1-06-5837\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1 06 5837 - -

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mail 85

2006.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kriminaalasja nr

1 06

- - ) 5837 (05231400951

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Külli Vendik

Kriminaalasi D.V süüdistus KarS § 424

järgi

lühimenetluses

Prokurör Aleksandr Tšitšerov

Süüdistatav D.V , -

isikukood XXXXXX

kodakondsuseta, keskharidusega, elukoht: XXXXXXX; töötab ehitajana AS-s Vinder; varem kriminaalkorras karistatud: 26.09.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 263 lg 1; § 202 lg 1 järgi – 1 aasta 4 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega, ühel korral arestiga; tõkend – . elukohast lahkumise keeld

Kaitsja

vandeadvokaat Veljo Viilol

RESOLUTSIOON 1.

424 Süüdi tunnistada D.V KarS § järgi

ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui D.V 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta D.V-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (aastaks) aastaks.

Suurendades mõistetud põhikaristust 26.09.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra, mõista liitkaristuseks KarS § 65 lg 1 alusel 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust tingimisi 2 (kahe)-aastase katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all. Katseaja alguseks jääb eelmise kohtuotsuse kuulutamise aeg, s.o. 26.09.2005.a.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista

D.V-lt menetluskulud

riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber

2800049777) –

s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 581.20 kr (üks tuhat viissada kaheksakümmend üks krooni ja 20 senti) ja

sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. D.V isikuna, keda 16.06.2005.a. Harju Maakohtu otsusega mootorsõiduki juhtimise

eest joobeseisundis karistati 5-päevase arestiga, uuesti kehtiva karistatuse ajal 10.

juulil 2005.a. kella 03.58 ajal Harjumaal Rae vallas Tallinn-Tartu mnt. 23. kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Nissan Primera registrimärgiga 537 MBH.

Sellega pani D.V 424 toime KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Süüdistatav D.V tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja V. Viilol pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

D.V süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste tõenditega:

- ) väärteoprotokolli (tl.7 ja alkoholijoobe tuvastamise protokolliga 10.07.05.a. (tl. 6 – alkoholijoove 0,89 mg/l); - ärakirjaga Harju Maakohtu otsusest 16.06.2005.a. (tl. 5), mille kohaselt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistati D.V 5-päevase arestiga;

- - väljavõttega karistusregistrist (tl. 15 18) ja liiklusjärelevalve osakonna andmebaasi õiendiga (tl.19-20);

- -

8 11 kahtlustatava D.V enda ütlused kohtueelses menetluses (tl. , 12), milles ta kinnitab, et oli kolme peale ära joonud pudeli viina ning hiljem autot juhtides oli joobes ning kinnipidamisel ei nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või alkoholisisalduse määramist veres, vaid oli nõus politsei poolt alkoholijoobe määramisega.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et D.V süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus D.V süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et

D.V pole võimalik karistada rahalise karistusega. Eelnevalt väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on tal tasumata, u samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskul d. Mõistes D.V-le põhikaristusena aga vangistust, peab kohus otstarbekohaseks kohaldada tema suhtes KarS § 74, 75 sätteid.

Arutatav kuritegu on toime pandud enne Tallinna Linnakohtu 26.09.05.a. otsust ning liitkaristus tuleb talle mõista KarS § 65 lg 1 alusel, kusjuures katseaeg liitkaristuse eest hakkab kulgema esimese kohtuotsuse kuulutamise päevast.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel peab kohus põhjendatuks kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda vähemalt 2 aastaks, arvestades rohkearvulisi liiklusalaseid õiguserikkumisi.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust (vangistust) vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS § d 238, 311 – 313. -

Kohtunik