1-05-152\16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

D.H ja G.L suhtes täies ulatuses ja saadab kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

Malle Preimer Meelika Aava Ivi Kesküla

ja tõendid, millele tuginetakse, tõendid, mida kohus usaldusväärseks ei pea ning põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea. Apelleeritud kohtuotsuse põhiosas on kohus märkinud, et F.D, D.H ja G.L kuriteod on täies ulatuses tõendamist leidnud nende endi süü ülestunnistusega ja muude kriminaalasjas kogutud tõenditega ning õigesti kvalifitseeritud. Kohtuotsuses sisaldub üksnes süüdistusaktist üle võetud tõendite loetelu. Igasugune tõendite ja õiguslike küsimuste analüüs, mis on kohtuotsuse kohustuslikuks osaks, aga puudub.

Kohtukolleegium osundab, et KrMS § 339 lg 1 p 7 sisustamisel on Riigikohus asunud seisukohale, et kohtuotsuses motiivide puudumisega on esiteks tegemist siis, kui esimese astme kohus ei ole mingit oma seisukohta või järeldust üldse põhjendanud, teiseks siis, kui maavõi linnakohtu otsuses on küll püütud mingit seisukohta või järeldust põhjendada, kuid selle põhjenduse kujunemine ei ole kohtuotsuse lugejale jälgitav või kui kohtuotsuses esitatava seisukoha või järelduse põhjendused ei ole veenvad (Riigikohtu 09. juuni 2004.a. otsus nr 3-1-1-47-04).

Kohtukolleegium on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kohus ei ole oma seisukohti üldse põhjendanud. Seega on kohus KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis toob KrMS § 341 p 1 kohaselt kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kohtukolleegium märgib, et tegemist on sellise kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik ringkonnakohtus kõrvaldada. Teiseks peab kohtukolleegium vajalikuks rõhutada järgmist.

Maakohtu kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohtunik üldsõnaliselt märkinud, et loeb toimiku materjalid avaldatuks. Kaitsja taotlusel on konkreetsemalt avaldatud küll Murru Vangla iseloomustus toimikulehel 54, märkimata aga köite numbrit /IV kd tl 104/. Siinjuures tuleb veel märkida, et süüdistusasja materjalid on köidetud nelja erinevasse köitesse. Seega ei ole kohtuistungi protokolli kohaselt maakohus oma otsuses loetletud tõendeid kohtuistungil nõuetekohaselt avaldanud ega vahetult uurinud, mistõttu on maakohtu otsuses neile tõenditele viitamine vastuolus kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõttega.

Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-124-05 rõhutanud, et kõne all oleva põhimõtte tegelik realiseerumine kohtulikus arutelus peab olema kohtuistungi protokollis võimalikult täpselt kajastatud ja jälgitav selle lugejale. See tähendab, et kohus peab toimiku materjalide avaldamisel täpselt määratlema, millised tõendid, millises ulatuses ta avaldab ja millist leheküljenumbrit see tõend kannab. Eelkõige võimaldab see kohtumenetluse poolel aru saada, milline on kohtus vahetult ja suuliselt uuritud tõendite kogum, millele süüdivõi õigeksmõistev kohtuotsus tugineb.

Eelnevast johtuvalt leiab kohtukolleegium, et kuivõrd maakohtu istungi protokollis puudub märge konkreetsete isikute ütluste, uurimistoimingute protokollide ja muude kirjalike tõendite avaldamise kohta, siis ei ole maakohus tõendeid KrMS § 15 lg 1 kohaselt käsitlenud.

Kriminaalkolleegium

tunnistab

selle

rikkumise

kriminaalmenetlusõiguse

oluliseks

rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes, sest maakohtu süüdimõistva otsuse rajamine kohtuistungil uurimata ja avaldamata tõenditele on vastuolus kohtuliku arutamise vahetuse ja suulisuse põhimõttega, rikkudes eelkõige süüdistatavate kaitseõigust. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 2 p 2, 338 p 3, 339 lg 1 p 7, 339 lg 2 ja 341 lg 1 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28.03.2006.a. otsuse F.D, Kaido F.D tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati, mõistes karistuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 4 kuud ja 14 päeva arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 16 päeva vangistust algusega 28.03.2006.a. D.H tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati 2 aastase vangistusega, KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 1 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks

2 aastat ja 3 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 04.03.2003.a. otsusega mõistetud kandmata karistuse 5 kuu ja 22 päeva võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti vahistamise päev 11.01.2006.a. Sama kohtuotsusega tunnistati KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi süüdi G.L ja karistati 6 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga. F.D tunnistati süüdi viies varguses ja ühes varguse katses, D.H neljas varguses. F.D ja D.H koos tungisid ajavahemikul 2004-2005.a. sisse Harjumaal Keila vallas Maeru külas M. Küti suvilasse ja omastasid 9300 krooni väärtuses vara; 2004.a. juunis juulis Läänemaal Martna vallas Kasari külas J. Kuusiku suvilasse omastades 7897 krooni väärtuses vara; 01.07.2004.a. Lihula vallas Kirbla külas Kasari Põhikooli õppetöökotta, kust varastasid 15 148 krooni väärtuses tööriistu jm esemeid ning 2004.a. juunis Kasari Põhikooli kuuri, kust varastasid 500 krooni väärtuses esemeid. Peale selle tunnistati F.D süüdi selles, et ta 2004.a. detsembris murdis sisse Harjumaal Saku vallas

S. Davelmani suvilasse ja omastas sealt 23 200 krooni väärtuses vara ning 25.01.2005.a. toimepandud varguse katses Pärnumaal Halinga vallas Kergu mnt 93 maja kõrvalhoonest. Apellatsioonides vaidlustavad F.D ja D.H maakohtu otsuse sisuliselt. F.D väitel pani ta toime üksnes neli vargust. D.H taotleb enda õigeksmõistmist Kasari Põhikooli kuurist toimepandud varguses, vaidlustab enda süüditunnistamise KarS § 201 lg 2 p

1 järgi ja taotleb kergema karistuse mõistmist. Eelistungil leidsid prokurör ja kaitsjad, et kohtuotsus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et kohtuotsus tuleb kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks. F.D, D.H ja G.L süüdistusasi lahendati Harju Maakohtus KrMS 9. peatükis sätestatud lühimenetluses. Olgugi, et KrMS §-de 233 lg 1 ja 237 lg 4 kohaselt lahendatakse kriminaalasi sellisel juhul üksnes kriminaaltoimiku materjali põhjal, on kohus otsust tehes kohustatud järgima KrMS §-des 311-313 sätestatud nõudeid. KrMS § 312 p-de 1 ja 2 kohaselt esitatakse kohtuotsuse põhiosas kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud K O H T U M Ä Ä R U S Tallinna Ringkonnakohus

24. mai 2006.a Tallinn, eelistung

1-05-152

Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla

Külli Väina

Harju Maakohtu 28. märtsi 2006. a otsus lühimenetluses

Süüdistatavad F.D ja D.H

Õnne Neare-Vaarmann

Adv. Milvi Söörd, Eva Tibar ja Toomas Pilt

Tühistada Harju Maakohtu 28. märtsi 2006.a. otsus F.D, D.H ja G.L suhtes täies mahus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. D.H suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine ning G.L suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld, jätta muutamata Määrus tehakse teatavaks 24. mail 2006.a. kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav võib esitada määruskaebuse üksnes advokaadi vahendusel.