1-06-9538\3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-06- 9538

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. septembril 2006.a. , Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-9538 (05274000245) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Inna Teresk Tõlk - Kriminaalasi

A. U. süüdistus kuriteos KarS § 422 lg1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Svetlana Maripuu Süüdistatav

A. U., ik.XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega, eluk. XXX, 80 % töövõimekaotust (raske puue), varem kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistatud, tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

Vandeadvokaat Vahur Tänav

2 RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada A. U. kuriteos KarS § 422 lg1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaheksa (8) kuud.

KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta A. U.ele mõistetud vangistus tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades A. U.’ e katseajal käitumiskontrollile KarS § 75 lg 1 alusel kohustada A. U.’ e katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et A. U.ele mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

A. U. anda katseajaks temale määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 alusel võtta A. U.elt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheksaks (8) kuuks.

Kohtuotsuse jõustumisel A. U.e suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - ära jätta.

Välja mõista A. U.elt riigituludesse menetluskulu - sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni ja muu menetluskulu (ekspertiisitasud) 5750 (viis tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Sundraha ja muu menetluskulu tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696.

Kohtuotsus menetluskulu väljamõistmise kohta loetakse täidetuks ja otsust või määrust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu on menetluskuluna väljamõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. Kui menetluskulu ei ole ettenähtud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus või -määrus menetluskulu kohta kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

3 Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

Asjaolud ja menetluse käik

Kriminaalasi A. U.e süüdistuses kuriteos KarS § 422 lg1 järgi saabus kohtumenetlusse süüdistusaktiga. 14.08.2006.a. määrusega andis kohus A. U.e kohtu alla süüdistuses KarS § 422 lg1 järgi asja läbivaatamisega üldmenetluses.

A. U. on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 05.06.2005.a kella 02.44 paiku Saare mk Torgu vallas Iide - Kargi külavahetee 1,4 km juhtis registreerimata VAZ-tüüpi sõiduautot alkoholijoobeseisundis, rikkudes Liiklusseaduse § 20 lg 3 ja Liikluseeskirja p 76 (kinnitatud VV määrusega nr 57, 19.02.2003) nõudeid, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes Liiklusseaduse § 20 lg 1 nõudeid, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mille puhul oleks arvestatud tema sõidukogemused, teeolud, tee ja sõiduki seisund ning muud liiklusohud, et oleks võimalik peatada sõiduk eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, rikkudes Liikluseeskirja p 123 (kinnitatud VV määrusega nr 57, 19.02.2003) nõudeid, mille tagajärjel kaotas tema juhitav sõiduauto suure kiiruse tõttu juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu puud, mille tagajärjel said kaassõitjad K. Õ. ja

M. N. raskeid tervisekahjustusi. Oma sellise tegevusega, mis seisnes Liikluseeskirja p 76, Liiklusseaduse § 20 lg 1 ja 3 ja Liikluseeskirja p 123 sätestatud liiklusnõuete rikkumises, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, pani A. U. toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil esitas prokurör KrMS §-des 241, 243 nimetatud protokollid ja 245 nimetatud kokkuleppe taotledes asja menetlemise jätkamist kokkuleppemenetluses. Kohus jätkas asja arutamist kokkuleppemenetluse sätete järgi.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et prokuröriga peetud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav A. U. ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid A. U.ele esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus A. U.ele nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 422 lg1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

A. U.ele karistuseks vangistust kaheksa (8) kuud. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada A. U.t katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid.

Juhindudes KarS § 50 ära võtta A. U.elt mootorsõiduki juhtimise õigus kaheksaks (8) kuuks.

A. U. selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ta nõustub sellega. A. U.e selgituste kohaselt on ta liiklusõnnetuse tagajärjel kaotanud 80 % oma töövõimest. A. U. kinnitas, et on kokkuleppe sõlminud vabatahtlikult.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

4 Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav

A. U., prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kannatanud nõustudes kokkuleppemenetlusega, tsiviilnõudeid ei ole esitanud.

Kohus leiab, et A. U. tuleb süüdi tunnistada KarS § 422 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista kokkuleppekohane karistus.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuulub A. U.elt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 3000 krooni ning seega on sundraha suuruseks 4500 krooni. Lisaks sundrahale kuulub A. U.elt väljamõistmisele menetluskuluna kriminaalasjas teostatud kahe kohtu-arstliku ekspertiisitasu summas kokku 5740.00 krooni (tl.146-148).

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318

Kristel Pedassaar kohtunik

5