1-06-5322/15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. oktoober 2006.a Tallinn, avalik kohtuistung

Kriminaalasja number

1-06-5322

Kohtukoosseis

Eesistuja Malle Preimer, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi

Kesküla

Kohtuistungi sekretär

Tatjana Derkatš

Tõlk

Svetlana Talli

Kriminaalasi

Sergei Kovaljovi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, 25 lg 2 –

199 lg 2 p 4, 120, 209 lg 2 p 1,3, 418 lg 1 344, 349 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 29. juuni 2006. a otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Sergei Kovaljov ja tema kaitsja adv. Kadi Mägi

Prokurör

Katrin Tron

Süüdistatav

Sergei Kovaljov

sünd 18.06.1974.a. Eesti kodanik, elukoht XXX, XXX, varem

karistatud kolmel korral, viimati 12.06.1998.a. Tallinna

Linnakohtu poolt KrK § 202, 141 lg 2 p 1, 3, 197 lg 2 p 2 järgi

8- aastase vabadusekaotusega, vabanes karistuse kandmiselt

19.04.2005.a.

Kaitsja

Adv. Kadi Mägi

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 29. juuni 2006.a. otsus Sergei Kovaljovi suhtes muutmata.

Apellatsioonid jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise

soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei

kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda.

Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sergei Kovaljov tunnistati lühimenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7,8 järgi ja karistati 2

aastase vangistusega, KarS § 120 järgi 6 kuulise vangistusega, 209 lg 2 p 1, 3 järgi 2 aastase

vangistusega, KarS § 344 ja 349 järgi 6 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti

liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra vähendati.

Lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. S.

Kovaljovi suhtes kohaldati KarS § 74 sätteid ning vabastati osaliselt tingimisi karistuse

kandmisest. Kohesele kandmisele mõisteti 1 aasta vangistust, 1 aasta ja 8 kuud vangistust jäeti

tingmisi kohaldamata 3 aastase katseajaga.

Sergei Kovaljov tunnistati KarS § 344 lg 1, 349 ja 209 lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et ta

20.06.2005.a SEB Eesti Ühispanga Kopli tn kontoris esitas pangatellerile X nimele

väljastatud ID-kaardi, kirjutas sularaha väljamaksele alla ja omastas sellega X arvelduskontolt

7379 krooni ning samal päeval Endla 45 asuvas pangakontoris, toimides kirjeldatud viisil, sai

X arvelduskontolt 9990 krooni.

KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi tunnistati Sergei Kovaljov süüdi isikuna, kes oli varem toime

pannud röövimise, kahes lõpuleviidud varguses ja neljas varguse katses, mis olid toime

pandud ajavahemikul 2005.a. maist 2006.a. jaanuarini Tallinnas ja Harjumaal.

KarS §120 järgi tunnistati ta süüdi selles, et 15.11.2005.a ähvardas Harjumaal Laagris XXX

trepikojas Y tapmisega ning kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist.

KarS § 209 lg 2 p1,3 järgi tunnistati S. Kovaljov süüdi selles, et ta andis Clt varastatud ISIC

Student Electron kaardi Šle ning seisis viimase kõrval kui Š esitas varalise kasu saamise

eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel kassiirile kauba

eest tasumiseks võõra pangakaardi ja andis allkirja C asemel kassiiri esitatud tšekile. Sellisel

teel said Kovaljov ja Š kaupa 16.01.2006.a. kaheksal korral Tallinnas asuvatest tanklatest ja

kaubanduskeskustest ning 17.01.2006.a. kahel korral Sõpruse puiestee Konsumi kauplusest.

Kokku tekitasid nad Cle 5456.40 krooni suuruse kahju.

Veel tunnistati S. Kovaljov süüdi KarS § 418 lg 1 järgi selles, et eeluurimise käigus

tuvastamata ajal ja kohas soetas padruni, mis on laskekõlbulik laskemoon ning omamata

selleks vastavat luba, hoidis seda enda taskus kuni 20.01.2006.a, mil see temalt isikliku

läbivaatuse käigus Tallinnas Endla tn 45 juures jope taskust ära võeti.

APELLATSIOONI SISU

Sergei Kovaljov vaidlustab apellatsioonis kohtuotsuse üksnes osas, mis puudutab koheselt

reaalsele ärakandmisele kuuluvat karistust, paludes selle karistuse osa leevendamist.

Sergei Kovaljovi kaitsja taotleb samuti kohtuotsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja

kergema karistuse mõistmist, millega lühendada koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse

pikkust.

Kaitsja märgib, et karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset

eesmärki anda isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva

süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud, lühiajalise nn šokivangistusega tõsine

hoiatus. Sellise sanktsiooni preventiivne toime avaldub aga vangistuse lühiajalisuses

(Riigikohtu otsus 3-1-1-41-04). Praktikas loetakse lühiajaliseks 6 kuud vangistust. Karistusest

osalise vabastamisega on kohus andnud S. Kovaljovi tegudele kaudselt hinnangu, et tema süü

ei ole suur ja ta on võimeline end muutma ühiskonna ootustele vastavalt.

Kohus oleks pidanud S. Kovaljovi puhul silmas pidama nn šokivangistuse põhimõtteid. Seega

tuleks mõistetud koheselt ärakandmisele kuuluvat vangistuse osa vähendada.

POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et apellatsioon ei kuulu rahuldamisele, kohtuotsus tuleb jätta muutmata.

Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioone.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide sisuga, kuulanud

ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu.

Maakohus on Sergei Kovaljovile karistust mõistes märkinud oma otsuses järgmist: pärast

pikaajalise vangistuse kandmiselt vabanemist 19.04.2005.a. on süüdistatav pannud toime

suure hulga kuritegusid, esimese süüdistuses kirjeldatutest 20.06.2005.a. S. Kovaljovi

lubadused elada edaspidi seadusekuulekalt ja kahetsuse väljendamine on paljasõnalised, ta on

väljakujunenud kriminaalse käitumisega isik, kes tunnistab sõnades süüd, sõnades väljendatud

kahetsus pole arvestatav. Ühtki kergendavat asjaolu ei ole kohus tuvastanud. Nende

põhjenduste alusel on maakohus S. Kovaljovi suhtes kohaldanud KarS § 74 lg 2 sätteid ja ta

osaliselt tingimisi karistusest vabastanud. Kohtuotsuses loetletud asjaolusid ei ole

vaidlustatud ning apellatsioonides ei ole esitatud ühtki argumenti, mida maakohus poleks

karistuse mõistmisel arvestanud ning mis tingiksid mõistetud karistuse leevendamise. Samas

peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et mitte kahe kuu möödumisel pärast vangistusest

vabanemist ei pannud S. Kovaljov toime uut kuritegu, vaid juba kuu möödudes – 19-20. mail

2005.a. tungis koos Qga Kristliku Nelipühi Kiriku garaaži ja varastas kiriku vara.

Kohtukolleegium rõhutab, et ehkki karistusest tingimisi vabastamine süüdlase allutamisega

käitumiskontrollile KarS § 74 alusel on vangistuse alternatiiv, mis suunatud korduvalt

karistatud isikutele, on nimetatud paragrahvi sätted kohaldatavad siiski üksnes isikutele, kelle

süü suurus välistab reaalse vangistuse mõistmise ning iga süüdimõistetu puhul on alati vajalik

kaaluda, kas tegurid, mis viisid isiku kuritegude toimepanemisele, on kriminaalhoolduse

sisuks oleva sotsiaaltööga kõrvaldatavad. Teisisõnu tuleb lähtuda ka kohtupraktikas

omaksvõetud seisukohast, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes

väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on

märkimisväärsete erisustega (sellist seisukohta on korduvalt rõhutanud Riigikohus oma

lahendites 3-1-1-14-02; 3-1-1-79-03 jt). Teiseks rõhutab kohtukolleegium, et nn

šokivangistuse eripära seisneb suures preventiivses toimes, mis avaldub selles, et lühiajaliselt

kinnipidamisasutusse paigutatuna tajub süüdlane vahetult ise oma õigusvastase käitumise

tagajärgi ning võib saadud kogemuse mõjul edaspidi hoiduda uute kuritegude

toimepanemisest.

Kohtukolleegium on seisukohal, et eelnevalt esitatud kahte põhimõtet silmas pidades ei ole S.

Kovaljov süü suurusest ja isikuandmetest lähtudes isikuks, kelle puhul oleks võimalik ja

otstarbekas karistusest osaline tingimisi vabastamine KarS § 74 lg 2 alusel. Ei maakohtu ega

ka ringkonnakohtu poolt ei ole tuvastamist leidnud ühtki märkimisväärset erisust S. Kovaljovi

poolt toimepandud paljude kuritegude tehioludes ega tema isikus. S. Kovaljov, viibinud

vahetult enne mitmete kuritegude toimepanemist pikaajalises vangistuses raskete kuritegude

toimepanemise eest, ei ole ka isikuks, kellele võiks nn šokivangistus avaldada sellist mõju,

nagu seda on seadusandja KarS §-s 74 lg-s 2 sätestatu kehtestamisel silmas pidanud.

Vaatamata kohtukolleegiumi väljendatud seisukohale, mille kohaselt on maakohus S.

Kovaljovi alusetult karistusest tingimisi vabastanud, st kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust

ning kohtuotsusest lähtuvalt ei vasta ka selle resolutiivosa järeldused tõendamiseseme

tuvastatud asjaoludele, puudub ringkonnakohtul alus kohtuotsuse tühistamiseks. Prokurör ei

ole kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud, sest KrMS § 318 lg 3 p 2 kohaselt puudus tal

apellatsiooni esitamise õigus. Süüdistatava olukorra raskendamine on aga ringkonnakohtu

poolt võimalik üksnes prokuratuuri või kannatanu apellatsiooni alusel. Ning teisalt ei ole

võimalik maakohtu seisukohtade ümberhindamine ka uuel kriminaalasja arutamisel esimese

astme kohtus, kuivõrd KrMS § 341 lg 4 kohaselt ei või kriminaalasja uuesti arutav esimese

astme kohus raskendada süüdistatava olukorda, kui ringkonnakohus on kohtuotsuse

tühistanud üksnes süüdistatava apellatsiooni põhjal.

S. Kovaljovile mõistetud karistuse tühistamist ja leevendamist ei pea kohtukolleegium

võimalikuks.

Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu

29. juuni 2006.a. otsuse Sergei Kovaljovi suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid

rahuldamata.

Malle Preimer Julia Katškovskaja Ivi Kesküla