1-06-5832\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-06-5832

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2006. a. Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-5832 Kohtukoosseis kohtunik Kaie Uusen Kriminaalasi D.G süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav D.G

varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud 2 korral; tõkendina on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada D.G KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (saja) päevamäära ulatuses, s.o 5000.00 (viis tuhat) krooni riigituludesse.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele 10220034796011 EÜP või

221023778606 Hansapank, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ja kriminaalasja numbri.

D.G suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista D.G-lt menetluskulud advokaaditasu 424.80 krooni (nelisada kakskümmend neli krooni ja 80 senti), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 26.40 krooni

(kakskümmend kuus krooni ja 40 senti) ja sundraha 4500.- (neli tuhat viissada) krooni

riigituludesse, millised summad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku

nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

2

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul

esitada kohtule taotlus kriminaalasja arutamiseks üldkorras. Käskmenetluses tehtud otsus jõustub taotluse esitamiseks antud tähtaja möödumisel.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

D.G süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

31.05.2005. a., omastas ebaseaduslikult temale eelnevalt OÜ Termeco poolt antud ajutiseks

kasutamiseks külmkapi väärtusega 500 krooni, lauaelektripliidi väärtusega 200 krooni, teleri koos antenniga väärtusega kokku 2050 krooni, täispuidust voodi koos madratsiga väärtusega kokku 3655

krooni, kombensiooni väärtusega 1000 krooni ja traktori tehnilise passi, tekitades OÜ-le Termeco varalist kahju kokku 7405 krooni.

Seega pani D.G toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o valduses oleva

võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, isikuna, kes on varem toime pannud varguse.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus

Kuriteoga on varalist kahju tekitatud OÜ-le Termeco summas 7405 krooni. Tsiviilhagi esitatud ei ole, kuna esemed on tagastatud.

Süüdistuse tõendatus ja süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid

Prokurör taotleb kohtult tunnistada D.G süüdi KarS 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära ulatuses.

D.G maksustatava tulu kohta esitatud andmete alusel, tuleb KarS § 44 lg 2 alusel päevamääraks lugeda 50 krooni ja seega rahaliseks karistuseks määrata 5000 (viis tuhat) krooni.

Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta.

D.G on end kuriteos täielikult süüdi tunnistanud. Tema avaldatud ütluste kohaselt töötas ta OÜ-s Termeco alates 01.04.2005. a., mida tõendab ka tema ja OÜ Termeco, juhatuse esimees A V, vahel sõlmitud tööleping (tl 20). Ta tunnistab süüdistuses loetletud esemete enda kasutusse saamist seoses osaühingus tööle hakkamisega ning nende hilisemat omastamist. Asjad võttis ta endale, kuna

ei saanud töölt lahkudes osaühingult lõpparverahasid ega palka (tl 13-18). Tööinspektsiooni

Tartumaa töövaidluskomisjoni otsusest 26.07.2005. a. nähtub, et D.G esitas avalduse töövaidluskomisjonile ja nõudis töötasude väljamaksmist ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest keskmist töötasu. Komisjoni otsusega jäeti D.G avaldus rahuldamata (tl 22-23). D.G süüd talle esitatud süüdistuses tõendavad lisaks tunnistajate A.V, A.K., K. N. ja R. KK. ütlused (tl 6-8, 9, 10, 11-12) ning OÜ Termeco poolt esitatud avaldus (tl 1).

KarS § 201 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest, kui see oli toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või omastamise.

Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega kogumis on täielikult tõendamist leidnud, et D.G jättis tahtlikult endale temale OÜ Termeco poolt ajutiseks kasutamiseks antud süüdistuses loetletud esemed ning talle on süüdistus KarS § 201 lg 2 p 1 järgi esitatud õigesti.

3

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

D.G on varem nii kriminaalkui väärteokorras korduvalt karistatud isik. Kriminaalkorras on teda varem karistatud 2 korral: - 02.11.2001. a. Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 alusel vabadusekaotusega 5 kuud tingimisi katseajaga 1 aasta;

- 06.03.1986. a. Pärnu Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 3 alusel mõisteti karistus tingimisi ühes kohustusliku töölesuunamisega 3 aastat.

Väärteokorras on D.G karistatud samuti 2 korral: - 17.07.2001. a. HÕS § 106 lg 1, § 1061 lg 2 ja § 922 lg 1 järgi suulise hoiatusega V™S § 53 lg 2 alusel; - 11.10.2005. a. LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 900 krooni. Rahatrahv on tasutud.

Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud ühe teise astme kuriteo.

D.G karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Tema karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema kahetsust toimepandu suhtes.

KarS § 201 lg 2 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et D.G on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.

KarS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses.

Kohus leiab, et on põhjendatud mõista süüdistatavale D.G-le karistuseks

KarS §-s 201 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses.

KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu

keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni.

D.G-le rahalise karistuse mõistmisel tuleb KarS § 44 lg 2 alusel päevamääraks lugeda 50 krooni ja rahaliseks karistuseks määrata seega 5000 krooni.

D.G-lt tuleb välja mõista riigituludesse sundraha, kaitsjatasu ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu.

Kohtunik