1-05-1267\11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated1-05-1267\11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1
Full text
1
1-05-1267
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.04.2006.a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-1267 (05260200718) Kohtukoosseis
Sekretär Kohtunik Haide Rimmel
Jana Kaaver
Kriminaalasi
Prokurör
Süüdistatav ML süüdistus KarS § 424 järgi
Anneli Hinto
ML
Kaitsja
isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, XXX, varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 6-l korral, viimati 12.04.2004.a Viljandi Maakohtu poolt KarS 424 järgi rahalise karistusega 120 päevamäära koos mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks väärteokorras korduvalt karistatud
vandeadvokaat Uno Paimets
Kohus otsustas:
1. Mõista süüdi ML KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 kohaselt liita karistusega Lääne-Viru Maakohtu 11.11.2003.a otsusega mõistetud karistus 8 kuud vangistust ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 aasta ja 2 kuud. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta ML’alt lisakaristusena ära
2 mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. Vangistus pöörata täitmisele kohtuotsuse täitmise käigus.
2. Mõista välja ML’alt riigituludesse sundraha 4500.- krooni. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034800017, viitenr 2800049874 SEB Eesti Ühispangas. Vabatahtliku tasumise aeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel pööratakse sundraha nõue sundtäitmisele.
3. Mõista välja ML’alt
riigituludesse kaitsetasu vandeadvokaat Uno Paimets’a poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 3975.- krooni. Tasu õigusabi eest tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034800017, viitenr 2800049874 SEB Eesti Ühispangas. Vabatahtliku tasumise aeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel pööratakse õigusabi tasu nõue sundtäitmisele.
4. Mõista välja ML’alt riigituludesse paljundamise tasu 60,8 krooni. Paljundamise tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034800017, viitenr 2800049874 SEB Eesti Ühispangas. Vabatahtliku tasumise aeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel pööratakse sundraha nõue sundtäitmisele.
5. Tõkendiks valitud elukohast lahkumise keeld ML suhtes tuleb tühistada, kui ta ilmub karistust kandma.
Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna kuulutamisest. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul hiljemalt otsuse tervikuna kuulutamisest 15.05.2006.a, viimane kuupäev kaebuse esitamiseks on 30.05.2006.a.
Kohus tuvastas:
ML süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis 03.07.2005.a kell 18.30 Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Pikk tänaval mootorsõidukit Volvo 760 reg märgiga PPPPPP isikuna, keda on varem karistatud 11.11.2003.a Lääne-Viru Maakohtu poolt süüdistatuna KarS § 424 järgi tingimisi vangistusega 8 kuud katseajaga 2 aastat ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 12.04.2004.a Viljandi Maakohtu poolt süüdistatuna KarS § 424 järgi rahatrahviga 6000.- krooni ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. Seega tema, pannes toime alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3
ML ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista ja seletab, et 03.07.2005.a ei juhtinud autot mitte tema, vaid UP, ML istus juhi kõrval; oli joonud 300-400 gr viina ja paar õlut; UP sõitis sisse traktori kärule; peale avariid helistas ML PP-le, et auto ära tuua; autoga tulid sündmuskohale PP, tema õde ja P naine.
Kohus, olles uurinud ja hinnanud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt leiab, et ML-le esitatud süüdistus on tõendamist leidnud.
Tunnistaja RL ütlustest ilmnevalt nägi tema eelmise aasta suvel oma kodu juures Põltsamaa linnas vahetult avarii järel traktori haagist ja autot, mis haagisele sisse oli sõitnud; ei näinud, kes auto roolis oli, nägi, kui juhipoolset uksest tuli välja juht; juht tuli uksest välja ja virutas vastu ust; juht tuikus ja oli joobes; juht oli meesterahvas; kindlalt ei või öelda, et on sama mees, kes täna kohtus; punase sõiduautoga tulid kohale naised, naisi oli vast kolm. Tunnistaja TT ütlusest ilmnevalt kuulis tema 03.07.2005.a oma hoovis olles kolinat ja läks vaatama; tee tolmas ja ei näinud; naabrimees L ütles, et hele auto rammis käru; tunnistaja vaatas, käru oli terve; sama auto tuli ringiga tagasi; sama päeva õhtul käis tunnistaja juures PP, räägiti, mis juhtus ja et avarii tegi ML auto. Kohus avaldas TT kohtueelses menetluses antud ütlused (lk 28), milles TT seletas, et avarii päeval kl 21.30 tuli tema elukohta PP koos samal tänaval elava S-ga; PP seletas, et L lubas tulla vabandama, kuna oli tunnistaja haagisele tagant otsa sõitnud, tunnistaja kinnitas, et haagis kannatada ei saanud ja pole vaja tulla. Tunnistaja kinnitas kohtueelses menetluses antud ütluste õigsust. Tunnistaja MT ilmnevalt sõitis 03.07.2005.a sõiduauto sisse T-le kuuluvale aia taga paiknevale haagisele; juhi koha pealt autost välja astunud inimene oli tumeda peaga, sama isik, kes praegu saalis istub; umbes pool tundi peale avariid tulid naised punase autoga, vähemalt kaks naist; abikaasa õhtul rääkis, et keegi oli käinud vabandust palumas. Tunnistaja HR andis ütlusi selles, et 03.07.2005.a läks tema töökohustusi täites sündmuskohale Põltsamaa linna koos KV-ga, auto oli haagisele sisse sõitnud, sündmuskohal olid ML, praegune tunnistaja S, PP ema ja õde; autot oli juhtinud PP ema. Tunnistaja KV andis ütlusi selles, et eelmise aasta juulis läks töökohustusi täites liiklusõnnetuse sündmuskohale, auto oli sisse sõitnud haagisele. Kohus avaldas tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused (lk 1/34-35), mille õigsust tunnistaja kinnitas. Avaldatud ütluste kohaselt 03.07.2005.a sõitis sündmuskohale, sündmuskohal viibis 6-8 inimest sh UP, ML ja JS, kohale tuli ka TT; UP ütles, et avarii põhjustas tema. Süüdistatav ML, tunnistajad PP, UP ja JS andsid ütlusi selles, et auto juhtis avarii toimumise ajal UP. Tunnistaja PP andis ütlusi selles, et 03.07.2005.a pärast tema elukohas pidutsemist juhtis autot tema ema UP, autos viibisid veel ML ja JS. ML ei juhtinud, kuna oli joobes; keegi helistas ja ütles, et avarii on juhtunud, tunnistaja läks koos elukaaslase ja õega kohale; õhtul käis PP T- ga avariiga tekitatud kahjust rääkimas, jutuks tuli ka L, sest tegemist oli L autoga; ema on L- le auto lõhkumise eest maksnud. Tunnistaja UP seletas, et tema juhtis autot kokkupõrke toimumise hetkel, on ennegi L-le ja S- le autojuhiks olnud; L istus autos juhi kõrval ja S istus taga; ML istus juhi kohale peale avarii toimumist; tunnistaja on L-le auto lõhkumise eest maksnud. Nimetatud tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed. Tunnistajate RL, TT ja MT ütlused on omavahel kooskõlas ja on kooskõlas tõendite kogumiga. Tunnistajate ütlustega on kooskõlas ka JS kohtueelses menetluses antud ütlused (lk 1/58-59). Ütluste kohaselt 03.07.2005.a läks tunnistaja PP juurest koos ML-ga sõitma, L oli roolis ja tunnistaja istus kõrvalistmele; L hakkas autoga pööret tegema ja mingi käru tuli ette; L helistas PP-le, umbes 10 minuti pärast tulid autoga PP ja UP. Tunnistaja S kohtus kinnitas, et andis kohtueelses menetluses
4 valeütlusi, õiged on kohtus antud ütlused selles, et roolis oli UP. Kohus hindab, et usaldusväärsed on tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, kuna need on muude tõenditega kooskõlas. Tunnistajad PP, UP ja JS on kohtu arvates andnud valeütlusi põhjustatuna headest suhetest ML-ga ning ka põhjusel, et UP ei olnud joobes, haagisele kahju ei tekitatud ning UP võimaliku vastutuse määr oleks olnud oluliselt väiksem ML omast. Tunnistaja JS kohtueelses menetluses antud ütlustega ja tunnistaja MT ütlustega on tõendatud, et autot juhtis avarii toimumise hetkel ML. Tunnistajate RL, MT ja JS kohtueelses menetluses antud ütlustega on tõendatud, et naised saabusid avariikohale hiljem punase autoga. Tunnistajate HR ja KV ütlustega on tõendatud, et peale avariid oli sündmuskohal PP ema UP, kes kinnitas, et auto juhtis tema. Tunnistaja TT ütlustega on tõendatud, et õhtul peale avariid käis tema juures PP, kes rääkis L-st kui avarii põhjustajast. Eeltoodust nähtub, et autot juhtis ML, pärast avariid saabus autoga sündmuskohale UP, kes väitis, et avarii põhjustas tema. ML süü on tõendatud ka joobeseisundi tuvastamise protokolliga (lk 1/18), fotodega (lk 1/15- 17), joobeekspertiisi aktiga (lk 1/20).
Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et ML on toime pannud süüdistuses kirjeldatud viisil joobes juhtimise isikuna, keda on varem joobes juhtimise eest karistatud s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, võttes ühtlasi arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid. ML on varem korduvalt joobes juhtimise eest karistatud nii kriminaalkui ka väärteokorras, lisaks on teda kriminaalkorras karistatud muude kuritegude eest. ML tegutseb FIE-na, tal on üks ülalpeetav laps. Mõistetud rahatrahvid, rahaline karistus ning tingimisi vangistus ei ole talle mõju avaldanud. Tema vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Arvestades teo ohtlikkust ning ML isikut tuleb ML-le karistuseks määrata vangistus ning KarS § 65 lg 2 kohaselt liita karistusega Lääne-Viru Maakohtu 11.11.2003.a otsusega mõistetud karistus 8 kuud vangistust.
KrMS §-de 175 lg 1 p 9, 179 lg l p 2, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt tuleb ML-lt välja mõista sundraha 4500.- krooni riigituludesse. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt tuleb ML-lt riigituludesse välja mõista määratud kaitsjale vandeadvokaat Uno Paimetsale makstav tasu 3975.- krooni vandeadvokaat Uno Paimetsa poolt osutatud õigusabi eest. KrMS §-de 175 lg 1 p 5, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt tuleb ML-lt riigituludesse välja mõista kriminaaltoimiku paljundamise kulu 60,8 krooni.
Tõkendiks valitud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada, kui ML ilmub karistust kandma.
Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 305, 306, 309 lg 1 ja 3, 311, 312, 313.
Kohtunik /allkiri/
KOOPIA ÕIGE
Haide Rimmel kohtunik