1-06-12277\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-06-10915

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2006.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-06-10915 (06231400838)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Kriminaalasi A S süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav A S - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXXXXX; ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega ja arestiga; tõkend – elukohast lahkumise keeld.

Kaitsja

vandeadvokaat Eva Tibar

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A S KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui A. S 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osaleb kriminaalhooldusametniku poolt ette nähtud sotsiaalabiprogrammis.

Harju Maakohtu KrHO juhatajal määrata A. S kriminaalhooldaja.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta A. S mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

2. Välja mõista A S menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 156,50 kr (üks tuhat ükssada viiskümmend kuus krooni ja 50 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS.

A. S isikuna, keda Tallinna Politseiprefektuuri otsusega 08.07.2003.a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistati rahatrahviga 12 000 krooni, ajal kui karistatus oli kustumata, s.o. 03.juulil 2006.a. kella 04.50 ajal Harjumaal Kiili vallas Tallinn-Rapla maantee

5. kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit BMW 520i registrimärgiga 675 ANV. Sellega pani A. S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav A. S tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja E. Tibar pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

A. S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud:

- ärakirjaga Tallinna Politseiprefektuuri otsusest 08.07.2003.a., mille kohaselt on A. S mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 18.06.2003.a. karistatud rahatrahviga 12 000 krooni. (tl. 5);

- väärteoprotokolliga 03.07.2006.a. (tl. 6);

- protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl. 8), kus A. S joobeks väljahingatavas õhus mõõdeti 1, 16 mg/l; alkoholijoobe tuvastamisega oli A. S nõus ega nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või vereproovis alkoholisisalduse määramist; -väljavõttega karistusregistrist ja õiendiga liiklusjärelevalve andmebaasist (tl. 10-11; 12-13);

- samuti A. S enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 7, 17-18).

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. S süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et A. S pole võimalik karistada rahalise karistusega. Tal on maksmata kõik eelnevalt mõistetud rahatrahvid, ta ei tööta ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. Samuti ei ole selleliigiline karistus avaldanud A. S vajalikku mõju.

Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja taotlustega karistada A. S vangistusega, kuid kohaldada seda tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all, s.o. kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks kohaldada A. S suhtes ka lisakaristust ning seda vähemalt sanktsiooni keskmises määras, s.t. ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311, 313.

Kohtunik