1-06-9623\3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 01. november 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-9623 (kohtueelses menetluses nr 05260200904) riik G.S versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär

Irina Meremaa Prokurör Milja Janson

Süüdistatav G.S Süüdistus KarS § 422 lg 2 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada G.S süüdi (KarS) § 422 lg 2 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

karistusena vangistus 5 (viis) aastat; KarS § 74 lg lg 2 alusel määrata, et mõistetud

vangistusest 3 (kolm) kuud kannab G.S koheselt ja mõistetud vangistus 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud jääb tingimisi kohaldamata; määrata G.S-ile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistuse osa 4 aastat 9 kuud ei pöörata täitmisele, kui G.S ei

pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumis-

kontrolli nõuded; määrata G.S-ile käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks

xxxxxxxxxx ; KarS § 50 lg 1 alusel mõista G.S-ile lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimise õiguse ära võtmine 3 (kolmeks) aastaks; kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda

G.S-ile kohaldatud tõkend tühistatuks peale G.S ilmumist vanglasse karistust kandma. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluse kulude ja muude asjaolude osas:

2.1 välja mõista G.S-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni, riigi õigusabi tasu 2 479 (kaks tuhat nelisada seitsekümmend üheksa) krooni 75 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 15 475 (viisteist tuhat nelisada seitsekümmend viis) krooni riigi kasuks; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse koopia autoregistrikeskusele. 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 1 035.45 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

2

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus

kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;

3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu-

täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on G.S-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 422 lg 2 järgi 5 aastat vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et 3 kuud vangistust tuleb kanda reaalselt ja 4 aastat 9 kuud vangistust tingimisi. KarS § 74 alusel määrata, et vangistus 4 aastat 9 kuud jäetakse tingimisi kohaldamata kui ta 3 aastase

katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, elama kohtu poolt määratud elukohas:xxxxxxxxx; KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära sõiduki juhtimisõigus 3 aastaks.

2.

Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

G.S-ile esitatud süüdistus

G.S on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema juhtis 10. septembril

2005. a kell 01.43, olles alkoholijoobes ja omamata juhtimisõigust, Viljandis Tartu tänaval sõiduautot registreerimismärgiga 666 TEP. Kösti ristmikul kaotas sõiduk teel juhitavuse Audi 80 ja sõitis vastu Tartu t 123 maja seina. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkusid kaassõitjad Enno Pitke ja Aare Ojala, kaassõitja Margus Vinnal sai raskeid kehavigastusi.

G.S rikkus (LE) § 76 p 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla liikluseeskirja joobeseisundis; § 70 p 1, mis sätestab, et mootorsõiduki juhil peab kaasas olema ning ta peab politseiametniku või muu selleks seadusega volitatud isiku nõudel seadusest tulenevalt esitama

juhtimisõigust tõendava dokumendi, ning liikluseeskirja § 123, mis sätestab, et juht peab

kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes

takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ja vajaduse korral peatuma kui tingimused seda nõuavad, eriti kui nähtavus on halb.

G.S tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 422 lg 2 järgi sõidukijuhi poolt

liiklusnõuete rikkumisena, so mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, mis seisnes

LE §-de 70 p 1, 76 p 1, 123 rikkumises, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus ja põhjustatud kahe inimese surm,. 2.2.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

3 2.3.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdis- tatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning G.S tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 422 lg 2 järgi.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 422 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kolme- kuni kaheteistaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid G.S karistamise kokkuleppemenetluses. G.S karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 7 500 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää- ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1 444.30 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1 035.45 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele G.S-ile kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 55 krooni.

KrMS § 175 lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud – 14 691 (14 570+121) krooni. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni ja puksiirteenus 708 krooni

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetlus-

4 kulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb G.S-ilt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 7 500 krooni, riigi õigusabi tasu 2 479.75 (1 444.30 +

1 035.45) ja muu kriminaalmenetluse kulu 15 475 (14 570 + 121+55+21+708) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab

karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Toomas Lillsaar

Kohtunik