1-05-807\8 · Viru Ringkonnakohus

1-05-807

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Ringkonnakohus Otsuse tegemise koht ja aeg 19.05.2006, Jõhvi Kriminaalasja number 1-05-807 (05233001359) Kohtukoosseis Eesistuja Vladimir Rozalka, liikmed Maarika Kuusk ja Mihhail Komtšatnikov Kohtuistungi sekretär Mare Kannikka Tõlk Olga Nõmmemees Kriminaalasi B.N-i süüdistuses KarS § 25 lg 1,2 - § 200 lg 2 p 9 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.02.2006 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava B.N-i apellatsioon Prokurör Innokenti Menšikov Süüdistatav B.N - asukoht Tartu vangla, kodakondsuseta, algharidus, emakeel-vene keel, vallaline, ei tööta. Varem Narva Linnakohtu poolt karistatud:

- 30.01.1996.a KrK § 140 lg 2 p 1,2 järgi 2 aasta 6- kuulise vabadusekaotusega katseajaga 3 aastat;

- 30.10.1997.a KrK § 139 lg 2 p-de 1,2,3 järgi 1 aastase vabadusekaotusega. KrK § 41 järgi 2 aasta 7-kuulise vabadusekaotusega;

- 24.04.1998.a KrK § 139 lg 2 p-de 1,2,3 järgi 1 aasta 6- kuulise vabadusekaotusega. KrK § 41 järgi liites kandmata karistuse osa eelmise kohtuotsuse järgi lõplikult 2 aastat 8 kuud 23 päeva vabadusekaotust;

- 29.05.2001.a KrK § 140 lg 2 p-de 1,2,3, § 15 lg 2-139 lg

2 p-de 1,2 ja § 2025 lg 1 järgi KrK § 40 alusel 2 aastat vabadusekaotust;

- 05.04.2004.a KarS § 199 lg 2 p-de 4,7,8-25 lg 2 järgi 8- kuulise vangistusega. Kaitsja Vandeadvokaat Antonina Belõševa

1-05-807 2(5) RESOLUTSIOON

Tühistada Viru Maakohtu 22.02.2006 otsus süüdistatava B.N-i

süüditunnistamises KarS § 25 lg 1,2 – 200 lg 2 p 9 järgi ning selle alusel karistuse mõistmise osas ja ka sundraha välja mõistmise osas summas 7500 krooni.

Tunnistada B.N süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 1 / üks / aasta vangistust.

Karistuse kandmise algust arvestada alates 22.06.2005.a.

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 mõista B.N-ilt välja sundraha summas 4500 krooni.

Muus osas jätta Viru Maakohtu 22.02.2006.a. otsus B.N-i suhtes muutmata.

Süüdistatava B.N-i apellatsioon rahuldada.

Otsus tervikuna on menetluspooltele kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 19.05.2006 peale kella 16.00.

Otsuse peale võivad pooled esitada kassatsiooni / süüdistatav B.N advokaadist kaitsja vahendusel / teatades sellest ringkonnakohtule kirjalikult või faksi

teel 7 päeva jooksul alates otsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon

esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

Asjaolud ja menetluse käik

1. süüdi KarS § 25 lg Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt tunnistati B.N 1,2-200 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati B.N-i karistusaja hulka eelvangistus alates 22.06.2005.a

kuni 21.02.2006.a, s.o 8 kuud. Kandmisele kuuluv karistus 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks 22.02.2006.a

2. süüdi selles, et tema ajavahemikul Viru Maakohus tunnistas B.N-i 21.06.2005.a kella 22-st kuni 22.06.2005.a kella 01-ni, tungis aknaraami eemalesurumise teel Narvas Joala 12 majas esimesel korrusel asuvasse korterisse 24 ja pani väljaviimiseks valmis

kokku vara 12565 krooni eest, mis kuulus Jelena Nikitinale, kuid ei viinud oma

kuriteokavatsust lõpule, kuna korteriomanikud tulid koju. Varastatu kinnihoidmise ja

korterist lahkumise eesmärgil osutas B.N Grigori Gribovile füüsilist

vastupanu, haaras tal kätega ümbert, tõukas pikali põrandale ja lõi rüseluse käigus

kannatanule käega vastu nägu, tekitas füüsilist valu, kuid vaatamata sellele oli ta Grigori Gribovi poolt kinni peetud. Nimetatud tegevusega pani B.N toime kuriteo, mille kohus kvalifitseeris KarS § 25 lg 1,2 - § 200 lg 2 p 9 järgi.

1-05-807 3(5)

Menetlus Viru Ringkonnakohtus

Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsuse peale apellatsiooni esitanud B.N palub

kergendada karistust, kuna 3 aastat katse eest on palju. Apellant ei ole nõus ka teo kvalifikatsiooniga.

B.N selgitab oma apellatsioonis, et tema eesmärgiks oli võõra vara vargus ja kuna

korteris peremehi ei olnus, siis ei olnud ka vägivalla eesmärki. Kannatanu ütlused on muutlikud, esialgu ta ei räägi peksmisest, järgmistel ülekuulamisel räägib aga kähmlusest ja et

ta sai löögi lõua piirkonda ega oska öelda täpselt kuidas see toimus. Apellant leiab, et uurimine on läbi viidud valesti. Kannatanu ise peksis apellanti. Kannatanu ei näinud kuidas apellant võttis kuldehted. Kuna vägivalda ei olnud, siis ei olnud ka röövimist.

Ringkonnakohtu istungil süüdistatav B.N jäi oma kaebuse ja kaebuses toodud põhjenduste juurde.

B.N-i kaitsja advokaat A.Belõševa leidis, et tuleb arvestada, et B.N nägi korterist väljumisel korterisse sisenevat Gribovit ning nähes sellist suurt meest, ei suutnud ta ennast vastandada temale. Gribovi ütlustest nähtub, et süüdistatav võis juhuslikult teda lüüa, kui püüdis tema haardest lahti saada. B.N ei saanud asju tagastada, kuna tal ei olnud võimalust Gribovi käest lahti saada. Punetus Gribovi lõual ei ole määratletud, ei ole kusagil ametlikult fikseeritud. B.N-i tegu oleks õigem ümber kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4,8 - § 25 lg 2 järgi ja rahuldada kaebus.

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Mihhail Hütt leidis, et kuna süüdistatav B.N

osutas füüsilist vastupanu, see tähendab kasutas kannatanu suhtes vägivalda, siis salajase vargusega alanud tegu kasvas üle röövimiseks. Kasutades vägivalda püüdis B.N jätta

kuldasjad enda kätte. Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja muutmisele ei kuulu.

Viru Ringkonnakohtu seisukoht

Vastavalt KarS § 200 dispositsioonile on röövimine võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. Sellega on öeldud, et objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. KarS §

200 eeldab mistahes vägivalda, olenemata selle raskusest. Siin on asjakohane öelda, et

sisuliselt on vägivald kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine, mis loob aluse asja

üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu murdmiseks või vältimiseks. On oluline, et vägivald röövimisel peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. See tähendab, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal ja mis on eriti oluline antud asja lahendamisel – samuti enne selle üleminekut süüdlase valdusesse. Teiste sõnadega öeldes on

vägivald asja äravõtmise ja peab olema suunatud kannatanu vastupanu

mahasurumisele, Subjektiivsest küljest eeldab röövimine

tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Röövimise koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades ülaltoodut leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja B.N-i tegu ümber kvalifitseerida vargusena, kuna kohtu järeldused ei vasta kriminaalasjas tuvastatud asjaoludele ja on oletuslikud.

1-05-807 4(5)

Näiteks, põhjendades otsust, maakohus märgib, et B.N, /kd 2 lk 41 /. Antud kohtu järeldused ei ole kooskõlas kannatanu Gribovi ütlustega, kes on rääkinud maakohtu istungil – Löögi kohta vastu lõuga on Gribov selgitanud järgmiselt:

Asjakohane on ära märkida, et esialgselt Gribov ei ole ülekuulamisel üldse rääkinud, et süüdistatav teda lõi vastu lõuga, jutt käis vaid sellest, et nimelt tema, Gribov kasutas jõudu, et kinni pidada B.N. Antud situatsiooni

ei tee selgemaks samuti tunnistaja J. Nikitina ütlused, kes konkreetselt ei näinud, kuidas

abikaasa B.N-i kinni pidas ja alles hiljem nägi ta, et mehel oli punane laik lõua piirkonnas / kd 2 lk 26,27 /. Kõik need ülaltoodud tõendid on oletusliku iseloomuga ja neid

tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Mingeid muid tõendeid, mis oleks kinnitanud

B.N-i poolt vägivalla kasutamist kannatanu suhtes selleks, et ära viia varastatu, kriminaalasjas ei ole ja seepärast ei ole alust rääkida, et vargus kasvas üle röövimiseks. Juba ülaltoodud asjaolud annavad aluse B.N-i poolt toimepandud kuriteo kvalifitseerimiseks KarS § 199 järgi.

Peale seda peab ringkonnakohus vajalikuks veel kord pöörata tähelepanu sellele, et röövimisel

peab vägivald olema asja äravõtmise vahendiks ja see peab olema suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, Lähtudes sellest ringkonnakohus märgib, et kui oletadagi, et B.N kasutas vägivalda kannatanu suhtes, näiteks tõukas või lõi, siis kohus oleks pidanud tuvastama, et antud vägivald oli suunatud varastatu äraviimisele mitte aga selleks, et põgeneda. Samal ajal ei anna kriminaalasja tõendid alust kindlalt väita, et

B.N kasutas vägivalda mitte põgenemiseks, vaid asjade äraviimiseks. Kohus on

motiveerinud oma seisukohta sellega, et rüseluse käigus B.N ise vabatahtlikult ei andnud välja kuldehted, mis olid tal taskus. Ringkonnakohus leiab, et siin oleks vaja uuesti

pöörduda kannatanu ütluste juurde, kust nähtub, et B.N ei olnudki võimalust anda

tagasi varastatut, kuna peale B.N-i kinnipidamist ta praktiliselt kohe otsis B.N-i

taskud läbi ja leidis sealt abikaasa kuldehted /kd 2 lk 27/. Ülaltoodu annab samuti aluse

B.N-i poolt toimepandu kvalifitseerimiseks vargusena. Arvestades, et B.N on varem juba toime pannud vargusi ja nende eest kohtu poolt karistatud, antud vargus oli toime

pandud sissetungimisega, kuid jäi katse staadiumisse, siis B.N-i tegu tuleb

kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4,8 - § 25 lg 1,2 järgi. B.N-i teo õigusvastasust

välistavad asjaolud puuduvad ja ta on süüdi, kuna ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

B.N-ile karistuse mõistmisel arvestab ringkonnakohus neid asjaolusid, mis olid maakohtus õigesti arvestatud / kd 2 lk 47 / ja ka seda, et kuritegu jäi katse staadiumisse.

Kuna seoses B.N-i teo ümberkvalifitseerimisega on tegemist teise raskusastme kuriteoga, siis tuleb mitte ainult kergendada B.N-i karistust vaid ka vähendada temalt väljamõistetud sundraha.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§-dest 337 lg 1 p 4 ; 338 p 2 ; 340 lg 1,lg 2 p 3,lg 3

; 342 lg 1,2 ; 343 ; 344 lg 3 ; 345 lg 1,2 kuulub Viru Maakohtu 22.02.2006 otsus B.N-i suhtes tühistamisele osaliselt.

1-05-807 5(5)

Vladimir Rozalka Mihhail Komtšatnikov Maarika Kuusk