1-06-5836\10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-06-5836

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada U.J KarS § 263 p 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 28.september 2006.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-06-5836 kohtueelses menetluses 05278000825 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi

U.J süüdistuses KarS §

199 lg 2 p 4,8, § 263 p 1, § 201 lg 2 p 1 järgi Prokurör Milvi Väin Süüdistatav U.J

kannab Tartu Maakohtu 27.06.2005.a kohtuotsuse alusel karistust Tartu Vanglas kriminaalkorras karistatud 6 korral, viimati 27.06.2005.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 1,3 järgi 3 aasta vangistusega, eelvangistuse aja karistusaja sisse arvamise järgselt karistusest kanda 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust; alates 11.11.2005 kannab vangistuses 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust käesolevas kriminaalasjas tõkendita eelvangistuses viibis 21.10.2005 - 10.11.2005, see on 21 päeva Süüdistatava kaitsja Andres Veski

2 2 Süüdi tunnistada U.J KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada U.J KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda U.J-i käesolevas kriminaalasjas

eelvangistuses 21.10.2005 – 10.11.2005 viibitud 21 päeva karistusaja hulka ja karistusest jääb kanda 11 kuud 9 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 11 kuud 9 päeva vangistust Tartu Maakohtu 27.06.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aasta 1 kuu 10 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks U.J-ile 3 (kolm) aastat 19 päeva vangistust.

3 (kolme) aasta 19 (üheksateistkümne) päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 28.september 2006.a.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada U.J-i suhtes käesolevas kriminaalasjas tõkendit vahistamine.

Välja mõista U.J-ilt riigituludesse menetluskuludena 4500.-

krooni sundraha ja 7893.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu ning 167 krooni 80 senti kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber

2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-5836, või

- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874;

märkida ka kriminaalasja number: 1-06-5836.

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,

täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

M.K. tsiviilhagi 500.- krooni nõudes, E.J. tsiviilhagi 13 500.- krooni nõudes, OÜ Löök Ehitus tsiviilhagi 41 000.- krooni nõudes ja V.N. tsiviilhagi 1500.- krooni nõudes rahuldada.

Välja mõista U.J-ilt: 500.- krooni M.K. kasuks, 13 500.- krooni E.J. kasuks, 41 000.- krooni OÜ Löök Ehitus kasuks, 1500.- krooni V.N. kasuks.

Tsiviilhagejate kontaktandmed on U.J-ile kättesaadavad kriminaalasja toimikust.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 1979 krooni 45 senti advokaat Andres Veski süüdistatav U.J-i kaitsjana osutatud õigusabi eest.

EDASIKAEBAMISE KORD

3 3 KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada

apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

KrMS § 319 lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

ASJAOLUD

28.09.2006.a süüdistatav U.J-i, tema kaitsja advokaat Andres Veski ja

prokurör Milvi Väin vahel sõlmitud kokkuleppest nähtuvalt süüdistatakse U.J-i selles, et tema 24.05.2005.a kella 00.00-00.15 paiku rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et Tartus, Pirogovi platsil lõi M.V. ühe korra jalaga kubeme piirkonda ja kaks korda jalaga pea piirkonda. Seejärel lõi U.J M.V. appi tulnud M.K. ühe korra käega näo piirkonda, mille tulemusena purunes M.K. prilliklaas, väärtusega

500.- krooni, ja T.S. ühe korra jalaga kõhtu. Oma tegevusega põhjustas U.J

M.V., M.K. ja T.S. füüsilist valu ning M.K. varalist kahju 500.- krooni ulatuses.

Rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, pani U.J toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse U.J-i selles, et tema ajavahemikul 02.07.2005.a kella

20.00 kuni 03.07.2005.a kella 10.00, isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

sisenes Jõgevamaal, Põltsamaa linnas, lukustamata korterisse ning võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil E.J. kuuluvad järgmised esemed: Samsung DVD- mängija väärtusega 2000 krooni; Panasonic videomaki väärtusega 6500 krooni; Philips

kaasaskantava makk-raadio väärtusega 3000 krooni; kaks kaasaskantavat kõlarit väärtusega 1200 krooni; spordikoti väärtusega 300 krooni ja E.J. nimele välja antud ja rahakotis asunud EV passi. Kokku põhjustas U.J E.J. varalist kahju 13 000 krooni ulatuses.

Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud

sissetungimisega, pani U.J toime KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse U.J-i selles, et tema, isikuna, kes on varem toime

pannud varguse, võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ajavahemikul

05.10.2005 kella 16.00 kuni 08.10.2005 kella 08.00 Harjumaal, Rae vallas, Peetri

külas, Salu tee 38 asuvalt ehitusobjektilt vaba juurdepääsu teel temale valvamiseks usaldatud järgmised esemed: suur Metabo nurklihvija väärtusega 4500 krooni; väike

4 4

Metabo nurklihvija väärtusega 2500 krooni; Metabo löökdrell väärtusega 4500 krooni; 2 Makita elektrilist kruvikeerajat väärtusega kokku 3000 krooni; CH 200 A elektriline keevitusaparaat väärtusega 25000 krooni ja kruvide komplekti väärtusega 1500 krooni ning V.N. kuuluva Panasonic CD-magnetofoni väärtusega 1500 krooni. Vargusega põhjustas U.J OÜ-le Löök Ehitus varalist kahju kokku 41 000 krooni väärtuses ja V.N. 1500 krooni väärtuses.

Isikule usaldatud võõra vallasasja enda kasuks pööramisega, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani U.J toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

28.09.2006.a sõlmitud kokkuleppes kajastatu kohaselt on U.J-ile: KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust,

KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 kuud vangistust,

KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 10 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda U.J-i käesolevas kriminaalasjas

eelvangistuses 21.10.2005 – 10.11.2005 viibitud 21 päeva karistusaja hulka ja karistusest jääb kanda 11 kuud 9 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 11 kuud 9 päeva karistust Tartu Maakohtu 27.06.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aasta 1 kuu 10 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks U.J-ile 3 aastat 19 päeva vangistust. 3 aasta 19 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 28.09.2006.a.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav U.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1, § 199 lg 2 p 4,8 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

M.K. tsiviilhagi 500.- krooni nõudes, E.J. tsiviilhagi 13 500.- krooni nõudes, OÜ Löök

Ehitus tsiviilhagi 41 000.- krooni nõudes ja V.N. tsiviilhagi 1500.- krooni nõudes

rahuldada. Nimetatud tsiviilhagid tuleb U.J kannatanutele hüvitada. 28.09.2006.a kohtuistungil U.J eelnimetatud tsiviilhagisid ei vaidlustanud ja avaldas nõusolekut kõik nimetatud tsiviilhagid hüvitada.

KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb U.J hüvitada menetluskulud:

- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 7893.- krooni

(lk 142,143,145,146,309-310; 722 krooni 16 senti + 722 krooni 16 senti + 4469 krooni 25 senti + 1979 krooni 45 senti);

5 5

- 4500.- krooni süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (KrMS § 175 lg 1

p 9)

- 167 krooni 80 senti kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu (lk 169;

KrMS § 175 lg 1 p 5).

Süüdistatav U.J-i kaitsjaks riigi õigusabi korras oli kohtumenetluses advokaat Andres Veski.

Kohtumenetluses esitas advokaat Andres Veski 28.09.2006.a kohtuistungil kohtule

taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ

Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 1681 krooni 50 senti süüdistatav U.J-i

kaitsjana riigi õigusabi korras 5 pooltunni ulatuses 28.09.2006.a

kohtuistungil osutatud õigusabi eest. Nimetatud summast 885.- krooni on

üldmenetluses osalemise eest taotletav tasu ja 796 krooni 50 senti on kokkuleppemenetluses osalemise eest taotletav tasu. Kaitsja esitatud kaitsjatasutaotluse põhjendatuse osas seisukoha võtmisel lähtub kohus riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetest, süüdistatavale esitatud süüdistuste mahust ja kriminaalasja keerukusest,

kohtumenetlusest osavõtmisele kulutatud ajast, sealhulgas ka kokkuleppemenetluse läbirääkimistele ja kokkuleppe sõlmimiseks kulutatud ajast.

Kuna kriminaalasi saabus Tartu Maakohtusse menetlemiseks üldmenetluse korras ja

alles kriminaalasja üldmenetluse korras arutamiseks määratud kohtuistungil selgus, kriminaalasja on võimalik menetleda kokkuleppemenetluses, siis Korra § 8 lg 1 alusel

tuleb kaitsjatasu arvestamisel kohaldada kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest tasu suuruses 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on määratud kaitsja tasu suuruseks kohtuistungil osalemise eest 125.- krooni iga poole tunni kohta. Kohus peab põhjendatuks kaitsjatasu välja mõista taotletud 5 pooltunni ulatuses.

Korra § 2 lg 2 p 1 alusel kuulub kohaldamisele üldkoefitsient 1,0 kuni 1,7, kui

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub saadud kaitsjatasusummale käibemaks 18%.

Seega on kohtumenetluses määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras:

(900.- x üldkoefitsient) + pooltundide arv x (125 x üldkoefitsient) ning saadud summale tuleb liita 18 % saadud summast. Tulenevalt U.J-i süüdistuse mahukusest – 3 kuritegu küllatki suurte tsiviilhagidega, ja süüdistuse keerukusest – 3 kuritegu kvalifitseeritud 3 erineva KarS §-i järgi, on põhjendatud Korra § 2 lg 2 p 1 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,1 (II astme kuriteod). Kaitsja osales 28.09.2006.a kohtumenetluses 5 pooltunni ulatuses. Seega: (900 x 1,1 = 990) + 5 x (125 x 1,1 = 137,5) = 990 + 687,5 = 1677,5.

Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 1677,5-le kroonile käibemaks 18%, see on 1677,5 + 301,95 = 1979,45.

Kohtumenetluses on Andres Veski kaitsjatasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 1979 krooni 45 senti.

6 6

Heli Sillaots kohtunik