1-05-1956\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.oktoober 2006 Tallinn Kriminaalasja number 1-05-1956(05231703195) Kohtukoosseis Kohtunik EDA MURAK Kohtuistungi sekretär RAIVO SEPPO Kriminaalasi H.U süüdistus KarS § 113 järgi lühimenetluses Ringkonnaprokurör NATALJA VESTER Süüdistatav H.U

Elukoht xxx, IK xxx, EV kodanik, kesk-eriharidus, , keevitaja, emakeel – vene keel, varem karistatud:

• 29.12.1999 Tallinna Linnakohtu poolt poolt KrK § 107 lg 2

p 1 järgi 4-aastase vangistusega, vabanes 23.09.2002 tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta 3 kuud ja 4 päeva. Eelvangistus alates 07.08.2005 Kaitsja Vandeadvokaat ANDRES GORKIN RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada H.U KarS § 113 järgi ja karistada 6(kuue)aastase

vangistusega.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra – kandmisele kuulub

4(neli) aastat vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistus ning karistuse kandmise

alguseks on 07.august 2005.

4. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista H.U-lt I astme kuriteo

toimepanemise eest sundraha 7500 krooni riigi tuludesse.

5. Menetluskuludena välja mõista H.U-lt õigusabi kasutamise eest

eeluurimisel 3398 krooni ja ekspertiiside tegemise maksumus 15 560 krooni riigi tuludesse.

6. Sundraha ja menetluskulud kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arvele

xxxxxxxxxxxxx SEB EÜP-s viitenumbriga xxxxxxxxxxxxxx. Tasumist tõendavad

dokumendid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas asuvale kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti, teatades kirjalikult apelleerimise

soovist 7 päeva jooksul Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsausega tutvumisest.

Tuvastatud asjaolud:

H.U süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, 06.08.2005 ajavahemikul

kella 22:30 kuni 23:00 Tallinnas, Xxx maja viienda korruse trepikojas tahtliku tapmise

eesmärgil lõi noaga JS’i paremasse külge, tekitades kannatanule kehaõõnde tunginud lõike- torkevigastuse koos neeru ja veresoonte vigastustega ja kõhuõõnesisese verejooksuga, mille tagajärjel JS suri Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuses 07.08.2005 kell 00:15.

JS’i tapmisega pani H.U toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 113 järgi.

Menetlusosaliste seisukohad:

Prokurör leiab, et süüdistatava H.U käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi ning tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega:

• kannatanu /lk 36-37,38-40,41-43,44,45-47/, YMseletused

• tunnistaja seletus /tl 51-53/, VF’i

• tunnistaja seletus /tl 54-55/, TL

• tunnistaja seletus /tl 56-59/, AM’i

• tunnistaja seletus /tl 60-61/, AP’i

• tunnistaja seletus /tl 62-64/, AK

• tunnistaja seletus /tl 65-66/, I S

• tunnistaja seletus /tl 67-68/, KI’i

• tunnistaja seletus /tl 69-70/, TD

• tunnistaja seletus /tl 71-73/, JS

• tunnistaja ekspert seletus /tl 20-22/, ES’i

• sündmuskoha vaatlusprotokoll /tl 2-10/,

• surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 633 /tl 13-16/,

• DNA ekspertiisiakt nr GE 2213-05/5285 /tl 24-25/

• Asitõendite vaatlusprotokoll /tl 28,30,31-33/,

• Tehnilise uuringu protokoll /tl 29/,

• Ütluste olustikuga seostamise protokoll /tl 92-93/,

• kahtlustatava ütlused /tl 74,75,76-78,85-86,89-91/. H.U

Kaitsja nõustub süüdistatava H.U kuriteo kvalifikatsiooni, süüdistatava süü tõendatusega ning palub karistuse mõistmisel arvestada KrMS § 238 lg 2 sätteid.

Süüdistatav H.U tunnistab end süüdi KarS § 113 järgi esitatud süüdistuses ning

kahetseb enda poolt toimepandut. Seletab, et JS ründas teda noaga selja tagant ning tema rabelemise käigus sai noa enda kätte ja lõi JS’i noaga.

Kohtu seisukoht:

Kohus leiab, et süüdistatava H.Uegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113

järgi. Süüdistatav ja kannatanu olles koos ühes seltskonnas ja tarvitades alkoholi, tekkis

kannatanul süüdistatavaga tüli vanglateemadel. JS lahkus seltskonnas, kuid kutsus H.U ’it enda juurde asju arutama. Süüdistatav seletab, et JS ründas teda selja tagant noaga. Tunnistajad kinnitavad, et kannatanu JS oli alkoholijoobes agressiivne ja ettearvamatu. Rünnaku

tõrjumisel sai süüdistatav noa enda kätte ja lõi kannatanut. Kohus leiab, et tegemist ei olnud enesekaitse piiride ületamisega, kuna kannatanu paremal õlavarrel ning ka käel oli noavigastusi,

mis näitab, et kannatanu hakkas ennast kaitsma süüdistatava ründe vastu. Süüdistatav H.U

, lüües kannatanu tugevasti külje piirkonda, möönis igasuguse tagajärje saabumist,

seega pani ta kuriteo toime kaudse tahtlusega. H.U süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tema süü KarS § 113 järgi on tõendatud tema enda poolt omaksvõtuga ning prokuröri poolt esitatud ning kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega:

• kannatanu /lk 36-37,38-40,41-43,44,45-47/ selle kohta, et JS oli tema YM seletused elukaaslane. Kaine peaga oli JS normaalne, aga alkoholi tarbinuna oli agressiivne, tuli ka

kannatanule kallale. Teravaid esemeid tuli tema eest peita. H.U tunneb

suvest 2005, tutvusid sünnipäeval ja vahetasid telefoninumbreid. 06.08.2005 helistas

H.U ja küsis, kas tohib teda külastada. Kannatanu nõustus ja kuskil kella 17:00-18:00 paiku H.U tuli. Ta käis veel poes, tõi õlut. Mingil ajal tulid tuppa toa omanik JKja T , kes elab XXX toas. Istusid kõik koos, ajasid juttu ja jõid õlut. Kannatanu kellaaega ei mäleta, aga siis tuli S, kellel oli 2-liitrine õllepudel kaasas. S hakkas Vitaliga juttu ajama, millest rääkisid, kannatanu ei kuulanud, sest teda see ei huvitanud. Aeg-ajalt tuli S’i rahustada ja magama ajada, kuna muutus agressiivseks. S läkski minema ja lubas järgmisel päeval Vitalile helistada.. Mingil ajal käis veel S ukse taga, kuid sisse teda ei lastud. Siis helistas S Vitalile ja kutsus enda juurde V korrusele rääkima. Vitalik läkski.

Mingi aja möödudes läksid koos teiste tüdrukutega V korrusele ja leidsid S’i pikali verisena maas. Kutsusid kiirabi.

• tunnistaja seletus /tl 51-53/ selle kohta, et matuste kulud kandis tema, kuid ta ei VF’i soovi esitada tsiviilhagi.

• tunnistaja seletus /tl 54-55/ selle kohta, et tunneb H.U, suhted on TL

normaalsed. Samuti tundis JS’i, kes on probleemne inimene. Tarvitab alkoholi ning pidevalt tülitab teisi elanikke või otsib oma elukaaslast taga.

• tunnistaja

seletus /tl 56-59/ selle kohta, et elab koos H.U AM’i läks Vitali välja ja tuli kella 23:00 ajal ning rääkis, et keegi oli

talle kallale tulnud noaga. Tema oli noa enda kätte saanud ja lõi enesekaitseks kallaletungijat noaga.

• tunnistaja seletus /tl 60-61/ selle kohta, et tema lasi JS’i III korruse koridori ning AP’i sealt läks S 96 tuppa. Toas oli veel neiud ja Vitali. Tunnistaja ütles veel tüdrukutele, et nad hiljem S’i saadaksid magama oma tuppa. Umbes 20 minuti pärast tuli A , kes rääkis, et kutsusid välja kiirabi S’ile, kes oli V korruse koridoris pikali maas. Kõhu juures oli vereloik.

• tunnistaja seletus /tl 62-64/ selle kohta, et tunneb ™ , JS’i kui lastekodu kaaslasi. AK

H.U-ga tutvus sünnipäeval. JS on kainena normaalne inimene, aga purjus olles on riiakas ja tekitab kogu aeg probleeme. 06.08.2005 olid koos Tatjana Morozova, H.U ja Tatjanaga (toast 117) koos, jõid õlut ja ajasid juttu. Sinna tuli ka JS.

Viimane hakkas Vitaliga nääklema, et kes kui palju on istunud ja kes keda tunneb. Tatjanad ajasid JS’i magama enda tuppa. Peale seda kui Vitali ja J olid telefoninumbreid vahetanud, läkski S minema. Tatjanad läksid mingeid tööasju arutama ning tunnistaja jäi kahekesi Vitaliga. Siis helistas JS Vitalile ja kutsus enda juurde juttu ajama. Tunnistaja püüdis küll Vitalit tagasi hoida, kuis Vitali ikkagi läks. Ta aga tundus tunnistajale kaine olevat. Mõne aja pärast tulid T alla ja rääkisid, et S lamavat vereloigus.

• tunnistaja seletus /tl 65-66/ selle kohta, et kohtus Vitaliga 06.08.2++5 Tammsaare IS peatuses ning Vitali rääkis, et tal oli kellegagi kalus olnud. See tunnistajat ei huvitanud ning mingeid asjaolusid ta ei täpsustanud.

• tunnistaja seletus /tl 67-68/ selle kohta, et ta elab koos Vitali emaga ja kuna Vitali KI’i ööseks koju ei tulnud, läks ta Vitali juurde. Vitali seleta<s talle, te kusagil ühiselamus oli keegi meesterahvas talle selja tagant kallale tormanud ning Vitali oli sellelt mehelt noa käest välja väänanud ja sellega meesterahvast torganud. Enne seda oli aga Vitalil olnud sõnavahetus selle mehega vangla teemadel.

• tunnistaja seletus /tl 69-70/ selle kohta, et06.08.2005 tuli ta töölt, kohtus Aljonaga ja TD koos läksid III korruse tuppa 96, kus oli juba YMja H.U. Kohe varsti sisenes

tuppa ka vindine JS, kes elab tunnistaja kõrvaltoas V korrusel tuba nr 116. JS hakkas

Vitali käest vanglaelu kohta küsima. Algul oli Vitali rahulik, aga siis hakkas vastu küsima ja nad läksid tülli. Siis leppisid J ja Vitali kokku, et kohtuvad järgmisel päeval. Tunnistaja teab hästi JS’i. Kaine peaga on tore inimene, aga kui on tarvitanud alkoholi,

siis on noriv ja käitub ettearvamatult. Tunnistajad hakkasid JS’ile rääkima, et mingu

magama, viimaks nõustuski lahkuma. Mingi aja möödudes helises telefon ning Vitali

võttis telefoni vastu, pani endale jalanõud jalga ja läks minema. Mõne aja möödudes tunnistaja koos ™ läksid V korrusele ja leidsid sealt JS’i lamamas vereloigus.

• tunnistaja s eletus /tl 71-73/, JS

• tunnistaja ekspert seletus /tl 20-22/ selle kohta, et kannatanul JS’il olid vigastused ES’i

paremal õlavarrel ja vasaku käelaba küljel. Selliseid vigastusi kannatanu endale

rüselemise käigus ise ei saa tekitada. Nimetatud vigastused tekkisid kannatanul enesekaitse käigus.

• sündmuskoha vaatlusprotokoll /tl 2-10/,

• surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 633 /tl 13-16/, millest nähtub, et JS’i surma põhjuseks

on paremalt küljelt kehaõõnde tunginud lõike-torkevigastus koos neeru ja veresoonte vigastusega ja kõhuõõnesisese verejooksuga.

• DNA ekspertiisiakt nr GE 2213-05/5285 /tl 24-25/

• Asitõendite vaatlusprotokoll /tl 28,30,31-33/,

• Tehnilise uuringu protokoll /tl 29/,

• Ütluste olustikuga seostamise protokoll /tl 92-93/,

• kahtlustatava ütlused /tl 74,75,76-78,85-86,89-91/. H.U

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KrMS § 238 lg 2 sätteid.

KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel arvestab kohus H.U vastutust kergendava asjaoluna oma süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohus leiab, et H.U tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna isik on toime pannud I astme kuriteo, kuid arvestab karistuse mõistmisel kannatanu agressiivset osa konfliktsituatsiooni tekitamisel. Süüdistatavalt H.U-lt kuulub väljamõistmisele KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 7500 krooni riigi tuludesse. Menetluskuludena mõistetakse

välja õigusabi kasutamise kulud summas 3398 krooni ja ekspertiiside tegemise maksumus summas 15 560 krooni riigi tuludesse.

Kohtunik Eda Murak