1-06-3250\6 · Tallinna Ringkonnakohus

1(3) 1-06-3250

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2006.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-3250 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk - Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

19. september 2006.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi J.H süüdistuses KarS § 329 ja § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 27. aprilli 2006.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.H Prokurör Kristine Tamm Süüdistatav J.H Kaitsja

Paul Järve RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 27. aprilli 2006.a otsus J.H suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 22. septembril 2006.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 27. aprilli 2006.a otsusega mõisteti J. H süüdi KarS §-de 329 ja 424 järgi ja karistati 9 kuulise vangistusega. KarS § 50 lg 1 alusel võeti lisakaristusena J. Hilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks.

2. KarS 424 järgi mõisteti J. H süüdi selles, et olles 4. juunil 2004.a karistatud Pärnu Maakohtu poolt mootorsõiduki joobes juhtimise eest, juhtis pärast seda neljal korral sõiduautot joobeseisundis. Kusjuures 21. novembri 2005.a öösel peeti ta kinni kaks korda.

2(3) KarS § 329 järgi mõisteti ta süüdi selles, olles 9. novembril 2004.a Pärnu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 329 järgi 8 kuulise vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks, milline kohtuotsus oli pööratud täitmisele, juhtis uuesti eelpoolnimetatud kuupäevadel sõiduautot. Seega hoidus ta täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvale.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatava kaitsja KarS § 329 järgi

J. Hi õigeksmõistmist ja KarS § 424 järgi mõistetud karistuse asendamist tingimusliku vangistusega, aga samuti lisakaristuse kohaldamata jätmist. KarS § 329 järgi õigeksmõistmist ja lisakaristuse mittemõistmist põhjendab kaitsja sellega, et J. Hil ei ole juhtimisõigust kunagi olnudki. Ei saa ära võtta õigust, mida tal ei ole kunagi olnud. Lisaks sellele puuduvad tal igasugused eeldused, et juhtimisõigust üldse saada. Tingimusliku karistuse mõistmist põhjendatakse sellega, et tegemist ei ole raske kuriteoga. Tööpuudus tekitas stressi ja põhjustas alkoholi tarvitamist. Ta ei sõitnud mitte tiheda liiklusega maanteel, vaid tavaliselt sõitis kodu lähedal kõrvaltänavatesse. Alkoholijoobe aste ei olnud kunagi suur. Nüüd on ta leidnud töökoha, kus ollakse tema tööga rahul. Tema ülalpidamisel on neli last, kellest ühel on psüühilised probleemid.

4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav J. H ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

5.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on 5. oktoobri 2004.a otsuses nr 3-1-1-87-04 K. Metsa süüdistusasjas märkinud, et KarS § 329 objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste olemasolu: a) isiku suhtes on tehtud kohtuotsus, millega talle on mõistetud karistus; b) see kohtuotsus on jõustunud; c) see kohtuotsus on täitmisele pööratud;

d) isik hoiab talle süüteo eest mõistetud karistusest kõrvale (RT III 2004, 25, 272). Kuni 1. jaanuarini 2006.a kehtinud KrMS § 411 lg 3 redaktsiooni kohaselt kohtulahendi täitmisele pööramise korral saadab maavõi linnakohus selle ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele. Ärakirjale tehakse märge kohtuotsuse või –määruse jõustumise kohta. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et J. Hi oli Pärnu Maakohtu 9. novembri 2004.a otsusega karistatud KarS § 329 järgi 8 kuulise vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks. Kohtuotsus on jõustunud 16. novembril 2004.a. Kohtuotsuse ärakiri on saadetud täitmiseks Autoregistri Keskusele. Ehkki J. Hilt oli mootorsõiduki juhtimise õigus jõustunud ja täitmiseks saadetud kohtuotsusega 3 aastaks ära võetud, juhtis ta pärast seda veel neljal korral sõiduautot. Seega hoidus J. H täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest kõrvale, mis on kvalifitseeritav KarS § 329 järgi. Siinjuures ei oma tähtsust asjaolu, et J. Hil ei ole juhtimisõigust kunagi olnudki. Kohtuotsuse ärakirja saatmine Autoregistri Keskusele välistab võimaluse, et mootorsõiduki juhtimise õiguseta isik saaks taotleda lisakaristuse kandmise ajal mootorsõiduki juhtimise luba.

5.2 J. Hile karistust mõistes on maakohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega

3(3) pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Pärnu Maakohus oleks J. Hile karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonis kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse kergendamist. J. Hi on varem samaliigiliste kuritegude eest korduvalt karistatud, sealhulgas on teda mõistetud vangistusest tingimisi vabastatud. KarS § 424 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. J. Hi karistati üheksakuulise vangistusega, seega sanktsiooni alammäära lähedase karistusega. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsja taotlusega kohaldada J. Hi suhtes mõistetud karistusest tingimisi vabastamist.

5.3 Riigikohtu kriminaalkolleegium on 12. veebruari 2003.a otsuses nr 3-1-1-10-03 A. Esajase süüdistusasjas märkinud, et korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada (RT III 2003, 5,53). J. Hi puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Pärnu Maakohtu 27. aprilli 2006.a otsus J. Hi suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Malle Preimer Jüri Paap