1-06-647\12 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1-06-647

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2006. a Kohtla-Järve

Kriminaalasja number

1-06-647 (04740000038)

Kohtunik

Anu Ernits

Kohtuistungi sekretär, tõlk

Sekretär Marge Ojaäär, tõlk Leonora Nõmmik

Kriminaalasi

Arne Pära ja Oleg Timašovi süüdistuses KarS § 291 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova

Süüdistatavad

ARNE PÄRA, elukoht XXX, XXX, isikukood 37207262214, EV

kodanik, haridus –kesk-eri, emakeel – eesti keel, töökoht: XXX,

kohtulikult karistamata

OLEG TIMAŠOV, elukoht XXX, isikukood 36209082257, EV

kodanik, haridus –kesk, emakeel – vene keel, töökoht: XXX,

kohtulikult karistamata

Kaitsjad

Süüdistatava Arne Pära kaitsja, vandeadvokaat Arvo Suuban

Süüdistatava Oleg Timašovi kaitsja, vandeadvokaat Irina Žurina

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306; § 309 lg. 1, 2,3; § 315; kohus

OTSUSTAS:

OLEG TIMAŠOV tunnistada süüdi KarS § 291 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus

200(kakssada) päevamäära summas 10000(kümme tuhat) krooni.

ARNE PÄRA KarS § 291 järgi õigeks mõista KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.

Kannatanu Jelena Ivanova tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

Asitõend - sõiduauto juhiistme peatugi – tagastada auto omanikule A V, elukoht XXX.

Välja mõista Oleg Timašovilt riigituludesse menetluskulud: kaitsjatasu määratud kaitsjate

poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 2669,15 krooni ning kohtumenetluses

osutatud õigusabi eest 8826,15 krooni, ekspertiisitasu 7285 krooni, toimiku paljundamise kulu

268,20 krooni ja sundraha ja 4500 krooni.

Arne Pära menetluskulud jätta riigi kanda.

Rahalise karistuse võib otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda 1 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

EESTI ÜHISPANK või arveldusarvele nr 221023778606 HANSAPANK, viitenumber

4100065064.

Rahalise karistuse tasumist tõendav maksekorraldus esitada koheselt Viru Maakohtule.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB

Eesti Ühispangas, või arveldusarvele nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber

2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada enda nimelt, märkides ära kriminaalasja

numbri ja makse liigi.

Edasikaebamise kord

KrMS § 318 lg. 1; § 319 lg. 1, 2 ,

Kohtuotsuse

peale

on

kohtumenetluse

pooltel

õigus

esitada

apellatsioon

Viru

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme

päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

1. Süüdistuse sisu.

Arne Pära süüdistatakse selles, et 15.07.2004 kella 19.30 paiku Ida Politseiprefektuuri konstaabel

Arne Pära koos Ida Politseiprefektuuri nooremkonstaabel Oleg Timašoviga, olles seega

ametiisikuteks KarS § 288 mõttes, olles teenistuspatrullis oma ametiülesannete täitmisel, teostasid

alkoholijoobes sõiduauto Opel-Ascona, reg. nr. XXX, juhi I I kinnipidamist. Politseikonstaabel

Arne Pära kasutas tulirelva jälitava politseisõiduki eest põgeneva sõiduki peatuma sundimiseks,

tulistamise tagajärjel tabas kuul sõiduki juhiistme peatuge. Peale sõiduki peatumist ametiülesannete

täitmisel, olles teenistuspatrullis ja teostades alkoholijoobes sõiduauto Opel-Ascona, reg. nr. XXX,

juhi I I kinnipidamist, kasutas ebaseaduslikult ametirelva Makarov. Kohtla-Järve linna piirides,

sõidul Käva suunas enne Vanaküla raudtee ülesõitu, politseisõiduki eest põgeneva sõiduauto

peatuma sundimiseks, tulistas ametirelvast Makarov põgenevat sõidukit. Konstaabel Arne Pära

poolt tulistatud püstoli kuul tabas sõiduki Opel-Ascona, reg nr XXX, tagaklaasi, mis purunes, ja

juhiistme peatuge. Arne Pära rikkus Politseiseaduse § 15 lg 2 p 7, mille kohaselt tulirelva võib

kasutada korduvatele peatumismärguannetele reageerimata jätnud või jälitava politseisõiduki eest

põgeneva sõiduki peatuma sundimiseks, tulistades ainult kummidesse. Kasutades tulirelva

eeskirjade vastaselt, tulistas ta Makarov - süsteemi 9,0 mm kaliibrisest püstolist, mille lask tabas

põgeneva sõiduauto Opel-Ascona tagaklaasi ja sõiduki juhiistme peatuge.

Peale sõiduauto Opel-Ascona peatumist 15.07.2004 kella 20.00 paiku Vanaküla raudtee ülesõidu tee

lähedal aiandusühistutesse ,,XXX ja ,,XXX” suunduvate teede ristmikul politseikonstaabel Arne

Pära koos nooremkonstaabel O. Timašoviga, rakendades sõidukijuhi I I suhtes jõudu, tiris ta

sõiduautost välja, paigutas I. I kätele käerauad, seejärel kasutas vägivalda I I suhtes, mis seisnes

jalgade ja kätega kinnipeetava peksmises, millega tekitas kannatanu I. I alljärgnevaid

kehavigastusi: hulgalised verevalumid rindkerel, näol, kaelal, ülemistel ja alumistel liigestel, peaaju

põrutus, mis tekkisid kõva tömbi eseme mõjul. Politseiseaduse § 13 lg 1 kohaselt on politseil õigus

nõuda kodanikelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada

õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid. Hoiduda tuleb inimese tervise

kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud olukorras hädavajalik. I I peatas sõiduauto

iseseisvalt, vastupanu politseitöötajatele ei osutanud, mistõttu Arne Päral puudus vajadus tema

suhtes tervist kahjustavat vägivalda tarvitada.Oma tegevusega pani Arne Pära toime kuriteo, mis on

ette nähtud KarS § 291 järgi so võimuliialduse, mis seisnes ametialaseid ülesandeid täitva

ametiisiku poolt relva ja vägivalla ebaseaduslikus kasutamises.

Oleg Timašovi süüdistatakse selles, et tema, töötades Ida Politseiprefektuuri nooremkonstaablina

ning olles vastavalt Politseiteenistuse seaduse §-le 5 lg 3 noorempolitseiametnik, seega ametiisik

KarS § 288 mõttes, kellel tulenevalt tema ametiseisundist lasuvad Politseiseaduse § 12 ja § 13

sätestatud kohustused ja õigused, täites oma ametiülesandeid, 15.07.2004 kella 20.09 paiku koos Ida

Politseiprefektuuri konstaabel Arne Päraga, olles teenistuspatrullis ja pidades kinni alkoholijoobes I

I, kes juhtis sõiduautot Opel-Ascona, reg. nr. XXX, Vanaküla raudtee ülesõidu tee lähedal

aiandusühistutesse ,,XXX ja »XXX” suunduvate teede ristmikul, nooremkonstaabel Oleg Timašov

koos A. Päraga, rakendades I I suhtes jõudu, tiris ta sõiduautost välja, paigutas I. I kätele käerauad,

seejärel kasutas vägivalda sõidukijuhi I I suhtes. Oleg Timašov lõi I kumminuiaga korduvalt pea ja

kaela piirkonda, samuti peksis I jalgade ja kätega pea ja keha piirkonda, millega tekitas kannatanu I.

I alljärgnevaid kehavigastusi: hulgalised verevalumid rindkerel, näol, kaelal, ülemistel ja alumistel

liigestel, peaaju põrutus, mis tekkisid kõva tömbi eseme mõjul. Politseiseaduse § 14 lg 6 kohaselt on

politseil õigus kasutada teenistusülesannete täitmiseks erivahendit, kumminuia ja gaasirelva, sama

seaduse p 6 kohaselt rakendatakse nimetatud vahendeid õigusrikkujate kinnipidamisel, kui nad ei

allu või osutavad vastupanu politseiametnikele, või kui on küllaldaselt alust arvata, et nad võivad

põgeneda, tekitada kahju teistele isikutele või iseendale. Politseiseaduse § 14 lg 7 kohaselt kasutab

politsei erivahendit, kumminuia ja gaasirelva õigusrikkuja vastu õiguserikkumise iseloomu, isikut

ning konkreetset olukorda arvestades. Erivahendi, kumminuia või gaasirelva kasutuse korral tuleb

hoiduda inimeste tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud juhul vältimatu.

Vastavalt Politsei kumminuia kandmise ja kasutamise juhendi, mis on kinnitatud Politseiameti

käskkirjaga nr 177, 07.05.1992, punktile 3 on kumminui politseiametnikule ette nähtud kaitseks

õigusrikkuja ründe eest ning märatseva ja füüsilist vastupanu osutava õiguserikkuja

korralekutsumiseks. Sama juhendi punkt 11 kohaselt lubamatud on löögid kumminuiaga pea ja

kaela piirkonda, mis võivad olla eluohtlikud. Hoiduda tuleb inimese tervise kahjustamisest suuremal

määral, kui see on antud olukorras hädavajalik. I I peatas sõiduauto iseseisvalt, vastupanu

politseitöötajatele ei osutanud, mistõttu Oleg Timašovil puudus vajadus tema suhtes tervist

kahjustavat vägivalda tarvitada.Oma tegevusega pani Oleg Timašov toime kuriteo, mis on ette

nähtud KarS § 291 järgi so võimuliialduse, mis seisnes ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku

poolt erivahendi ja vägivalla ebaseaduslikus kasutamises.

2.Tuvastatud asjaolud ja põhjendus.

Süüdistatavad Aarne Pära ja Oleg Timašov olid ametiisikud.

KarS § 288 lg 1 järgi on ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses isik, kellel on ametiseisund

riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus või eraõiguslikus

juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste

väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded.

Oleg Timašov töötas Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna korrakaitsetalituse

nooremkonstaablina. Tema allkiri kinnitab, et 27 05 2004 tutvus ta Ida Politseiprefekti 20 05 2004

käskkirjaga nr 81 kinnitatud ametijuhendiga (kd 1 tl 93-95). Vastavalt Politseiteenistuse seaduse §

5 lg 3 on nooremkonstaabel noorempolitseiametnik.

Aarne Pära töötas Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaablina.

Tema allkiri kinnitab, et 15 06 2004 tutvus ta Ida Politseiprefekti 20 05 2004 käskkirjaga nr 81

kinnitatud ametijuhendiga (kd 1 tl 96-98). Vastavalt Politseiteenistuse seaduse § 5 lg 2 p 3 on

konstaabel politsei vanemametnik.

Politseiamet on riigiasutus. Politseiametnikele on Politseiseaduse ja teiste õigusaktidega antud nii

järelevalve- kui võimuesindaja ülesanded. Sealhulgas vastavalt Politseiseaduse § 13 p 1 on politseil

õigus rakendada õigusrikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid.

15 07 2004 täitsid ametiisikud- Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna korrakaitsetalituse

noorempolitseiametnik Oleg Timašov ja Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna

korrakaitsetalituse politsei vanemametnik Aarne Pära ametialaseid ülesandeid, olles

patrullteenistuses.

Politseiametnike tegevus õigusrikkumise avastamise järel.

15 07 2005 Aarne Pära koos politseiametnik S F teostas liiklusjärelvalvet Kohtla-Järvel Järve

linnaosas. Märganud baari XXX juures XXX tänavale pööravat ebakindla sõidustiiliga autot Opel

Ascona nr XXX, andis Aarne Pära politseiauto vilkuritega juhile peatumismärguande. Sõiduviisi

järgi tekkis politseiametnikel kahtlus, et juht on purjus. Juht peatumise asemel lisas kiirust,

suundudes Järveküla teele, mis on Kohtla-Järve Järve linnaosa peatänav. Peatumismärguannet

eiravas autos juhi kõrvalistmel asus reisija A R. Neid asjaolusid tõendavad süüdistatava Aarne Pära

ja tunnistaja S F ütlused. Tunnistaja A R ütluste kohaselt oli Opel Ascona roolis I I, kes, märganud

politseiauto vilkureid, ei peatunud, vaid lisas kiirust ja sõitis XXX baari juurest Järveküla teele.

Aarne Pära ja S F ütlustega on tõendatud, et nad teatasid Järve konstaablipunkti, sinnapoole

põgeneva auto jälitamisest ja palusid abi.

Süüdistatava Oleg Timašovi ja tunnistaja M K ütlustega on tõendatud, et saanud korrapidajalt teate

konstaablipunkti suunas liikuva põgeneva auto kohta, paigutati konstaablipunkti ees risti sõiduteele

töötavate vilkuritega politsei mikrobuss selleks, et peatada õigusrikkuja. Oleg Timašov seisis

mikrobussi juures sõiduteel ja andis ka sauaga Opeli juhile peatumismärguande. Opeli juht, eirates

märguandeid, suurel kiirusel põikas Oleg Timašovist ja mikrobussist möödumiseks

vastassuunavööndisse, tekitades seal liikunud ühissõidukile liiklusohtliku olukorra. Tunnistaja A R

kinnitas, et politseimaja juures sulges osa teest politsei mikrobuss, mille juures I I ei peatunud, vaid

sõitis sellest kaarega mööda. Süüdistatav Aarne Pära ja tunnistaja S F kinnitasid Oleg Timašovi ja

M K ütlusi, et Opel kihutas politseimaja ette paigutatud vilkuritega mikrobussist mööda

vastassuunavööndi kaudu, tekitades vastutulevatele sõidukitele ohu.

Aarne Pära ja S F ütlustega on tõendatud, et Opel Ascona sõitis Vanalinna ja sealt läbi Käva

linnaosa linnast välja Vanaküla suunas. Auto kiirus oli nii suur, et nemad politseiautol, liikudes 120

km/h, ei lähenenud talle, vaid jäid maha. Ka tunnistaja A R kinnitas, et I I sõitis suurel kiirusel.

Süüdistatav Oleg Timašov ja tunnistaja M K kinnitasid, et pärast ebaõnnestunud katset peatada

Opel Ascona Järveküla teel konstaablipunkti juures, asusid nad politsei mikrobussiga samuti

põgenikku jälitama. Nii süüdistatavate kui tunnistajate ütlused on sisuliselt vastavuses kannatanu I I

ütlustega kohtueelses menetluses, et ta oli alkoholijoobes, ja põgenes politseiauto eest, hoolimata

politsei märguannetest.

Seega on tõendatud, et I I sõiduautol Opel Ascona nr XXX põgenes teda jälitavate politseisõidukite

eest, kusjuures politsei oli andnud talle korduvalt peatusmärguandeid.

Kannatanu I I isikut iseloomustavad asjaolud

Kohtuarstliku eksperdi arvamusega on tõendatud, et autot juhtinud I I oli raskes alkoholijoobes.

Õiendiga väärteokaristuste kohta(kd 1 tl 24) on tõendatud, et I I ei omanud juhtimisõigust: tema

juhtimisõigus oli peatatud 04 05 2004 tähtajaga 3 kuud (kuni 03 08 2004) seoses mootorsõiduki

juhtimisega alkoholijoobes 17 03 2004. I I oli isik, kes süstemaatiliselt on juhtinud mootorsõidukit

alkoholijoobe seisundis: ka 02 06 2003 oli I I toime pannud LS § 74-19 ettenähtud väärteo, selle

eest karistatud 30 06 2003 ja tema juhtimisõigus oli peatatud 18 07-17 10 2003. Raske

joobeseisundi ja varasemate süstemaatiliste õigusrikkumiste põhjal saab kannatanut hinnata

ohtlikuks õigusrikkujaks.

Aarne Pära süüdistus tulirelva ebaseaduslikus kasutamises.

1.Objektiivne koosseis.

Vastavalt Politseiseaduse § 15 lg 2 p 7 võib politsei kasutada tulirelva korduvatele

peatumismärguannetele reageerimata jätnud või jälitava politseisõiduki eest põgeneva sõiduki

peatuma sundimiseks, tulistades ainult kummidesse.

Aarne Pära ja S F ütlustega on tõendatud, et politseiauto roolis oli Aarne Pära. Jälitades Opel

Asconat suurel kiirusel, olles Vanaküla raudteeülesõidu lähedale jõudnud, sirutas Aarne Pära

juhiaknast välja käe, milles hoidis teenistusrelva- püstolit Makarov, ja tegi sellest ühe lasu õhku.

Aarne Pära ütluste kohaselt õhku tulistades hoidis ta kätt 45-kraadise nurga all. Hoiatuslasu õhku

tegi ta selleks, et põgenev auto peatuks. Ta ei sihtinud põgenevat autot.

Süüdistatav Aarne Pära kinnitas, et kuul ei tabanud auto tagaklaasi ei nimelt ega kogemata. Sama

kinnitas ka tunnistaja S F.

Kohus leiab, et Aarne Pära ja S F ütlused, et kuul ei tabanud põgenevat autot, ei ole usaldusväärsed.

Need on ümber lükatud järgmiste tõenditega kogumis: autos viibinud kannatanu I I ja tunnistaja A R

ütlustega, et Käva raudteeülesõidukohal kuulsid nad kuuli vihinat, ja seejärel purunes auto

tagaklaas, asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt juhiistme seljatoes ja selle kattes on

vigastused, trassoloogiaeksperdi arvamusega, et juhiistme peatoes olev vigastus on põhjustatud

tulistamisel ca 9mm kuuliga, kuuli liikumise suund oli tagant ette, tunnistaja A V ütlustega, et

temale kuuluva Opel Ascona juhiistme seljatoel ei olnud varem vigastusi, ja Opel Ascona

ülevaatuse protokolliga, mille kohaselt autol oli katki tagaklaas.

Nende tõenditega on ümber lükatud Aarne Pära ja S F ütlused, et klaas oli purunenud alles siis kui

Opel peatus, sõitnud vastu puud külavaheteelt välja. Nimetatud väite lükkavad ümber ka tunnistaja

A R ütlused, et auto seisma jäämisel tormas tema juurde Aarne Pära, kes avanud autoukse, küsis

kõigepealt, kas ta on terve, kas verd ei ole. Selle küsimuse sai põhjustada vaid teadmine, et tema

poolt lastud kuul purustas autoakna ja tungis Opel Ascona salongi.

2. Subjektiivne koosseis.

Süüdistatava Aarne Pära ja tunnistaja S F ütluste kohaselt tulistas Aarne Pära õhku.

Tunnistaja A R ja kannatanu I I ütluste kohaselt tabas kuul põgenevat autot, lõhkus tagaklaasi ja

tabas juhiistme peatuge. Ja kohe, kui Opel Ascona oli peatunud, jooksis juhi kõrvalukse juurde

Aarne Pära, kes küsis R, kas oled terve, kas verd on. Need kannatanu ja tunnistaja R ütlused

kinnitavad, et Aarne Pära ei tulistanud tahtlikult põgeneva Opel Ascona aknasse ega salongi. Kohus

leiab, et suurel kiirusel(ca 120 km/h) sõitvast autost tulistamisel õhku tegutses Aarne Pära

ettevaatamatusega kergemeelsuse vormis (KarS § 18 lg 2). Politseiametnikuna, kelle on

teenistusrelv, pidas ta võimalikuks tulistamisel põgeneva auto tabamist, kuid tähelepanematuse

tõttu lootis seda vältida. KarS § 16 lg 4 kaudse tahtluse puudumist tõendab süüdistatava mure, kas

kogemata autosse tunginud kuul ei vigastanud R. Ka

Aarne Pära süüdistuses tulirelva ebaseaduslikus kasutamises ei ole talle ka süüks pandud tahtlikku

tulistamist autosse, vaid seda, et ta kasutas tulirelva jälitatava auto peatuma sundimiseks, kusjuures

tulistamise tagajärjel tabas kuul Opel SAscona tagaklaasi ja juhiistme peatuge.

KarS § 291 kuriteo subjektiivne koosseis nõuab toimepanija tahtlust kõigi objektiivse koosseisu

asjaolude kohta, ka auto pihta tulistamiseks.

Kuna auto tabas kuul süüdistatava kergemeelsuse tõttu, siis puudub tema teos KarS § 291

kuriteokoosseis.

Lähtudes subjektiivsest koosseisust, tuleks kaaluda Aarne Pära teo kvalifitseerimist KarS § 290 järgi

ametialase lohakusena juhul, kui tema käitumisega oleks tekitatud suur kahju mõne isiku seadusega

kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele. Kohus selliseid tagajärgi ei tuvastanud ja

need ei sisaldu ka süüdistusaktis.

Eeltoodust lähtudes tuleb Aarne Pära KarS § 291 järgi tulirelva ebaseaduslikus kasutamises

õigeks mõista süüteotunnuste puudumisel.

3.Oleg Timašovi ja Aarne Pära süüdistus KarS § 291 järgi erivahendite ja füüsilise vägivalla

kasutamises.

Politseiseaduse § 13 lg 1 kohaselt on politseil õigus nõuda kodanikelt avaliku korra järgimist ja

korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud

sunnivahendeid. Hoiduda tuleb inimese tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud

olukorras hädavajalik.

3.1.Oleg Timašovi ja Aarne Pära tegevus kuni õigusrikkuja kinnipidamiseni.

Süüdistatavate Aarne Pära ja Oleg Timašovi ning tunnistajate S F ning M K ütlustega on tõendatud,

et politsei eest põgenev Opel Ascona, pööranud Käva raudteeülesõidukoha juures kruusateele,

sõitis seal kurvist välja, mistõttu ei saanud põgenemist jätkata. Kannatanu ütlused, et ta peatas auto

ise, loeb kohus ebausaldusväärseks, sest need on vastuolus tema eelnenud käitumise loogikaga ja

tema enese põhjendusega, et ta põgenes politsei eest, sest ta oli purjus ja lubadeta. See on vastuolus

ka asjaoluga, et Opel Ascona ei asunud sõiduteel, vaid oli sealt välja sõitnud. Seega ei lõpetanud

kannatanu õigusrikkumist oma tahtel, vaid olukorra sunnil.

Süüdistatavate ja tunnistajate F, K ja R ütluste kohaselt jõudsid teelt välja sõitnud Opeli juurde

esimesena Aarne Pära ja S F, seejärel Oleg Timašov ja M K. Oleg Timašov ja Aarne Pära läksid

Opeli juurde. Juhi kõrval istunud A R tuli autost Pära korraldusel autost välja ja ta jäeti lamama

naispolitseinike valve all. Pära läks appi Timašovile, kes püüdis roolis istuvat ja väljumast keelduvat

I I autost välja toimetada. I osutas vastupanu- sõimas politseinikke, hoidis roolist kinni, tuges pea ja

jalgadega vastu auto lage ning põrandat. Tunnistaja A R ütluste kohaselt nägi ta, et Timašov ja Pära

kasutasid füüsilist vägivalda, kui tirisid vastupanu osutavat I autost välja. Tunnistaja R M nägi,

kuidas vastupanu osutavat I politseinikud autost välja tirisid. Kannatanu ütlused selle kohta, et ta

hakkas ise väljuma, kuid Timašov lõi teda auto uksega vastu paremat kõrva, mistõttu ta jäi autosse

edasi, loeb kohus ebausaldusväärseks: Kuna juht istub ukse poole vasaku küljega, ei ole usutav, et

ta väljuma asumisel sai end pöörata parema poolega ukse poole. Seda pole ka Timašovi süüdistuses.

Nii süüdistatavate kui tunnistajate R, K ja F ütlustega on tõendatud, et Pära ja Timašov kasutasid I

autost välja toimetamise järel tema suhtes füüsilist vägivalda käeraudade panemiseks, sest I osutas

vastupanu.

Arvestades kannatanu I I isikut ja tema kinnipidamisele eelnenud õigusvastast käitumist, täitsid Pära

ja Timašov Politseiseaduse § 13 lg 1, mille kohaselt on politseil õigus nõuda kodanikelt avaliku

korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses

ettenähtud sunnivahendeid. Kohus leiab, et nende süüdistatavate poolt õigusrikkuja suhtes kasutatud

vägivald oli optimaalne ja vajalik õigusrikkuja kinnipidamiseks. Sellega ei kahjustatud I terviset

suuremal määral, kui see on antud olukorras hädavajalik.

Oleg Timašovi ja Aarne Pära tuleb õigeks mõista süüdistuses vägivalla kasutamises I I autost välja

toimetamise ja talle käeraudade panemise ajal

3.2.Aarne Pära ja Oleg Timašovi süüdistus käeraudades I peksmises ja talle

tervisekahjustuste tekitamises ning Oleg Timašovi süüdistus I kumminuiaga korduvas

löömises pähe ja kaela.

Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt peksis teda 5-6 politseinikku, kui ta oli

käeraudades ja autost välja tiritud. Teda löödi kumminuiaga pähe ja ta kaotas teadvuse. Teda kinni

pidanud politseinikud viisid ta traumapunkti. Traumapunkti tervisekaarti kohaselt toimetas politsei I

I traumapunkti vastuvõtule. Diagnoos- peaaju põrutus, pea, näo ja parema kõrva põrutus,

alkoholijoove 15 07 2004 (kd 1 tl 10-21).

Kohtuarstliku eksperdi arvamuse (kd 1 tl5-8) kohaselt olid I I 15 07 2004 vigastused: hulgaliselt

rindkere, näo, kaela ning ülemiste ja alumiste jäsemete verevalumid ning peaaju põrutus. Need

vigastused olid tekitatud kõva tömbi esemega, võimalik, et määruses näidatud ajal(15 07 2004 kella

20 paiku) ja viisil, mida kirjeldas I (I sõnul 8 politseinikku peksid teda rusikate, jalgade ja

kumminuiadega näkku pähe ja kehasse).

Süüdistatavad Oleg Timašov ja Aivar Pära eitasid kannatanu I peksmist politseitöötajate poolt.

Oleg Timašovi ütluste kohaselt võis I saada vigastusi siis, kui teda autost välja toodi- I ja tema koos

kukkusid kivisel maal.

Tunnistajad M K, S F, R V ja N A kinnitasid, et nad viibisid koos süüdistatavatega sündmuskohal

ja keegi ei löönud I I.

Tunnistaja V I kohtuistungil kinnitas eeluurimise antud ütlusi, et nägi, kui politseivormis mehed

peksid maas lamavat meest. Politseinikke oli 5-6, peksjaid vist kaks. Üks neist peksis meest

kumminuiaga vastu selga( kd 2 tl 58).

Tunnistaja A R ütluste kohaselt I ei olnud kehavigastusi, kui auto seisma jäi ja tema autost väljus

politseiniku korraldusel. Pära jättis ta naispolitseinike juurde ja läks appi Timašovile, kes I autost

välja tiris. Lamades maas auto lähedal, nägi ta, et Timašov lõi jalaga 1 korra I, ka nägi ta Timašovi

käes kumminuia. Kui I politseiautosse toimetati, oli ta läbi pekstud ja kaotas teadvuse. Politseinikud

kutsusid kiirabi.

A R vastastamisel Aarne Päraga andis ütlusi, et I peksid 5-6 politseinikku. Ka Pära oli nende juures.

Ta ei näinud, kas Pära lõi. Üks neist- 40 aastane mees - lõi kumminuiaga I üks kord vastu kaela ja 2

korda kuklasse.

A R vastastamisel Oleg Timašoviga andis ütlusi, et Timašov lõi I kumminuiaga üks kord vastu

kaela ja 2 korda kuklasse. Autost välja tiritud I peksis 5-6 politseinikku ja üks peksja oli Timašov

(kd 2 tl 39-46)

I I vastastamisel Oleg Timašoviga andis ütlusi, et kui ta oli autost välja tiritud, siis peksis teda mitu

politseinikku. Peale seda, kui teda löödi tema arvates kumminuiaga (ta varjas nägu kätega ega

näinud, millega), kaotas ta teadvuse(kd 2 tl 33-38).

I I vastastamisel Aarne Päraga andis ütlusi, et teda löödi kumminuiaga ja mitu politseinikku, nende

hulgas väga noored, peksid teda, kui ta oli autost välja tiritud ja käeraudus (kd 1 tl 182-188).

Kohus loeb ebausaldusväärseks süüdistatavate Timašovi ja Pära ning tunnistajate F, K, A ja V

ütlused, et käeraudades I ei pekstud. Kohus leiab, et politseitöötajate ütlused on ringkaitse selleks,

et I peksmises süüdi olevad politseinikud pääseksid kriminaalvastutusest. Need on ümber lükatud

objektiivsete tõenditega, milleks on traumapunkti kaardis 15 07 2004 I fikseeritud vigastused,

kohtuarstliku eksperdi arvamus I vigastuste kohta ja erapooletute tunnistajate V I ning A R ütlused.

Kohus rajab oma järeldused nendele objektiivsetele tõenditele ja kannatanu I I ütlustele kohtueelses

menetluses, samuti protokollidele süüdistatavate vastastamise kohta I ja R.

Nende tõenditega on tõendatud, et pärast I kinnipidamist oli sündmuskohal 6 politseitöötajat:

süüdistatavad Pära ja Timašov, nende naiskolleegid M K ja S F, ning hiljem kohale jõudnud noored

politseinikud N A ja R B.

Kinnipeetud I oli Pära ja Timašovi poolt autost välja tiritud ja käeraudades. Kõik meespolitseinikud

olid I juures. Naispolitseinikud I suhtes vägivalda ei kasutanud

Mitu meespolitseinikku grupis peksid lamavat käeraudades I jalgade ja rusikatega pähe, kehasse ja

jäsemete vastu. Üks peksjatest oli Oleg Timašov. Timašov lõi lamavat I ka kumminuiaga mitu

korda kaela ja pea piirkonda. Peksmise tagajärjel sai I kehavigastused, mis on kirjeldatud

kohtuarstliku eksperdi arvamuses.

Oleg Timašov, kasutades kumminuia, rikkus Politseiseaduse § 14 lg 6, mille kohaselt on politseil

õigus kasutada teenistusülesannete täitmiseks erivahendit, kumminuia. Nimetatud vahendeid

rakendatakse õigusrikkujate kinnipidamisel, kui nad ei allu või osutavad vastupanu

politseiametnikele, või kui on küllaldaselt alust arvata, et nad võivad põgeneda, tekitada kahju

teistele isikutele või iseendale.

Samuti rikkus ta Politsei kumminuia kandmise ja kasutamise juhendi, mis on kinnitatud

Politseiameti käskkirjaga nr 177, 07.05.1992, punkti 11 kohaselt lubamatud on löögid

kumminuiaga pea ja kaela piirkonda, mis võivad olla eluohtlikud.

Kuna I I poolne õigusrikkumine oli tema kinnipidamisega lõppenud, siis puudus Oleg Timašovil

Politseiseaduse § 13 lg 1 järgi õigus rakendada seaduses ettenähtud sunnivahendeid. Nelja

meespolitseiniku valve all oleva käeraudades I I tervise kahjustamiseks puudus politseitöötajatel

üldse õigus. Oleg Timašov pani need teod toime otsese tahtlusega.

Oleg Timašovi süüd ja tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Oleg Timašovi kui ametiisiku poolt I I suhtes erivahendi- kumminuia- ja füüsilise vägivalla

(löömine) kasutamine tahtlikult on õigesti kvalifitseeritud KarS § 291 järgi võimuliialdusena.

Aarne Pära süüdistus selles, et ta osales käeraudades ja kinni peetud I I peksmises, ei ole piisavalt

tõendatud objektiivsete tõenditega: kannatanu I I ega tunnistaja A R vastastamistel süüdistatavatega

ei ole kinnitanud, et Aarne Pära lõi käeraudus I. R kinnitas, et Pära oli juures, kui I peksti, kuid ta

ei näinud, kas Pära lõi. Nii kannatanu kui tunnistaja R on kohtueelses menetluses kinnitanud, et

peksjaid oli 5-6 politseinikku. Kannatanu ütluste kohaselt olid need noored mehed. Kohtulikul

uurimisel on tõendatud, et sündmuskohal olid noored politseinikud V ja A. Tunnistaja V I kinnitas

samuti, et mehe ümber, keda peksti, oli 5-6 (rohkem kui kaks) politseinikku. Kannatanu ja

tunnistajate ütlustest tulenevalt ei ole välistatud, et peksjateks võisid olla hoopis A ja/või V. Neid

isikuid ei ole esitatud kannatanule äratundmiseks. Asjaolu, et kannatanu I on surnud, välistab

võimaluse sellise uurimistoimingu teosamiseks, et ebaselgust kõrvaldada.

Ebaselguse kõrvaldamise võimaluse välistab ka kõigi sündmuskohal viibinud politseitöötajate

ringkaitse: nende ütluste kohaselt keegi neist ei näinud, et I oleks löödud.

On tõenäoline, et I peksjate hulgas oli Aarne Pära, kuid ei ole välistatud, et tema ei peksnud I,, vaid

teda peksis(peksid) keegi teine kohal viibinud meespolitseinikest.

Tõlgendades süüdistatava kasuks kahtlused, mida ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb Aarne

Pära KarS § 291 järgi I I peksmises õigeks mõista süüteotunnuste puudumisel.

4. Tsiviilhagi ja põhjendus.

Kannatanu J I kohtuistungil andis ütlusi, et seoses abikaasa I I peksmisega kandis pere ravikulusid.

Kannatanu ütluste kohaselt olid selleks transpordikulud arstide juurde ja ravimite kulud.

Dokumente, mis kulusid tõendaks, tal ei ole. Ka ei oska ta määrata kahjusumma suurust. Kannatanu

lubas esitada kahju arvestuse kohtuistungi lõpuks, kuid jättis selle esitamata. Kohus leiab, et

kannatanu tsiviilhagi ei ole võimalik sellistel asjaoludel kriminaalmenetluses läbi vaadata. J I

tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata.

5. Kohtu meetmed ja põhjendus.

Karistuse mõistmiselarvestab kohus, et Oleg Timašov on kriminaal- ja väärteokorras karistamata.

Tema karistust raskendavaid asjaolusid (KarS § 58) kohus ei tuvastanud.

Kohus tuvastas kaks süüdistatava karistust kergendavat asjaolu.

1.KarS § 57 lg 1 p 6 järgi on karistust kergendavaks asjaoluks süüteo toimepanemist kannatanu

õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul.

1.1.Süüdistuses kirjeldatud tegudele eelnes kannatanu õigusvastane käitumine, mis seisnes

Liiklusseaduse § 74-19, § 74-30 lg 1, § 74-1 lg 2 ja § 74-35 lg 1 ja Liikluskindlustuse seaduse § 66

lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemises. Väärteomenetlus lõpetati seoses kriminaalmenetluse

alustamisega KarS § 424 järgi, sest sõiduki juhtimise joobeseisundis (LS § 74-19) pani kannatanu

toime isikuna, kes on sellise teo eest karistatud. Need asjaolud on tõendatud kriminaaltoimikus

olevate väärteomatejalidega ning süüdistatavate ja tunnistajate ütlustega.

1.2.Ülalnimetatud

süütegude

toimepanemise

järel

kannatanu

tema

kinnipidamise

ajal

politseitöötajate poolt (nende hulgas olid ka süüdistatavad) jätkas õigusvastast käitumist- sõimu

süüdistatavate aadressil ja füüsilist vastupanu kinnipidamisel. See on tõendatud süüdistatavate ja

sündmuskohal viibinud tunnistajate ütlustega, seda kinnitab otsus väärteoasjas nr 2440,04,007860

26 07 2004 I I karistamisest KarS § 276 järgi rahatrahviga 12000 krooni. Vastavalt õiendile jõustus

otsus 30 08 2004, ilma et O.I oleks seda vaidlustanud.

Asjaolu, et kannatanu õigusvastasne käitumine ülalkirjeldatud moel kutsus esile õiguskorra kaitsel

olevate politseiametnike tugeva hingelise erutuse seisundi, loeb kohu üldtuntuks.

2.KarS § 57 lg 2 alusel loeb kohus O.Timašovi karistust kergendavaks asjaoluks seda, et ex ante oli

süüdistataval jt politseitöötajatel alust karta kannatanu poolset rünnakut. Kannatanu oli 180 cm

pikk, tugeva kehaehitusega, raskes alkoholijoobes. Ta oli korduvalt pannud toime süütegusid ja

korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vanglast vabanes ta 19 05 2000 pärast KrK § 100 järgi

tahtliku tapmise eest mõistetud 8-aastase vangistuse ärakandmist.

KarS § 291 sanktsiooniks on rahaline karistus või 1-5 aastane vangistus.

KarS § 56 lg 1 kohaselt peab karistus kaitsma õiguskorra huvisid ja mõjutama süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest. O.Timašov ei ole varem süütegusid toime pannud.

Samalaadsete süütegude toimepanemine tulevikus on välistatud sellega, et käesoleval ajal ei tööta ta

enam riigiametnikuna, vaid erafirmas.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista vaid siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik

saavutada kergema karistusega.

Kohus leiab, et Oleg Timašovi suhtes on karistuse eesmärke võimalik saavutada kergema

karistusega. Sellest lähtuvalt tuleb Oleg Timašovile mõista KarS § 291 järgi raahaline karistus 200

päevamäära summas 10000 krooni.

6.Kohtukulud

KrMS § 180 alusel tuleb süüdistatavalt Oleg Timašovilt välja mõista menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel paljunduskulud 268,20 krooni.

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 7285 krooni.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjate poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest

2669,15 krooni ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 8826,15 krooni.

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel- sundraha vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 - 1,5 palga alammäära summas

4500 krooni.

Aarne Pära kohtukulud jätta riigi kanda.

Kohtunik

Anu Ernits