu kohtueelsel ülekuulamisel ( lk. 4-8), kannatanu ütluste olustikuga seostamisel ( lk. 11-12), äratundmiseks esitamisel ( lk.52-

53) oleks esinenud kriminaalmenetluse normide rikkumine. Ütluste seostamine ja äratundmiseks esitamine oli videosalvestatud ning kohus uuris neid salvestusi vahetult kohtuistungil.

Analüüsides kannatanu xxx ütluste usaldusväärsust, osutas kaitsja järgmistele vastuoludele ( kohus loetleb neid punktidena): 1.Kohtueelsel uurimisel avaldas kannatanu, et ta viibis kasiinos koos neiuga, kohtus aga avaldas, et oli üksinda; 2.Kohtueelsel uurimisel avaldas kannatanu, et auto Ford Sierra sõitis kohale Kultuurimaja juurde hetkel, kui tema ja xxx olid juba seal, kohtus aga väitis kannatanu, et xxx sõidutas teda Kultuurimaja juurde ja Ford Sierra seisis juba seal;

3.Kohtueelsel uurimisel avaldas kannatanu, et raha hakati nõudma autos, kohtus aga väitis, et see toimus juba kasiino ees; 4.Kohtueelsel uurimisel avaldas kannatanu, et tema taskust võttis xxx raha

500 krooni, kohtus aga selgitas, et raha oli 75 krooni ja xxx tagastas selle kohe; 5.Kannatanu avaldas kohtuistungil, et ta oli kaine, politseiniku xxx ütluste järgi kannatanult oli tunda alkoholilõhna; 6.Kannatanu ja tunnistaja xxx ütlustest nähtub, et kannatanu pea oli verine, politseiniku xxx ütluste järgi, kannatanu näol oli sinikas ning pärast seda, kui kannatanut sõidutati traumapunkti, politseiauto salongis verd ei olnud;

7 7.Kannatanu avaldas, et peksmise käigus rööviti talt mobiiltelefon, politseinik xxx väitis kohtuistungil, et ajal, kui nad toimetasid kannatanut traumapunkti,

võttis kannatanu kuskilt mobiiltelefoni ja helistas kellelegi. Kannatanu ei avaldanud kordagi, et tol õhtul oleks tal kaks mobiiltelefoni;

8.Kannatanu avaldas, et enne kasiinosse minekut jättis ta autovõtmed

juhuslikult autosse ja auto läks automaatselt lukku, tunnistaja xxx väitis, et pärast kannatanu traumapunkti toimetamist nägi ta, et traumapunkti valvurid

ja kannatanu viibisid kasiino juures ja püüdsid avada auto võtmetega ja kannatanu andis need võtmed oma jope taskust; 9.Kannatanu avaldas, et teda sõidutati Kultuurimaja juurde halli värvi VW

Passatiga, mille roolis oli xxx, aga kohtus oli usaldusväärselt tuvastatud, et

xxx kasutuses oli tõesti VW Passat sinist värvi, kuid 16.11.2004, nimelt 2 päeva enne arutatavat sündmust, sattus ta avarii, oli paigutatud parklasse ja

kindlustusseltsi poolt tunnistatud hävinuks, sellega oleks võimatu kusagile sõita.

Kaitsja avaldas, et ei saa nii kergelt jätta tähelepanuta vähemalt viimast kolm punkti. Tegemist on oluliste vastuoludega, mille tõttu kannatanu kui tõendi allikas on ebausaldusväärne.

Kõigepealt kohus märgib, et kas tunnistajalt, kannatanult ja miks mitte ka

süüdistatavalt erineval ajal saadud andmete lahknemine ei too kaasa

ilmtingimata nende andmete tunnistamist mitteusaldusväärseteks. Siinjuures kohus toetub juba mainitud Riigikohtu lahendile 10.10.2000 3-1-1-85-00 L.K. asjas: „6. …Riigikohtu kriminaalkolleegium peab siinjuures siiski vajalikuks märkida, et mitte

igasugune erineval ajal antud ütluste lahknemine ei anna alust kahelda ütluste andja

aususes. Käsitletaval juhul on ütluste muutumine toimunud ütluste andjale objektiivselt

ebasoodsamas suunas, mis viitab pigem asjaolule, et ütluste andja ei mäletanud või ei pidanud oluliseks seda, millistes kupüürides ta võlga tagastas. … „.

Kohus leiab, et sellised lahknevused, nagu kas kannatanu viibis kasiinos koos neiuga või üksinda, kas auto Ford Sierra asus Kultuurimaja juures või sõitis kohale hiljem, kas raha hakati nõudma kasiino ees või autos, kas raha

oli 500 krooni või 75 krooni (esimesed 4 punkti), võivad olla tingitud

kannatanu mäluveast, mis omakorda võib tuleneda sellest, et kannatanu ei mäleta asjaolusid ja/või ei pidanud neid niivõrd tähtsaks. Kohus leiab, et vaatamata sellele, et kannatanu eitab joobesolekut ( kaitsja

väited p. 5), ei ole alust kahelda, et kuriteo toimepanemise ajal viibis

kannatanu seisundis, mis oli tingitud alkoholi tarvitamisest. Sellele viitavad politseiniku xxx ütlused ja kohtuarstliku ekspertiisi akt ( lk. 172-174), millest

nähtub, et kannatanult oli tunda alkoholi lõhna. Kohus leiab, et sellise

vastuolu esinemine ei too kaasa kannatanu kui tõendi allika tunnistamist mitteusaldusväärseks. Kohus leiab, et kannatanu ei julge tunnistada, et ta oli

8 ebakaine, ja tunneb selle pärast häbi. Lugedes tuvastatuks, et kannatanu viibis

tema suhtes kuriteo toimepanemise ajal seisundis, mis oli tingitud alkoholi tarvitamisest, peab kohus suhtuma kannatanu ütlustesse kriitiliselt ja pidama silmas seda, et kannatanu poolt kuriteo sündmuse tajumine ja selle hilisem hinnang võivad erineda tegelikkusest.

Selle kohta, kas kannatanu ja tunnistaja xxx ütlused, et kannatanu pea oli verine, vastavad tõele või mitte, kuna tunnistaja xxx nägi ainult sinikat näol

(kaitsja väide p. 6), märgib kohus järgmist. Võttes arvesse kohtuarstliku

ekspertiisi akti (lk. 172-174), ei ole kannatanu xxx, tunnistaja xxx ja xxx ütlused omavahel vastuolus. Ekspertiisi aktist nähtub, et kannatanu otsmiku

piirkonnas on pindmine põrutushaav pikkusega 1,5 cm, haavaservad kokkutõmbunud; nahaalused verevalumid näol. Ei ole kahtlust, et tunnistaja

xxx võiks näha sinikat, kuna ekspertiisi aktis on mainutud nahaalused

verevalumid näol. Samuti ei ole välistatud, et otsmiku piirkonnas olnud pindmise haava olemasolust jäigi tunnistajale ja kannatanule mulje, et pea on verine. Arvestades seda, ei otsmiku pindmine haav oli pikkusega 1,5 cm, ei pidanudki verd olema nii palju, et auto salong osutuks sellega üleni määritud.

Kohus nõustub, et kohtulikul uurimisel tuvastatud vastuolu ( kas kannatanule kuuluv mobiiltelefon oli röövitud või telefon oli kogu aeg tema valduses) on olulise tähendusega. Analüüsides kaitsja väidet mobiiltelefoni kohta ( p. 7) kohus rahuldub sellega, et nõustub prokuröri arvamusega, et ei ole välistatud, et tunnistaja xxx eksib. Tunnistaja eksimus tõepoolest võib olla tingitud sellest, et olles politseinik, kes töövahetuse kestel suhtleb paljudega ja sõidab välja paljudele sündmuskohtadele, ei mäleta asjaolusid või ajab neid segi. Samas ei ole välistatud, et ebakaines olekus viibinud kannatanu ei

tajunud toimunut adekvaatselt ning mobiiltelefon võis kaduma minna

näiteks peksmise käigus, kuna kannatanu ütluste järgi pesapallikurikaga

löögist kukkus ta maha ja kaotas teadvuse. Kuid see viimane variant on

oletuse tasemel, kohus ei saa sellele tugineda. Kannatanu on jätkuvalt ja

kindlalt avaldanud nii kohtueelsel kui ka kohtulikul uurimisel, et

mobiiltelefoni võttis talt ära xxx ja pärast seda hakati teda peksma pesapallikurikaga. See kannatanu ütlus ei ole millegagi ümber lükatud, peale süüdistatava paljasõnalise väite, et ta ei ole seda teinud. Kohus ei saa pidada usaldusväärseiks tunnistaja xxx ütlusi mobiiltelefoni osas, sest vastasel juhul

(usaldades tunnistajat) tuleks tunnistada, et kannatanu kas valetab või ei mäleta isegi seda, kas mobiiltelefon rööviti või see jäi tema kätte. Sel juhul

kannatanu poolt esitatud andmed oleksid niivõrd kahtlase kvaliteediga, et kannatanut ei saaks üldse uskuda. Kohus leiab, et sama põhimõte kehtib ka kaitsja väidete p. 8 analüüsimisel. Kohus rahuldub sellega, et nõustub prokuröri arvamusega. Ei ole välistatud, et

tunnistaja xxx eksib, kui nii kindlalt väidab, et juba peale traumapunktis käimist koos kannatanuga, nägi ta, kuidas kannatanu ja traumapunkti valvurid

9

viibisid kasiino juures ja püüdsid avada kannatanu auto autovõtmetega.

Kannatanu väide, et autovõtmed jäid juhuslikult autosse, ei ole ümber lükatud. Kohus nõustub prokuröriga ka selles osas, et ei ole kahtlust, et xxx sugulasele kuuluv auto sinist värvi VW Passat osales 16.11.2004 avariis, kai vigastada

ja oli puksiiriga paigutatud parklasse, kui viibis jaanuarini 2005. Kohus nõustub ka selles osas, et 18.11.2004 ei saanud xxx kasutada seda autot ja

sõita sellega koos kannatanuga Kultuurimaja juurde. Kohus nõustub prokuröriga ka selles osas, et ei ole välistatud, et xxx võis kasutada teist antud protsessis tuvastamata jäänud autot, kuna Eestis on palju vanu autosid. Kohus märgib, et tõesti, kannatanu ei väitnud kordagi, et ta sõitis sinist värvi VW Passatiga r. n. xxx. Kannatanu avaldas kohtueelsel uurimisel ( lk. 4 pöördel), et ta istus autosse, see oli tumedat värvi VW Passat, tumedate klaasidega. Kohtus avaldas kannatanu, et see auto oli halli värvi VW. Arvestades ülaltoodut, leib kohus, et kannatanu ütlused usaldusväärsed ning neile tuginedes võib teha süüdimõistev otsus. Kannatanu ütlustes tuvastatud

vastuolud on loogiliselt arusaadavad ja kohus leiab, et need vastuolud ei kahjusta oluliselt kannatanu ütluste kvaliteeti. Kaitsja ei esitanud ühtki versiooni, miks kannatanu peaks valetama tema

kaitsealuse suhtes. Vastupidi, tema kaitsealune avaldas, et miks kannatanu

valetab, tuleb küsida tema endalt. Kohus leiab, et, vaatamata sellele, et süüdistatav on süütuse presumptsiooni põhimõtte kaitse all, juhul, kui tema

vastu on esitatud otsene tõendkannatanu ütlusedning kannatanu jääb ka

kohtus oma ütluste juurde, peaks süüdistatav olema huvitatud ennast aktiivsemalt kaitsta, mitte aga piirduda väitega, et ta ei ole seda tegu toime pannud. Tõsi küll, kaitsja poolt olid kohtuistungile kutsutud kaks tunnistajat,

xxx ja xxx, ja nad olid ka üle kuulatud, kuid kaitsja ise avaldas kohtuvaidlustes, et ta on nõus sellega, et tema kaitsealuse alibi ei ole nende tunnistajate ütlustega usaldusväärselt tõendatud.

Nüüd kohus resümeerib kannatanu antud ütlusi ja analüüsib nende pinnal kuriteokoosseisu, arvestades kolmeastmelist deliktistruktuuri. Kannatanu xxx avaldas, et xxx ta isiklikult ei tundnud. Nad kohtusid kasiinos

juhuslikult ja xxx kutsus teda välja rääkima. Nad istusid halli värvi Volkswagemisse ja sõitsid Kohtla-Järve Kultuurimaja juurde, kus juba seisis auto Ford punast värvi. Fordi kõrval olid kaks isikut. Need kaks noormeest

sundisid teda istuma Fordi tagumisele istmele. Enne seda tema suhtes kasutati vägivalda – olid tõuked. Ta istus autosse, kuna kartis vägivalda. Autos teda ähvardati kokkupandava noaga, ähvardas see noormees, kes istus autos temast paremal. xxx sel hetkel, kui ta istus Fordis, kohapealt ei olnud, ta

sõitis ära. Tema (kannatanu) autodokumendid ja autovõtmed, jäid tema autosse, mis oli pargitud kasiino juures. Kultuurimaja juurde sõitsid veel 2

10 autot, nii et kokku oli 4 autot. Teda viidi Fordiga metsa. Autos tema suhtes

kasutati vägivalda, näidati nuga ja oli löök näkku. Metsas väljuti autost ja talle esitati nõue 5000 krooni. Ta küsis mis rahast on jutt. Selle peale löödi kurikaga seljatagant vastu pead, ta kaotas teadvuse. Raha 5000 krooni nõudis xxx. Talt ( kannatanult) taheti ka autovõtmeid ja dokumente. Peksmises osalesid rohkem kui 5 inimest. Talle tekitati kehavigastused ( roide murd, verevalumid näol). See oli pärast seda, kui löödi kurikaga. xxx võttis tema spordijaki taskust mobiiltelefoni. Sellised ütlused andis kannatanu, vastates prokuröri küsimustele ristküsitluses esmaküsitluse staadiumil.

Kaitsja küsimustele vastates teisiküsitluses, täpsustas kannatanu, et raha nõudmine oli esitatud juba tänaval kasiino juures xxx poolt, kes kohe ütles, et

kannatanu on talle võlgu 5000 krooni ja tuleb asja klaarida. Kultuurimaja juures xxx käskis tal istuda Fordi ja ise sõitis ära. Kui viidi metsa, siis jutt rahast 5000 krooni tuli just xxx. xxx võttis talt mobiiltelefoni enne kurikaga lööki. Veel võttis xxx raha umbes 500 krooni, kuid tagastas selle kohe. Prokuröri küsimustele täiendas kannatanu veel, et metsas lõi xxx teda näkku

ja siis löödi kurikaga vastu pead. Ta ei saa öelda kui palju inimest teda peksis, ta oletab, et mitu inimest, ta kaotas ju teadvuse ja ei näinud peksmist. Tuginedes kannatanu ütlustele, kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud.

18.11.2004 ööl vastu 19.11.2004 xxx, Kohtla-Järve, Kultuurimaja juures,

asukohaga Keskallee 36, kasutas vägivalda, nõudes kannatanult istuda

autosse Ford, tegutsedes seejuures ühiselt ja kooskõlastatult tuvastamata

jäänud isikute grupis, kes sundisid kannatanut istuma autosse. Kannatanu

tahte vastaselt, viidi ta metsamassiivi 400 meetri kaugusel keemistehasest Velsicol, kus xxx, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis, nõudis kannatanult raha summas 5000 krooni, nõuti ka autovõtmeid ja dokumente,

xxx lõi kannatanut näkku, kuriteost kaasosaline lõi kannatanu pesapallikurikaga vastu pead, mille tagajärjel kaotas kannatanu teadvuse. Kohus leiab, et xxx tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 214 lg. 2 p. 4,5 järgi - varalise kasu üleandmine vägivalla kasutamisega, isikute grupi poolt ja isikult vabaduse võtmisega. Vägivalla kasutamine seisnes selles, et kannatanut löödi vähemalt ühel korral näkku ja pesapallikurikaga vastu pead, tekitades talle kehavigastusi. Tegu oli toime pandud grupi poolt ühiselt ja kooskõlastatult, kuna nende tegevus oli selgelt suunatud ühise eesmärgi saavutamisele – et kannatanu annaks vara üle – autovõtmed, dokumendid ja raha summas 5000 krooni. Raha nõudmisele, mis oli väljendatud sõnaliselt xxxpoolt kaasosaliste kuutesolekul, järgnesid

löök näkku ( xxx poolt) ja löök pesapallikurikaga vastu pead ( kaasosaliste poolt). Teo objektiivse pildi pinnalt võib teha järeldus, et xxx ja kaasosalised

11 toetasid teineteist. Isikult vabaduse võtmine seisnes selles, et kannatanu õigus ja võimalus liikuda oma tahtele vastavalt oli piiratud xxx poolt esiteks sellega, et ta käskis kannatanul istuda autosse ja teiseks, kaks kaasosalist sundisid teda istuma autosse tema tahte vastaselt. Kohus märgib, et noaga ähvardamine autos, samuti löök näkku, ei saa olla

omistatud xxx, sest need asjaolud ei ole esitatud süüdistuses kajastatud. Samuti kannatanu ütlustest nähtub, et ajal, kui teda ähvardati autos noaga ja

löödi näkku, ei viibinud xxx ise kohal. Ta sõitis ära. Sellest tulenevalt puudub kohtul alus lugeda, et noaga ähvardamine ja löök näkku oleksid xxx ja kaasosaliste ühise ja kooskõlastatu tegevuse osaks.

Samuti leiab kohus tuvastatuks, et 18.11.2004 ööl vastu 19.11.2004,

metsamassiivis 400 meetri kaugusel keemistehasest Velsicol, Kohtla-Järvel, xxx, tegutsedes grupis koos teiste tuvastamata jäänud isikutega, omastamise

eesmärgil, kasutas vägivalda, lõi kannatanut xxx näkku, võttis talt

mobiiltelefoni Ericsson T68 maksumusega 800 krooni ja peale seda tuvastamata jäänud kaasosaline lõi kannatanut pesapallikurikaga vastu pead. Kohus leiab, et xxx tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg. 2 p. 7,8 järgi - võõra vallaasja äravõtmine selle omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupi poolt, relvana kasutatava esemega ähvardades.

Asjaolu, et pesapallikurika omadused on sellised, et seda võib kasutada relvana, kehavigastuste tekitamiseks, on üldtuntud fakt. Sellele on osutanud Riigikohus oma lahendis 1-1-56-00 02.05.2000 ( lahendi p. 10). Grupi ühisele ja kooskõlastatud tegevusele osutab selle teo objektiivne käik.

Grupi tegevus oli suunatud isikuja varavastase kuriteo toimepanemisele.

Kuigi mobiiltelefoni võttis ära xxx, toetasid kaasosalised tema tegevust.

Pesapallikurikaga lööki võib hinnata

mitte ainult suunatuna väljapressimisele, vaid ka ühtlasi kannatanu vastupanu mahasurumisele. Kannatanu ütlused leiavad kinnitust: -kohtuarstliku ekspertiisi aktiga lk. 172-174, millele kohus on juba viidanud;

-kannatanu ütluste olustikuga seostamise protokolliga lk. 11-12 ja sellele lisatud menetlustoimingu salvestusega, mis oli kohtus vahetult uuritud ning

millest nähtub, et kannatanu võttis uurimistoimingust osa vabatahtlikult,

talle esitatud küsimused ei olnud suunavad ega mingil teisel põhjusel lubamatud. Kannatanu näitas 18.11.2004-19.11.2004 asetleidnud sündmusega seotud kohti ja selgitas, millised oli kuriteos osalejate tegevused;

-asitõendi vaatluse protokolliga lk. 43, millest nähtub, et 26.11.2004 oli vaadeldud auto Opel xxx, auto pakiruumist leiti kaks pesapallikurikat, üks neist on puust, teine kerge metallist, küljel on mõlk; selle menetlustoimingu käiku ja tulemusi kajastav salvestus, mis oli kohtus vahetult uuritud;

12

Kohtuistungil oli üle kuulatud kaitse poolt avaldatud tunnistaja xxx, kes kinnitas, et see auto, Opel xxx, kuulus sügisel 2004 talle ja xxx kasutas seda autot ka novembris 2004, selles autos olid kaks pesapallikurikat, mis olid seal juba varem;

-äratundmiseks esitamise protokoll lk. 52-53, millest nähtub, et kannatanu xxx tundis isiku ära, kelle hüüdnimi on xxx, äratuntuks osutus xxx;

-valvežurnaali väljavõte lk. 86, millest nähtub, et 19.11.2004 kell 01.35

pöördus läbipekstud isik, kes palus kutsuda politseid ja kiirabi, politsei saabus ja võttis inimese kaasa kell 01.41;

kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja xxx kinnitas, et öösel tuli nende valveruumi juurde inimene, kes oli läbi pekstud, pea verine, ja palus abi;

kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja xxx kinnitas, et olles patrullekipaaži koosseisus 19.11.2004, saabus ta Velsocoli tehase juurde, valveruumi juures viibis kannatanu xxx, kelle näol oli verevalum (sinikas). Kannatanu selgitas, et teda peksti;

-DNA ekspertiisi aktiga lk. 165-167, millest nähtub, et metallist

pesapallikurika ühelt mõlgilt võetud proov sisaldab kõik xxx esinevad alleelid. Seega ei saa välistada xxx pärineva bioloogilise materjali sisaldamist selles segaproovis. Teiselt mõlgilt võetud proov ei sisalda xxx, xxx ega xxx bioloogilist materjali. Mõlema pesapallikurika käepidemelt võetud proovid ei võimalda teha usaldusväärset järeldust; -asitõendi vaatluse protokolliga lk. 186-188, millest nähtub, et olid vaadeldud kaks pesapallikurikat, üks metallist ja teine puust. Metallist pesapallikurika küljel on 3 mõlki.

Kokkuvõtlikult kohus leiab, et süüdistatava xxx süü talle esitatud

süüdistuses leidis täielikku kinnitust kohtulikul arutamisel. Kannatanu xxx

loogilised ja järjepidevad ütlused oli kinnitatud kohtu poolt analüüsitud muude kaudsete tõenditega, mis on andnud kannatanu ütlustele veelgi kaalu.

KOHTU MEETMED

Karistuse osas. Lähtudes ülaltoodut, xxx tuleb süüdi tunnistada KarS § 214 lg. 2 p. 4,5 ja KarS § 200 lg. 2 p. 7,8 ja karistada vastavalt seadusele. KarS § 214 lg. 2 ja §

200 lg. 2 järgi ettenähtud karistus on üksnes vangistus. Alternatiivseid karistuse liike ette nähtud ei ole.

13 Karistuse mõistmisel arvestab kohus xxx süüd kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ning võimalust mõjutada süüdistatavat hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest. Süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus nõustub prokuröriga, et xxx saab mõjutada, mõistes talle pikaajalist

vangistust. xxx on varem karistatud 4 korral, sealhulgas tapmise ja muu

esimese astme kuriteo toimepanemise eest, ta oli ka varem kandnud

pikaajalist vabadusekaotust, mis ei osutanud talle piisavat mõju. xxx pani uuesti toime kaks esimese astme kuritegu – röövimine ja väljapressimine. Kohus leiab, et õiguskord saaks kaitstud, kui xxx mõista KarS § 214 lg. 2 p. 4,5 alusel 5-aastane vangistus ning KarS § 200 lg. 2 p. 7,8 alusel – 3-aaastane vangistus.

Tsiviilhagi osas leiab kohus, et tsiviilhagi summas 800 krooni tuleb jätta rahuldamata, sest kannatanu ei esitanud kohtuistungil tsiviilhagi. Kannatanu väljendas soovi, et kahju oleks hüvitatud telefoni tagastamisega.

Asitõendid.

Kannatanu palus tagastada kriminaalasja juures oleva mobiiltelefoni tema

abikaasale. Kohtuistungi alguses, vahetult pärast oma eelkõnet, esitas prokurör kohtule suletud ümbriku, mille sees on mingi ese. Prokurör teatas, et see on kannatanult röövitud telefon. Prokurör ei esitanud kohtuistungil ühtegi

tõendit, mille alusel võiks kohus otsustada, mis ese asub selles ümbrikus,

kuidas see on seotud arutatava kriminaalasjaga. Kohtuistungil ei olnud

avaldatud ühtki dokumenti ( kas asitõendi vaatluse protokoll, või

menetlustoimingu protokoll, mille käigus asitõend oli avastatud ja ära

võetud), mille alusel võiks kohus otsustada, et ümbrikus on asjassepuutuv

mobiiltelefon T68 Ericsson. Prokurör ei taotlenud asitõendi kohtuistungil vahetut uurimist. Kohus tuleb meelde, et võitlevas protsessis kohtuniku roll on suhteliselt tagasihoidlik, tõendite esitamisega tegelevad menetluspooled, mitte kohtunik. Kohus võib hakata tõendeid koguma ainult erandkorras. Ilma menetluspoole taotluseta ei saa kohus toimikust midagi avaldada.

Arvestades ülaltoodut leiab kohus, et pakendatud asitõend, mis on kohtule esitatud kui mobiiltelefon Ericsson T68, tuleb tagastada prokuratuurile selle ese omaniku tuvastamiseks, ja omaniku tuvastamisel - talle tagastamiseks.

Kaks CD-plaati tuleb jätta kriminaalasja juurde, sest plaatidele salvestatud

andmed on kriminaalasja materjalide lahutamatu osa – see on menetlustoimingute käigu salvestus.

14 Kaks pesapallikurikat – tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalmenetluse kulud.

Vastavalt KrMS § 180 lg. 1 kriminaalmenetluse kulusid peab kandma

süüdimõistetu xxx. Antud kriminaalasjas kriminaalmenetluse kuludeks on sundraha 7500 krooni.

Kohtunik Rahvakohtunik Rahvakohtunik Inna Kirsipuu Malle Vaino Tiia Nelk