1-06-5752\10 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U MÄ Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2006.a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-06-5752 Kohtukoosseis Ene Randmäe.Ivi Kesküla ja Julia Katškovskja Vaidlustatud kohtulahend 15.juuni 2006.a Harju Maakohtu otsus Kaebuse esitaja Süüdistatav O.K RESOLUTSIOON

O.K poolt esitatud apellatsioon Harju Maakohtu 15.juuni 2006.a otsusele jätta läbi vaatamata.

Edasikaebamise korda

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatud kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. O.K tunnistati süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi 1 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust, millest loeti KarS § 68 lg 1 alusel

ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust 29.12.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse võrra 1 kuu ja 12 päeva, mõistes liitkaristuseks 9 kuud ja 10 päeva karistuse aja algusega 15.06. 2006.a.

2. Varem kohtulikult karistatud O.K mõisteti süüdi kolmes varguse

episoodis KarS § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi. Kohus arutas O.K süüasja

lühimenetluse korras. O.K tunnistas end kuritegudes süüdi ja kahetses toimepandut.

Apellatsiooni taotlus

3. O.K vaidlustab esitatud apellatsioonis kohtuotsuse talle mõistetud

karistuse suhtes. Apellant taotleb mõistetud liitkaristuse vähendamist viisil, et talle

ärakandmisele mõistetud vangistus - 9 kuud ja 10 päeva – loetaks osaliselt kaetuks eelmise

kohtuotsusega mõistetud karistusega ja karistuse algust arvestataks mitte kohtuotsuse tegemise päevast vaid tema vahi alla võtmise päevast. O.K arvates jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta tema karistust kergendava

asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse. Kohus olevat teinud oma otsuse puhtalt apellandi isikut arvestades, loetledes otsuses kõik tema varasemad karistused, nagu ka väärteod ja

trahvid. Viimased asjaolud käesoleva süüasja aga ei puutu. Kohus pööras tähelepanu asjaolule, et apellant oli narkosõltlane, kuigi varguste toimepanemise ajal omas ta kindlat eluja töökohta.

Ringkonnakohtu seisukoht.

4. Süüasja materjalidest nähtuvalt arutati maakohtus O.K-le inkrimineeritud

kuritegusid lühimenetluse korras. Kohtuistungil tunnistas O.K end talle süükspandud kuritegudes täielikult süüdi. Kohtukolleegium leiab, et apellandi väited talle ebaõigesti kohaldatud karistuse suhtes on ilmselt põhjendamatud.

Seonduvalt apellatsiooniga leiab kohtukolleegium, et maakohus lähtus O.K-le

karistuse mõistmisel KarS § 56 - sätestatud karistuse kohaldamise alustest, arvestades eelkõige karistuse mõistmisel tema süü suurust. Apellatsioonis vaidlustatud puhtsüdamliku

kahetsuse asjaolu väljajätmine süüdlasele karistuse mõistmisel ei seondu tuvastatud asjaoludga. Esimise astme kohus on asunud oma otsuses seaduslikule seisukohale, et O.K

karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad ning selgitnud, et süüdistatava kohtuistungil esitatud väide suutmatusest end tagasi hoida varguste toime panemisest, ei ole hinnatav puhtsüdamliku kahetsusena mis peaks tähendama, et see asjaolu on isiku süüd vähendav.

5. Asjakohaseks ei saa lugeda O.K apellatsiooni etteheidet kohtuotsusele motiivil, et selles on fikseeritud tema varasemad karistused.

Kohtukolleegium konstanteerib, et kehtiv karistusseadustik on säilitanud karistuse mõistmisel isikulise parameetri, mis annab kohtule õiguse arvestada karistuse kohaldamisel

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isiku

varasemad karistused näitavad süüdlase hoolimatut suhtumist eelmisse karistamisse kui hoiatusse, seega tema negatiivset sotsiaalõiguslikku meelestatust. Lähtuvalt eeltoodust olid maakohtu otsuse sellekohased viited õigustatud.

O.K viited pere raskele majanduslikule olukorrale ei anna seaduslikku alust vähendada talle mõistetud alla keskmise sanktsiooni määra karistust.

6. Kuna O.K pani pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse ärakandmist toime uued kuriteod, suurendas maakohus - lähtuvalt KarS § 65 lg 2 sättest -

uue kuriteo eest karistuseks mõistetud vangistuse määra eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra ning luges karistuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse tegemise aja 15.06.2006.a. Kohtukolleegium tähendab, et KarS § 65 lg 2 järgi

ettenähtud liitkaristuse hilisem mõistmine näeb ette mõistetud ärakandmata karistuse

liitmise suurendamise teel ega näe ette võimalust karistuste osaliseks katmiseks. Kohtukolleegium tõdeb, et maakohus on mõistnud O.K-le põhjendatud karistuse vastavalt karistusseadustiku sätetele.

7. Lähtudes eeltoodust leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et O.K poolt esitatud apellatsioon 15.06. 2006.a Harju Maakohtu otsusele on ilmselt põhjendamatu ning juhindudes KrMS § 326 lg 2-st, jätab selle läbi vaatamata.

Ene Randmäe Julia Katškovskaja Ivi Kesküla